KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.10.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-1

„Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32) § 4 lg-st 3 tulenevalt kohustus rohumaa niita, hekseldada või muul viisil hooldada ja niide kokku koguda hiljemalt

1. augustiks. Kohapealse kontrolli käigus on mh tuvastatud, et osad vaidlusalustest põldudest olid võsastunud ning karjatamisele viitavad jäljed puudusid. Sellest tulenevalt ei kuulunud osa põlde kindlaksmääratud pindala hulka. Kuivõrd taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suurem kui 20%, jäeti taotlus rahuldamata.
2. K. Tikk esitas 21.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus PRIA 01.02.
3. a otsuse nr 12-6/56 tühistada ja kohustada PRIA-t kaebaja taotlust rahuldama. Kaebuse kohaselt ei ole PRIA arvestanud sellega, et kui looduslik rohumaa on karjatatud ühtlaselt juuni lõpuks, siis on
4. septembriks, mil toimus kohapealne kontroll, kasvanud sinna uued erineva kõrgusega taimed. Kaebaja leiab, et maaeluministeerium võiks kehtestada ka püsirohumaadele ühtsed karjatamise nõuded, nagu need on kehtestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetusele. Kui kontrollitud oleks
5. augustil, oleks rohi kontrollitud aladel olnud madalam ja ühtlasem. Määruse kohaselt võib rohumaa hooldamine olla toimunud ka varem.
6. septembril toimunud kontroll ei suuda hinnata rohumaa seisundit juunikuu lõpu seisuga. Kaebaja märgib, et ta sai järeldusi sisaldava kontrollaruandega tutvuda alles 06.11.
7. Seega oli kogu haldusmenetlus ebamõistlikult pikk ning ka vaideotsus koostati alles kolm kuud ja 17 päeva pärast vaide esitamist.
8. Tartu Halduskohus jättis 30.01.
9. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et pindalatoetus on toetus, mida makstakse põllumajandusmaade hooldamise eest.

§ 4

lg 1 kohaselt loetakse põllumajandusmaa nõuetele vastavaks, kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse, hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.

§ 4

lg 3 kohaselt peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide peab olema kogutud kokku hiljemalt

