3-17-430/37

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

1. september 2017, Tartu 3-17-430 Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a määrus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Kinnipeetav Aleksei Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. A. Bobrovnitski väitel hoiti teda Viru Vanglas
7. aastal erinevatel ajavahemikel kokku 34 päeva kambrites, kus tualettpott oli eraldamata ja asus uksest ning magamiskohast ühe meetri kaugusel. Sellises kambris ei olnud kaebajale tagatud privaatsus ja kaebaja kannatas nii füüsilist kui ka vaimset valu. Kaebuse esitamise põhjuseks on soov hoida tulevikus ära sarnane vastustaja õigusvastane tegevus. Koos kaebusega esitas A. Bobrovnitski taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel kuna ta on maksejõuetu.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. märtsi
10. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu rahuldamata. Kaebaja vaidlustas halduskohtu nimetatud määruse ringkonnakohtus. Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse
11. märtsi
12. a määrusega rahuldamata. Kaebaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Riigikohus ei võtnud
13. juuni
14. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse, mistõttu jõustusid Tartu Halduskohtu
15. märtsi
16. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu
17. märtsi
18. a määrus
19. juunil
21. Tartu Halduskohus tagastas
22. juuli
23. a määrusega A. Bobrovnitski kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkt 2 alusel. Halduskohus kinnitas, et kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata ning vastav kohtumäärus on jõustunud. Seega tekkis kaebajal kohustus tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot. Kaebaja pole riigilõivu tasunud vaatamata kohtu hoiatusele riigilõivu tasumata jätmise tagajärgede kohta. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. A. Bobrovnitski esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
25. juuli
26. a määrus. Määruskaebuse kohaselt kitsendab kaebaja mittevabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhiseaduse (PS) §-dest 15 ja 24 tulenevat õigust pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Viru Vangla kohtles kaebajat julmalt, ebainimlikult ja alandavalt, pannes kaebaja karistusena haldusrikkumise eest kambrisse, kus isoleerimata tualettpott asus ühe meetri kaugusel uksest ja magamiskohast, kus tuli süüa ja magada. Kaebaja jäeti tualeti kasutamisel ilma võimalusest eralduda, kuna valvurid jälgisid teda kogu aeg. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. A. Bobrovnitski määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
28. Ringkonnakohtul tuleb kaebaja määruskaebuse lahendamisel kontrollida, kas Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õiguspäraselt seetõttu, et kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuse puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
29. Asja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus
30. märtsi
31. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus
32. juunil 2017, misjärel edastas halduskohus kaebajale halduskohtu
33. märtsi
34. a jõustunud määruse ja andis tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest riigilõivu tasumiseks. Halduskohus selgitas samas, et riigilõivu tähtajaks tasumata jätmise korral keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest. Kaebaja sai halduskohtu jõustunud
35. märtsi
36. a määruse kätte
37. juunil 2017 (tl 50). Seega oli kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 15 eurot tasumise viimaseks päevaks
38. juuni 2017, kuid kaebaja riigilõivu ei tasunud. Riigilõivu tasumine kaebuse esitamisel on kaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Kohtupraktikas (RKHKo 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sõltumata kaebuse esemest ja alusest, ei ole kohtul kohustust menetleda nõuetele mittevastavaid kaebusi. Kuna halduskohtu määrus, millega kaebajat kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest ei vabastatud, on jõus ja kaebaja ei tasunud talle antud piisavalt pika tähtaja jooksul riigilõivu, tagastas halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkt 2 alusel.
39. Eeltoodu tõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
40. juuli
41. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene