) § 721 lg 1 eeldab, et vaidluse lahendab kolm vahekohtunikku. Otsus on vastuolus heade kommetega, kuna pooli ei koheldud vahekohtumenetluses võrdsetena.
lg 1 järgi kohaldatakse Eestis toimuvale vahekohtumenetlusele
14. osas sätestatut, kui seaduse või välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
viidatud osas paikneb § 721 lg 1, mille kohaselt lepivad pooled kokku vahekohtunike arvu (esimene lause), aga kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku (teine lause). 2
lg 1 imperatiivne säte, mida ei saa järgimata jätta
lg 1 kaudu ka juhul, kui alaliselt tegutseva vahekohtu reglement (praegusel juhul reglemendi § 4 lg 2 teine lause) annab teataval juhul nõukogule volitused määrata ise arbitraažikohtu koosseis. Lisaks takistab
rakendamist olukord, et Eestis puudub riiklik süsteem, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu
Vaidlustatud otsuse tegi aga ainuarbiter. Seega tegi vaidlustatud otsuse vahekohus, mis moodustati
lg 1 rikkumisega.
lg 1 p 5 sätestab, et kohus tühistab Eestis tehtud vahekohtu otsuse poole avalduse alusel, kui pool tõendab, et vahekohtu moodustamine või vahekohtumenetlus ei vastanud samas osas sätestatule või lubatud pooltevahelisele kokkuleppele ja võib eeldada, et see on oluliselt mõjutanud vahekohtu otsust. Vahekohtu moodustamine võis praegusel juhul oluliselt mõjutada vahekohtu otsust. Vahekohtunike arv on oluline näitaja vahekohtu sisulise töö iseloomustamisel ja kostjal võis arbitraažikohtu käitumisest tekkida ka arusaam, et vahekohus ei ole erapooletu. Reglemendi § 30 lg 2 järgi on vahekohtu otsus tehtud, kui selle poolt hääletab arbiteride enamus. Kolmest kohtunikust kaks võinuks põhimõtteliselt mitte nõustuda vaidlustatud otsuse üksi teinud ainuarbiteriga ja see oleks mõjutanud asja lahendamist. Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
lg 4 näeb ette, et kohus võib poole avalduse alusel tühistada vahekohtu otsuse ja saata asja tagasi vahekohtusse, kui see on mõistlik. Vahekohtu otsus tühistatakse menetlusliku rikkumise tõttu, mis ei takista uue vahekohtu moodustamist ja asja uuesti läbivaatamist. Reglemendi § 4 lg 7 näeb ette vaidluse lahendanud arbitraažikohtu kohustuse asi uuesti läbi vaadata. Neil kaalutlustel on mõistlik saata asi lahendada vahekohtule. Esmalt tuleb moodustada vahekohus vastavalt poolte kokkuleppele või avaldustele, aga järgides ka
Kuna vahekohtu otsus tühistatakse menetlusliku rikkumise tõttu ja asi saadetakse tagasi vahekohtusse, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks ega võimalikuks vastata kostja muudele väidetele selle kohta, et otsus on vastuolus heade kommetega, sh üllatuslik, seda tehes ei ole hinnatud kostja vastuväiteid ja valesti on kohaldatud materiaalõigust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada. Hageja palus mõista kostjalt välja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1747 eurot 40 senti ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja ei esitanud oma vastuväiteid vahekohtu moodustamise kohta varem kui alles ringkonnakohtule. Kostja osales vahekohtu istungil ja esitas enne istungit ka oma kirjalikud seisukohad. Ringkonnakohus on ebaõigesti arvestamata jätnud
.
Ringkonnakohus on tõlgendanud
sisutühjaks – kui puudub süsteem kontrollimaks, kas vahekohus tegutseb alaliselt või mitte, siis justkui ei saakski Eestis olla ühtegi alaliselt tegutsevat vahekohut. Kui
ja reglemendi vastuolu korral prevaleerib
, muutub poolte vahekohtu valik mõttetuks – alalise vahekohtu valikuga on 3
Seisukoht, et vahekohtu moodustamine võis oluliselt mõjutada vahekohtu otsust, on oletuslik ja põhistamata. 5. Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Vahekohus moodustati reglemendi nõudeid rikkudes. Ringkonnakohus kohaldas
Vahekohus on esitanud otsuses üllatavaid väiteid, mida pooled ei ole esitanud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema kassatsiooniastme menetluskulud 600 eurot koos käibemaksuga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 7. Kolleegium leiab olevat eksliku ringkonnakohtu järelduse, et asjas tulnuks kohaldada
7.1.
lg 2 kohaselt võib tsiviilasja anda poolte kokkuleppel lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Võimalus lahendada eraõigussuhtest tulenev vaidlus vahekohtus on poolte autonoomia põhimõtte üks väljendustest. Ainult seaduses ette nähtud üksikutel juhtudel (vt eelkõige
7.2. Poolte autonoomia põhimõte iseloomustab üldjuhul ka vahekohtu menetluse korraldust. Nii võivad pooled
lg 2 esimese lause kohaselt vahekohtu menetluskorras ise kokku leppida, arvestades § 732 lgs 1 sätestatud poolte võrdse kohtlemise ja seisukoha avaldamise võimaldamise põhimõtet.
lg 2 teise lause kohaselt ei või pooled kõrvale kalduda vahekohtumenetluse jaoks
14. osas kohustuslikult sätestatust. 7.2.1.