1. augustiks. Halduskohus märkis, et hooldatud rohumaaga on tegemist, kui veiste ja hobuste karjatamine toimub viisil, mis tagab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse. Kui loomade karjatamine ei suuda tagada niitmisega võrdset tulemust ehk kui loomad ei söönud karjamaad madalmuruseks, tuleb maa üle niita. Halduskohus märkis, et kaebaja on möönnud, et mõnes kohas ei olnud niitmist tehtud ja rohumaa kasvukõrgused on erinevad ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et kohapealse kontrolli teostamise ajal olid vaidlusalused maad teises olukorras, kui seda on PRIA fikseerinud 09.09.
2. Ainuüksi asjaolust, et loomi on karjatatud, ei piisa kohustuse täitmiseks. Halduskohtu arvates on pädeva asutuse spetsialist võimeline teostama asjakohast kontrolli ning vaatluse teel tuvastama kohustuse täitmise või rikkumise. PRIA esitatud fotodelt on näha, et vaidlusaluseid heinamaid ei ole hooldatud, põllud on võsastunud ja puuduvad sellised tunnused, 2 et oleks tegeletud loomade karjatamisega. Põldude toetusõiguslikkuse hindamisel on tähtis kohapeal kontrolli teostamise hetkel visuaalselt hinnatava seisundi kindlaksmääramine. Halduskohus nõustus PRIA-ga, et kuigi kohapealne kontroll teostati 09.09.2015, ei saanud see raskendada hooldatud ja hooldamata alade kindlakstegemist, sest ajavahemik võimaldas seda. Samuti on kindlaks tehtud taotletud pindala ning kontrollitud pindala erinevus, mis oli suurem kui 20%. Halduskohus asus seisukohale, et PRIA on käitunud õiguspäraselt. Samuti ei ole rikutud põhjendamiskohustust. Kuna halduskohus jättis tühistamisnõude rahuldamata, jäi rahuldamata ka kohustamisnõue uue otsuse tegemiseks. Haldusmenetluse ja vaidemenetluse ebamõistlikult pika läbiviimise aja osas leidis halduskohus, et kuigi antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebajat oleks vaidemenetluse pikendamisest teavitatud, ei ole kaebaja seda siiski ka otseselt vaidlustanud. Halduskohus märkis, et kaebaja ei saavuta oma soovitud tulemust ka vaideotsuse iseseisva vaidlustamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. K. Tikk esitas Tartu Halduskohtu 30.01.
4. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja arvates ei olnud võimalik ajavahemikul 09.09.2015–12.10.2015 teha järeldusi rohumaade seisundi kohta 10.08.
5. a seisuga ning osade põldude seisundi kohta 25.06.
6. a seisuga. Kontrollakti väide, et „rohumaa on karjatatud, karjatamine ebapiisav“, on subjektiivne hinnang ning peab olema aruandes põhjendatud. Liigirikkal karjamaal ongi erinevad taimed erineva kasvukiirusega. Määruses nr 32 karjatamisele esitatud nõue „niitmisega sarnane tulemus“ on väga üldine ning PRIA võiks karjatamise nõuetekohasuse hindamisel arvestada ka poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määruses sätestatuga. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks rohumaid niita, sest loomkoormus on olnud piisavalt suur. Halduskohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et osade põldude osas on vastustaja leidnud, et need on võsastunud ja karjatamisele viitavaid jälgi ei ole tuvastatud. Tulemus, mis tagaks madalmurususe korraga kogu karjamaal tooks kaasa selle, et karjatama peaks norme ületava loomkoormusega ning loomad jääksid nälga. Kaebaja leiab, et ta ei pea üle niitma karjamaid, kui ta on neid piisava loomkoormusega karjatanud. Karjatamine ja niitmine on samaväärsed alternatiivid. Põlluraamatute kanded ei ole PRIA ja kohtu jaoks tõenditeks. Kuna PRIA ametnike seisukoha kohaselt ei ole võimalik fotodega tõendada, et põld on saavutanud niitmisega sarnase tulemuse, siis ei saa ka vastustaja fotod tõenditeks olla.
7. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et EL õiguse kohaselt määrab liikmesriik kindlaks kriteeriumid põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoidmiseks. Vaatamata asjaolule, et kehtestatud ei ole standardit selle kohta, kui pikad võivad olla karjatamise või niitmise järgselt põllul kõrred, peaks niitmisega sarnane tulemus vastama tavapärasele arusaamisele niitmise mõistest ning sarnase tulemusega ei ole tegemist, kui jäetakse suures osas rohi kasvama. Kaebaja on rohumaade niitmata jätmist korduvalt ise kinnitanud ning samuti möönnud rohumaade kasvukõrguste erinevust. Kaebaja väide, et ta karjatas maid piisava loomkoormusega, on paljasõnaline. Seda, kas see on piisav niitmisesarnase tulemuse saavutamiseks, saab hinnata kohapealse kontrolli käigus. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud alal ei saaks kasvada selline taimestik, nagu nähtub kohapealses kontrollis tehtud fotodelt. Vastustaja hinnangul ei anna need fotod alust kahelda 3 kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlaste hinnangul on Eestis
8. august optimaalne tähtpäev, mille seisuga saab kindlaks teha, kas põllumajandusmaal on tegeletud tootmistegevusega, kasutades agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Kontrollaruande kohaselt ei ole karjatamine taganud vaidlusalustel põldudel madalmurust taimkatet, mistõttu omistati neile kohapealses kontrollis puudusekood. Kontrollaruandes võib lisaks puudusekoodi märkimisele kirja panna ka põhjuse, mille alusel teenistuja nii otsustas, kuid see ei ole kohustuslik. Vastavalt kontrollaruandesse kirja pandule ja kohapealses kontrollis tehtud piltidele on üheselt selge, et kaebaja ei ole nõudeid täitnud ja on jätnud rohumaad niitmata, mida ta on ka ise korduvalt kinnitanud. Kaebaja viibis kohapealse kontrolli läbiviimise juures, kus talle selgitati eest leitud olukorda. Seega on ekslik kaebaja väide, et ta sai alles 06.11.2015 teada, et vaidlusalused põllud ei ole piisavalt karjatatud. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et halduskohtule esitatud fotod on tehtud kaebaja poolt deklareeritud põldudel 09.-10.09.2015 PRIA ametniku poolt kohapealse kontrolli käigus. Fotod toetavad PRIA ja muuhulgas ka kaebaja enda seisukohta rohumaade kasvukõrguste erinevustest ja hooldamata jätmistest. Fotodelt nähtub, et osa põllust on kaetud puittaimedega, lisaks ei nähtu fotodelt ka karjatamisele viitavaid jälgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus tagastab esmalt kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tabeli taimede kasvu kohta ning 12.02.
10. a ja 06.11.
11. a kirjad, kuna 12.02.
12. a kiri kaebaja poolt
13. a mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta on toimikus olemas ja ülejäänud materjalidel ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisega seonduvalt sisulist tähtsust.
14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Pooled vaidlevad ka apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kaebaja
15. a toetustaotlusel märgitud põlde nr 9-1 osa 1, 11-2, 11 osa 2, 11 osa 3, 11 osa 4, 11 osa 5, 16-1 osa 2, 28 osa 4 ja 32-J osa 2 on nõuetekohaselt hooldatud või mitte. Nimetatud vaidluse raames on pooled eri meelt selle üle, mida pidada nõuetekohaseks hoolduseks ning kas rohumaa mittenõuetekohane hooldus on tõendatud.
16. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA 01.02.
17. a otsusega jäeti kaebaja
18. a ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei täitnud selles märgitud põldude osas 17.04.
19. a määruses nr 32 sätestatud hooldamise nõudeid. Vaidlust ei ole selle üle, et ühtse pindalatoetuse taotlusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) vahenditest ning toetuste maksmisel rakendab PRIA siseriiklikult ELÜPS ja

