lg 1 p-de 3, 8 ja lg 3 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas see vastab nõuetele, tegema kõrvaldatavate puuduste ilmnemisel määruse kaebuse käiguta jätmiseks ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
lg 1 p 2 kohaselt peab kohus kaebuse määrusega tagastama, kui kaebaja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja need takistavad asja läbivaatamist.
lg-s 1 on sätestatud, et kaebuse esitamisel halduskohtule tuleb tasuda riigilõiv seaduse kohaselt.
lg 2 annab kohtule õiguse määrata tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning näeb ette kaebuse tagastamise selle määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral. RLS § 60 lg 1 kohaselt on riigilõivu suuruseks kaebuse halduskohtusse esitamisel üldreeglina 15 eurot.
lg 1 p 4 kohustab kaebusele lisama andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse. 5. Kaebaja on küll esitanud menetlusabi taotluse, kuid kohus jättis selle rahuldamata ja vastav kohtumäärus on jõustunud. Seega tekkis tal kohustus tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Tema pole seda aga vaatamata kohtu poolt tagajärgede kohta antud hoiatusele teinud, mistõttu ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on puudus, milline ei võimalda kaebust menetlusse võtta, peab Tartu Halduskohus selle
6. Kaebaja on esitanud töövõimetuse ja rahaliste vahendite puudumisele viidates taotluse saada koopiad käesoleva asja toimiku materjalidest ning väidab, et need on talle vajalikud Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerib
lg 1, milles sätestatu kohaselt on menetlusosalisel küll õigus saada menetlusdokumentidest ärakirju, kuid vastav õigus ei ole piiramatu. Nii on Riigikohtu Halduskolleegium leidnud oma 08.09.2015 kohtumääruses nr 3-7-1502-15. Selle punktis 3 märgiti, et koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik ning täiendavalt tuleb arvestada
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 lg-s 1 sätestatu kohaselt on individuaalkaebusega võimalik EIK poole pöörduda alles pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitsmise võimalused on ammendatud. Kuna käesolevas asjas puudub käesoleval hetkel veel jõustunud kohtulahend menetluse lõpetamise kohta, pole kaebaja siseriiklikke võimalusi oma õiguste kaitsmisel ammendanud. Seetõttu ei saa tema taotlust põhjendatuks pidada ja koopiate väljastamise teel rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.