KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1977 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on Norrona OÜ maksuvõla sissenõudmine selle eest vastutavalt isikult ehk endiselt juhatuse liikmelt M.M.lt. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Maksuhalduri poolt läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et Norrona OÜ jättis deklareerimata olulises osas kinnistute müügilt tasumisele kuuluvat käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuuluvat tulumaksu. Tuginedes Norrona OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et M.M. on äriühingu endise juhatuse liikmena rikkunud maksukorralduse seaduse (

) §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses ning nende kohustuste rikkumise tulemusel sai võimalikuks Norrona OÜ näilike tehingute deklareerimine. Seega on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks seadusest tulenev M.M. solidaarne vastutus Norrona OÜ maksuvõla eest summas 99 505,15 eurot. 2.

1. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslase registrist nähtub, et M.M.le on
2. aastal tehtud väljamakse ainult augusti eest summas 778 eurot. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt M.M.l puuduvad. M.M.l on käesoleva taotluse esitamise seisuga üks alaealine laps. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks ning haldustoiminguks loa andmine on vajalik ja proportsionaalne. Lisaks viitab maksuotsuse täitmise raskendatusele M.M. käitumine Norrona OÜ juhatuse liikmena, millest nähtuvalt ta sõlmis juunis 2015 endaga seotud isikutega näilikud kinnistute ostu-müügitehinguid. Tehingute eesmärk oli müüa kinnistud oluliselt madalama hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluva käibemaksu kohustust. Müües kinnistud madalama hinnaga seotud isikutele, jäid need ikkagi M.M. kontrolli alla. Seega on M.M. oma kohustuste mittetäitmisega põhjustanud Norrona OÜ maksuvõlgade tekkimise ning taandanud end äriühingu 2

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Norrona OÜ-l on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Käesolevas asjas algab vanima maksunõude aegumistähtaeg 10.08.2015, kuna vanim maksunõue, mis on tasumata jäetud pärineb juulist 2015 (nõue muutus sissenõutavaks 10.08.2015). 2.

1. Maksuhaldur on analüüsinud M.M. varalist seisu ning tuvastas, et M.M.le kuulub ühisomandisse M.M.ga kaks kinnisasja: 1) kinnisasi registriosa xxxxxxxx, Kinnistu krunt on 1 188 m², millel asub maja üldpinnaga 229,5 m² (kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 146 510 eurot 26.05.2016 asjaõiguslepingu alusel ning kinnisvaraportaali www.city24.ee info põhjal võib selle turuväärtus ulatuda kuni 340 000 euroni); 2) kinnisasi registriosa xxxxxxxxx (korteri üldpinnaks on 77,2 m², kinnistu on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks summas 62 800 eurot 26.05.2016 asjaõiguslepingu alusel ning kinnisvaraportaali www.city24.ee info põhjal võib kinnisasja turuväärtus ulatuda kuni 67 800 euroni).Lähtudes kohtupraktikast peab maksuhaldur antud juhul on põhjendatudks keelumärke seadmist selliselt, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes M.M.l. Võttes arvesse M.M.l igakuise sissetuleku puudumist ning asjaolu, et mõlemad kinnistud on abikaasade ühisomandis ja mõlemale kinnistule on 2016 seatud hüpoteegid Swedbank AS-i kasuks, peab taotleja otstarbekaks seada käsutamise keelumärked mõlemale kinnistule. 2.
2. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1, lg 3 ja § 38 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1, § 34, § 35 lg 2 p 11, § 45 lg 1 kohaselt on täitemenetluse kulude suuruseks maksuvõla sissenõudmisel kokku 10 020,40 eurot ehk 10% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud. 2.
3. Tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur M.M.

vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 109 525,55 eurot. Kui M.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 99 505,15 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
2. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning 3

§ 130lg 1 p-d 1 ja 2).

6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 8. Maksuhaldur on sisse nõudmas Norrona OÜ maksuvõlga. Maksuhaldur on vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur leiab, et M.M. on Norrona OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

M.M. oli maksuvõla tekkimise ajal Norrona OÜ juhatuse liige. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi sõlmis Norrona OÜ juunis 2015 juhatuse liikme M.M.ga seotud isikutega näilikud kinnistute ostu-müügitehinguid eesmärgiga müüa kinnistud oluliselt madalama hinnaga, kui oli nende tegelik väärtus ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluva käibemaksu kohustust. Vastava kontrollimenetluse tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus kokku 71 216,67 euro võrra (05.10.2016 maksuotsus nr 12.2-3/034902-21). Maksuotsusega määratud maksusummast on tasumata 71 211,93 eurot, millele lisanduvad intressid summas 28 293,22 eurot. Maksuvõla kujunemist näitab maksuhaldur Norrona OÜ kohta koostatud saldopäringus seisuga 28.09.2017 (loataotluse lisa nr 2) ning intressinõude kujunemist 25.09.2017 intressinõudes nr 13-3/156976 (loataotluse lisa nr 4). Niisiis on võimalik M.M. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 9. Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et M.M. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab M.M. käitumine Norrona OÜ juhatuse liikmena (näilike tehingute sõlmimine eesmärgiga vähendada käibemaksukohustust, maksuvõla tekitamine, selle tasumisest hoidumine). Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega ka selles, et M.M.l ametliku sissetuleku puudumine viitab sellele, et määratavad vastutuskohustust ei ole võimalik hiljem täita. M.M. käitumine näitab tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib 4

§ 98

). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning Norrona OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

1. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud abinõud on proportsionaalsed ja põhjendatud. Vastutusotsusega määratav maksukohustus on kokku 99 505,15 eurot. M.M. ühisomandisse kuuluvate kinnisasjade hinnangulised turuväärtused on kuni 340 000 eurot ja kuni 67 800 eurot. Kallim kinnisasi on koormatud Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga summas 146 510 eurot ning odavam kinnisasi hüpoteegiga summas 62 800 eurot. Arvestades asjaolu, et kinnisasjad kuuluvad ühisomandisse ning neile hüpoteekide seadmine ei ole seetõttu võimalik, on keelumärke seadmine ühisomanik M.M. suhtes põhjendatud täitetoiming. Arvestades määratava maksukohustuse suurust, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust, M.M. ühisomandis olevate kinnisasjade väärtust ning neile seatud hüpoteekide summat ja asjaolu, et kinnisasjad ei kuulu vaid M.M.le (on ühisomandis T.M.ga), peab kohus põhjendatuks käsutamise keelamist mõlema kinnisasja suhtes. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingute sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlus M.M. suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine talle ei ole veel otsustatud. Lõplik isiku vastutuse ulatus kujuneb menetluse jooksul.
2. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab M.M. vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui nimetatud isikud on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 109 525,55 eurot. Kui M.M. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 99 505,15 eurot. 13. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5