sätteid. Määrus nr 32 on kehtestatud ELÜPS ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 alusel, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad.

§ 3

sätestab nõuded põllumajandusmaa kohta.

§ 3

lg-st 2 tuleneb, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et nõuetele vastavat hoolduse taset on võimalik saavutada, kasutades järgmisi tegevusi: põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, 4 rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, põllumaa hoidmine musta kesana jm sobilik tegevus, vältimaks põllumajandusmaa otstarbe muutust, rohumaa või sööti jäetud maade võsastumist. Ühtlasi selgitatakse, et põllumajandusmaa ei ole heas korras, kui see on võsastunud või sel kasvavad valdavalt ebasoovitavad taimed (eelnõu seletuskirja lk 5).

§ 4

lg 1 sätestab, et põllumajandusmaa loetakse § 3 lg-s 2 sätestatud nõudele vastavaks, kui seal kasvatatakse põllumajanduskultuuri või seda niidetakse, hekseldatakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Paragrahvi 3 lg-s 2 sätestatud nõude täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal.

§ 4

lg 3 kohaselt peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Halduskohus leiab vaidlustatud otsuses, et „muul viisil hooldamise“ all tuleb mõista põllumajandusloomade karjatamist põllul viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt rohumaa niitmisega sarnase tulemuse ning kui karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada, tuleb rohumaad niita. Samal seisukohal on olnud ka vastustaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja poolt määrusele antud tõlgendusega.

sellist tõlgendust toetab ka määruse eelnõu seletuskiri, milles mööndakse, et rohumaa hooldamise üks võimalik viise on ka karjatamine, kuid põllumajandusloomi tuleb pidada ja rohumaadel karjatada viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohast rohumaa niitmisega sarnase tulemuse. Määruse eelnõu seletuskirjas selgitatakse: „Soovituslik loomkoormus rohumaa hooldamiseks on üldjuhul vähemalt 0,5 loomühikut ühe hektari kohta. Kui loomade karjatamine ei võimalda niitmisega sarnast tulemust saavutada ehk kui loomad ei ole karjamaad ühtlaselt puhtaks söönud, tuleb karjamaa hooldamise nõude täitmiseks üle niita. Ka siis, kui niitmisega sarnane tulemus on saavutatud loomade karjatamise teel, peab see olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud rohumaal“ (eelnõu seletuskirja lk 8). Ringkonnakohus märgib, et põllumaa hooldamise visuaalse tuvastamise nõue ei sisaldu ainult eelnõu seletuskirjas, vaid ka eelnevalt viidatud

§ 4lõikes 1.

9. Käesolevas asjas puudub vaidlus ka selles, kas kaebaja on vaidlusaluseid rohumaid niitnud või ei, sest kaebaja on vaidlusaluste rohumaade niitmata jätmist ja neil kohapealse kontrolli ajal erineva kõrgusega taimkatte esinemist korduvalt ise kinnitanud. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, mis defineerib mõiste „põllumajanduslik tegevus“, viitab ühemõtteliselt sellele, et ka ilma masinaid vajava tegevuseta võib hoida põllumajandusmaad sobilikus seisukorras ning seda ei peagi kindlasti niitma. Ringkonnakohus leiab, et puudub vastuolu

ja EL määruse nr 1307/2013 vahel. Kuigi EL määruse nr 1307/2013 kohaselt on põllumajanduslik tegevus muu hulgas põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobivas seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või –masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta (ii), samuti minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (iii), ei saa kummagi definitsiooni puhul ära unustada definitsioonide teist poolt, mille kohaselt tuleb lähtuda liikmesriikide määratud kriteeriumidest (ii) või liikmesriikide poolt määratletud minimaalsest tegevusest (iii). Seega ei saa järeldada, et Eesti Vabariigil puudus õiguslik alus rohumaade hooldamise kriteeriumide kehtestamiseks ning lähtuda saab ainult Euroopa Liidu õigusest ega ka seda, et vaidlusalune määrus nr 32 oleks Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Halduskohus on samuti oma otsuses samuti õigesti selgitanud, et

sisust tulenevalt tuleb põllumajandusloomi pidada ja rohumaadel karjatada viisil, mis annab põllumajandusmaa hooldamise seisukohalt niitmisega sarnase tulemuse. Ühtse pindalatoetuse, kui Euroopa Liidu eelarveliste vahendite arvelt makstava toetuse põhinõudeks on, et põllumajandusmaa iga hektar millele taotletakse toetust, peab olema hooldatud igal aastal selliselt, et seal oleks võimalik 5 teostada põllumajanduslikku tegevust tavapäraste meetoditega. Seega, vaatamata asjaolule, et kehtestatud ei ole standardit selle kohta, kui pikad võivad olla karjatamise või niitmise järgselt põllule jäänud kõrred, peaks niitmisega sarnane tulemus vastama tavapärasele arusaamisele niitmise mõistest ning niitmisega sarnase tulemusega ei ole tegemist, kui põllule jäetakse suures osas rohi kasvama. Nagu juba märgitud, on kaebaja vaidlusaluste rohumaade niitmata jätmist korduvalt ise kinnitanud ning samuti möönnud põldudel kasvanud heintaimede kasvukõrguste erinevust.