lg 2 esimese lause kohaselt võivad pooled menetluskorras kokku leppida ka selliselt, et viitavad mõne vahekohtu reglemendile. Sel juhul muutub vahekohtu reglemendis vahekohtumenetluse menetluskorra kohta sätestatu
7.2.
lg 1 esimese lause kohaselt kokku leppida vahekohtunike arvus ja nt
Viidatud kokkuleppeid on võimalik sõlmida erineval moel, nii eraldi kokkuleppena, milles on selgelt märgitud, et vaidluse lahendab nt üks vahekohtunik või kolm vahekohtunikku, kui ka viiteliselt mõne vahekohtu reglemendile, vt viimase kohta määruse p 7.4. 4
lg 1 teisest lausest või võis nõukogu lähtuda arbitraažikohtu reglemendi § 4 lgs 2 sätestatust.
lg 1 teise lause kohaselt lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku, kui pooled ei ole sõlminud kokkulepet vahekohtunike arvu kohta. Reglemendi § 4 lg 2 kohaselt on nõukogul õigus mh määrata kogu vahekohtu koosseis (st nii arv kui ka kohtunik(ud) nimeliselt), kui pooled ei ole seda ise määranud reglemendi § 4 lg 1 kohaselt; ettepaneku moodustada vahekohus ühel § 4 lgs 1 sätestatud viisidest teeb pooltele nõukogu. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmitud on vahekohtu kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse vaidlus arbitraažikohtus vastavalt arbitraažikohtu reglemendile. 7.4.1. Kolleegium märgib esmalt, et vahekohtunike arvus kokkuleppimine ei tähenda vahekohtu menetluskorras kokkuleppimist
lg 2 tähenduses, vaid tegu on vahekohtumenetlusele eelneva, vahekohtu moodustamise küsimusega.
asub peatükis, mis reguleerib vahekohtu moodustamist,
Vahekohtumenetlus ei saa toimuda enne vahekohtunikke nimetamata. Seega ei saa vähemalt otseselt, ilma analoogiale tuginemata kohaldada
lgs 2 sätestatut, mis lubab pooltel viidata menetluskorra kokkuleppimiseks mõne vahekohtu reglemendile. 7.4.2. Kolleegiumi arvates on aga võimalik lähtuda
lgst 1, mille kohaselt, kui pooled on kokku leppinud vahekohtumenetluse alaliselt tegutsevas vahekohtus, eeldatakse, et poolte kokkulepe hõlmab ka vahekohtu reglemendis või muus vahekohtumenetluse kohta käivas dokumendis ettenähtud menetlusreegleid. Nimetatud menetlusreeglid hõlmavad kolleegiumi hinnangul mh ka reglemendis sätestatud reegleid selle kohta, kuidas moodustada konkreetset vaidlust lahendav vahekohus. Sellised sätted erinevate vahekohtute reglementides on rahvusvahelise praktika kohaselt tavalised. 7.4.3. Seega, kui pooled on kokku leppinud vahekohtu kokkuleppes selliselt, et vaidlus tuleb lahendada arbitraažikohtus, määratakse vahekohtunike arv muu kokkuleppe puudumisel kindlaks arbitraažikohtu reglemendis sätestatu kohaselt. Selline kokkulepe on käsitatav vahekohtunike arvu määramise kokkuleppena
7.4.4. Kolleegium märgib ka seda, et
Samas ei ole
Imperatiivne säte on selline, millest pooled ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda, dispositiivne selline, millest pooled saavad kõrvale kalduda. Vahekohtunike arvus on pooltel
lg 1 esimese lause kohaselt võimalik kokku leppida ning seda ei keela ka teine lause, mh võivad pooled kokku leppida ka selles, et vaidluse lahendab nt üks või viis vahekohtunikku.
lg 1 teine lause sätestab tagajärje üksnes sel juhul, kui pooled ei ole mingit kokkulepet (ka viiteliselt reglemendile) vahekohtunike arvu kohta sõlminud. 7.5. Seega on pooled eeltoodut arvestades ja erinevalt ringkonnakohtu leitust viitega arbitraažikohtu reglemendile sõlminud eelduslikult kokkuleppe ka selles, kuidas tuleb leida vahekohtunike arv reglemendi kohaselt. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et lähtuda tulnuks
Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium märgib, et õige ei ole hageja määruskaebuse väide, et kostja ei ole enne apellatsioonimenetlust esitanud vastuväiteid vahekohtu moodustamise kohta. Selliseid vastuväiteid on kostja esitanud nt 10. jaanuari 2017. a vastuses hagile (tl 17 pöördel). 5
lg 1 teise lause rikkumise tõttu tühistades nende väidete kohta seisukohta võtnud ning seetõttu ei pea ka kolleegium võimalikuks neile väidetele vastata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul neid väiteid analüüsida. 9.
lg 6 viimase lause kohaselt jäetakse avalikustatavast Riigikohtu lahendist välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, mis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse sisu. 10. Kui ringkonnakohus otsustab asja uue läbivaatamise järel arbitraažikohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks menetlemiseks arbitraažikohtusse, otsustab menetluskulude kandmise vahekohus, muul juhul ringkonnakohus.
lg 1 kohaselt otsustab vahekohus otsuses, millistes osades peavad pooled kandma vahekohtumenetluse ja pooltele vahekohtus käimisest tekkinud vajalikud kulud, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtusse pöördumisest tingitud kulud tuleb lugeda pooltele vahekohtus käimisest tekkinud kulude hulka viidatud sätte tähenduses (vt ka Riigikohtu 29. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 321317, p 19). 11. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.