1. Kaebaja arvates pidi ainuüksi piisava loomkoormusega loomade karjatamine tagama määrusest tuleneva nõude täitmise. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määrus nr 32 ning selle eelnõu seletuskiri ei määratle konkreetset loomaühikut hektari kohta, mis võimaldaks saavutada niitmisega sarnase tulemuse. Seega ei saa ainuüksi loomkoormuse põhjal järeldada määruse nõuete täitmist, vaid lähtuda tuleb sellest, kas loomade karjatamisega saavutati põldude niitmisega sarnane tulemus. Käesoleval juhul tuvastati rohumaa mittenõuetekohane hooldus PRIA kohapeal 09.-10.09.2015 teostatud kontrolli käigus, mille kohta koostati kontrollaruanne nr 150649-39-011/150645-39003 (tl 14) koos vastavate lisadega. Nõuded kontrollaruandele on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 41, mille lg-s 1 käsitletakse andmeid, mida kontrollaruandes eelkõige kajastatakse. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kontrollaruanne nr 150649-39-011/150645-39-003 eelnevalt nimetatud artiklis sätestatule. Kuna vaidlusalustel põldudel ei ole karjatamine taganud madalmurust taimkatet, mis oleks võimaldanud lugeda vaidlusaluseid põlde täielikult nõuetekohaselt hooldatuks, omistati neile põldudele kohapealses kontrollis puudusekood KKP36 (rohumaa ja/või viljapuu- marjaaia reavahed ja võraalused tähtajaks niitmata, niide kokku kogumata, hekseldamata või muul viisil hooldamata). Kontrollaruandes võib lisaks puudusekoodi märkimisele kirja panna ka põhjuse, mille alusel teenistuja nii otsustas, kuid see ei ole kohustuslik. Selline selgituste märkimine või märkimata jätmine ei mõjuta siiski asja otsustamist, kuna puudusekoodi omistamisest ning puudusekoodi kirjeldusest on üheselt mõistetav, millist nõuet on kaebaja vaidlusalustel põldudel rikkunud. Vastavalt kontrollaruandest nähtuvale ja kohapealses kontrollis tehtud piltidele on ringkonnakohtu arvates üheselt selge, et kaebaja ei ole nõudeid täitnud ja on jätnud vaidlusalused rohumaad niitmata, mida ta on ka ise korduvalt kinnitanud. Asjakohatu ning eksitav on siinkohal ka see kaebaja väide, mille kohaselt ei nähtu kontrollaruandest, kuidas on kontrolli puhul selle teostamise ajalist perspektiivi arvestatud (asjaolu, et kohapealne kontroll toimus 30 päeva pärast hooldamisnõude täitmise tähtaega). Kontrollaruandest ei peagi sellist infot nähtuma, kuna kohapealse kontrolli eesmärk on rohumaade tegeliku hooldamise tulemuse ehk kohapeal visuaalselt hinnatava põldude seisundi kindlaks määramine. Vastustaja on menetluse käigus selgitanud, et kontrolli läbi viinud teenistuja fikseerib ning protokollib maa-alade erinevad seisundid kontrollimise hetkel, teeb kontrollitud maa-aladest fotod ja teostab mõõtmised erinevas seisundis maade pindade täpsemaks kindlaks määramiseks. Kontrolli tulemustel, sh kogutud tõenditel tuginevaid järeldusi ei kujunda teenistuja kohapealse kontrolli ajal, vaid need formuleeritakse PRIA-s enne kontrollaruande lõplikku vormistamist. Seega, kuna kontrollaruanne ei ole haldusakt vaid toiming, sest selles ainult fikseeritakse kohapealse kontrolli tulemus, ei saa kontrollaruannet teha ka kaalutlusõiguse alusel ning see ei saa olla kaalutlusvigadega. Ka kaebaja väited, mille kohaselt sai ta teada, et vaidlusalused põllud ei ole piisavalt karjatatud alles 06.11.2015 kontrollaruandega tutvudes, on eksitavad ning ebaõiged, sest ta viibis kohapealse kontrolli läbiviimise juures, kus talle selgitati põldudel eest leitud olukorda. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 41 lg 2 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus aruandele kontrolli käigus alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise 6 ajal ja lisada märkusi. Kaebaja ei ole aruandele sisulisi märkuseid lisanud ega ka kohapealse kontrolli läbiviimise või kontrolli tulemuste kohta pretensiooni esitanud. Tartu Ringkonnakohus on juba varasemalt asjas nr 3-15-2342 tehtud otsuses kohapealse kontrolli läbiviimisel isiku kaasamise vajalikkuse selgitamisel märkinud, et: „Kui isik on kontrolli toimumise ajal kohal, siis on tal võimalik anda kohapeal selgitusi, vältida ametniku poolt eksituse tegemist, juhtida tähelepanu olulistele asjaoludele jne, ning aidata sellega omalt poolt kaasa selleks, et asjaolud fikseeritaks võimalikult õigelt ning täpselt.“ Eeltoodule tuginedes ei olnud kaebajal ka antud juhul vajadusel kuidagi raskendatud tõendada, et kohapealse kontrolli teostamise ajal olid vaidlusalused maa-alad tema arvates teises seisukorras, kui need on fikseeritud PRIA poolt visuaalsel vaatlusel. Kuna midagi sellist kaebaja kohapeal välja ei toonud, siis saigi PRIA käesolevas asjas otsuse tegemisel lähtuda vaid olemasolevatest faktidest, s. o kaebaja enda kinnitustest rohumaade niitmata jätmise kohta, kontrollaruandest ning kohapealse kontrolli käigus tehtud fotodest.
2. Halduskohtu otsuse põhjendustest (otsuse p 9) nähtub üheselt, et halduskohus on asja lahendamisel arvestanud tõendina nii fotosid kui ka kontrollaruannet. Kaebaja leiab jätkuvalt, et kohapealse kontrolli käigus põldudest tehtud fotod ei saa olla tõenditeks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et tehtud fotod on tõendusjõuga tulenevalt asjaolust, et need on konkreetse kohapealse kontrolli käigus tehtud ja seostatavad konkreetsete objektidega, mida kontrolliti. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et halduskohtule esitatud fotod on tehtud kaebaja poolt deklareeritud põldudel 9.-
3. septembril
4. a PRIA ametniku poolt kohapealse kontrolli teostamise raames. Nimetatud fotod toetavad sisuliselt PRIA ning ka kaebaja enda seisukohta vaidlusaluste rohumaade kasvukõrguste erinevusest ja nende hooldamata jätmisest.
5. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses veel, et halduskohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et põllud nr 11-2, 11 osa 2, osa 3 ja osa 4 olid võsastunud ja karjatamisele viitavaid jälgi seal ei tuvastatud. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu ja leiab, et loomade karjatamisele rohumaal viitaks näiteks see, et rohumaal esineb loomade väljaheiteid, jälgi või kõndimisradasid, rohumaa on tarastatud ja seal on karjatamine visuaalselt tuvastatav. Kui karjatataval maal on loomkoormus väike ja osal maast ei ole karjatamine tuvastatav, siis ei käsitleta seda maad mitte tootmistegevuseks kasutatava maana, vaid hooldatava põllumajandusmaana ning selline põllumajandusmaa tuleb
6. augustiks niitmisega sarnase tulemuse saavutamiseks üle niita ja niide kokku koguda või hekseldada. Kohapeal tehtud fotodelt (põld nr 11-2 ja 11 osa 2 kuni 5) nähtub, et osa põllust oli ka septembris kaetud puittaimedega, mis viitab asjaolule, et taimekasvu ettevalmistamiseks tuleb sellel lisaks rohumaa niitmisele teha täiendavaid tegevusi. Eeltoodu on aga vastuolus

§ 3lg-s 2 sätestatuga.

Lisaks ei nähtu viidatud põldude kohta tehtud fotodelt seal mingeid loomade karjatamise jälgi.

1. Mis puudutab kaebaja etteheidet kontrolli läbi viimise aja suhtes, mille kohaselt ei ole usutav
2. septembril visuaalselt hinnata rohumaa seisundit juuli või augustikuu seisuga, siis ei ole see ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ega muuda olematuks fakti, et vaidlusalused põllud olid kaebajal ka
3. septembri
4. a seisuga nõuetekohaselt hooldamata. Nagu juba eelnevalt märgitud, saab toetusnõuetele vastavaks lugeda üksnes sellisel muul viisil (antud juhul väidetavalt karjatamine) hooldatud rohumaa, mille puhul on visuaalselt tuvastatav, et juba
5. augusti seisuga on rohumaa seisund olnud sarnane niitmise teel hooldatud rohumaa seisundiga. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Maaeluministeerium oma vastuskirjas PRIA pöördumisele (tl 101) selgitanud, et rohumaade niitmisel on arvestatav näiteks ka juba taotlemise aasta juunis tehtud silo kogumine või heina niitmine juulikuus. See tähendab, et 7 taotlejal on võimalik oma tegevusi planeerida selliselt, et
6. augustiks on tuvastatav kogu põllumajandusmaa hooldus konkreetsel toetuse taotlemise aastal ja vegetatsiooniperioodil tähtaegselt ning nõuetekohaselt hooldatud alal ei saaks seega pärast
7. augustit kasvada selline taimestik, nagu nähtub käesoleval juhul kohapealses kontrollis tehtud fotodelt (tl 99-100). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need fotod alust kahelda kontrollitulemuste õigsuses ja lõppjäreldustes. Kaebaja ei ole esitanud PRIA-le ega kohtutele ühtegi tõendist, mis annaks aluse kahelda kaebaja põldudel teostatud kohapealse kontrolli tulemuste õigsuses. Ka määrus nr 32 ei sätesta, millal täpselt tuleb sama määrusega ettenähtud nõuete täitmist kontrollida.

§ 4

lg-st 1 tuleneb vaid, et nõuete täitmine peab olema visuaalselt tuvastatav kogu taotlusel märgitud põllumajandusmaal. Kuna rohumaa peab § 4 lg 3 kohaselt olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide kokku kogutud hiljemalt

1. augustil, saab seda mõista selliselt, et kõik nõuded peavad olema nimetatud kuupäevaks täidetud ning visuaalse kontrolli nõuete täitmise üle võib läbi viia alates
2. augustist. Ringkonnakohtul puudub sarnaselt halduskohtule alus arvata, et 1-1,5 kuuga võiks väidetavalt enne
3. augustit nõuetekohaselt hooldatud rohumaa seisukord sedavõrd drastiliselt muutuda nagu see fotodelt nähtub. Sellist järeldust ei toeta ka asjaolu, et
4. a augustis valitsenud ilmaolud ei soosinud heintaimede kiiret kasvu. Avalikult internetis kättesaadava „Eesti meteoroloogia aastaraamat 2015“ (http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2016/03/aastaraamat_2015.pdf) kohaselt oli
5. a august päikeseline ja väheste sademetega. Sealjuures oli täiesti sademeteta ajavahemik 14.-
6. august. Eesti keskmine sajuhulk oli 36 mm, samas kui aastate keskmine on olnud 82 mm,
7. a isegi 124 mm. Peaaegu sama kuiv on august viimase poole sajandi jooksul olnud veel
8. a (35 mm) ja
9. a (36 mm). Seega ei saanud käesoleval juhul visuaalse kontrolli teostamine alles 09.-10.09.2015 mõjutada kontrolli tulemust.
10. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.01.
11. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega puudub alus kaebaja menetluskulude (riigilõiv) väljamõistmiseks ning poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad nende endi kanda. Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8