2-14-54309/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54309 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja Jaana Kitter (e-post: jana.kitter@juristideliit.ee) Kostja Xxxx(sündinud xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx ja xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 19.04.2017 Resolutsioon Lahutada Xxxxja Xxxxabielu, mis registreeriti xxx.a. Väikeses Valges Laulatuskabelis, Las Vegas, Nevada, abielutunnistus nr XXXX. Poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 06.11.2014 kohtule esitatud hagiavalduses palus Xxxx(hageja) lahutada hageja ja Xxxx(kostja) (koos nimetatuna pooled) xxxx.a. Väikeses Valges Laulatuskabelis, Las Vegas, Nevada registreeritud abielu, abielutunnistus nr XXXX. Hagiavalduse kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid augustis 2013, mil hageja naasis tagasi kodumaale Eestisse. Abielu lõppemise põhjuseks oli pidev, põhjendamatu kostja poolne armukadedus ja vaimne survestamine hageja suhtes, kuigi selgus, et kostjal endal olid abieluvälised suhted. Kostja käitub käesoleva ajani ebastabiilselt, helistades pidevalt ja saates hagejale e-kirju, milles kord vannub igavest armastust, siis süüdistab suguhaiguste levitamises. Rahaasjades käitub kostja vastutustundetult. Kostja jättis maksmata ka sellised arved, mille tasumiseks hageja talle raha oli andnud. Abikaasad elasid Californias kostja vanematele kuuluvas majas. Kostja vanemad survestasid samuti hagejat kostjat mitte maha jätma vaid ebanormaalset olukorda välja kannatama. Hagejal puudub igasugune soov Ameerika Ühendriikidesse tagasi pöörduda, selleks, et jätkata ebastabiilselt käituva abikaasaga mingitki kooselu. Hageja üürib Tallinnas elamispinda, tal on korralik töökoht. Hageja soovib oma eluga edasi minna ja noore inimesena leida sobiv elukaaslane, kellega luua perekond Eestis. Hagejal kostjaga ühist abieluvara ei ole. Ühiseid lapsi ei ole. Hageja perekonnanimeks jääb ka peale lahutust xxxx. Harju Maakohus võttis hagi 13.10.2014 menetlusse. 26.01.2015.a. edastas Harju Maakohus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi vahendusel kostjale kättetoimetamiseks USA pädeva ametiasutuse poolt hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise määruse. 29.08.2015 edastas hageja kohtule dokumendid, millest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 17.02.2015. 23.09.2015 saabusid kohtule dokumendid kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta. Kuna kostja elab niivõrd kaugel, siis ei pidanud kohus vajalikuks kohustada kostjat isiklikult Eesti kohtusse istungile ilmuma. Kohus palus Ameerika Ühendriikide pädeval ametiasutusel kostja ära kuulata ja kostjalt seletus võtta. 12.12.2016 saabus kohtule kostja seisukoht. Kostjal olid vastuväited, et Eesti kohus seda menetleb, kuna kohalduma peaks USA õigus ja asja peaks lahendama USA kohus. Eesti õigus kostjale ei kohaldu. Hageja lahkus suurema summa rahaga, mis kuulus ühisvara hulka. Finantsküsimused, sealhulgas võlg mis jäi kostja kanda, kuulub lahendamisele USA kohtus. Hageja jättis kostjale vale mulje, et ta kavatseb tagasi pöörduda. Kohus teatas 15.03.2017 kostjale kohtuistungi toimumise aja ja kuna kostja on Ameerika Ühendriikide pädeva ametiasutuse poolt ära kuulatud, ei kohustanud kohus kostjat kohtuistungile ilmuma. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 järgi Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-107-10 leidis, et rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides saab kohus lähtuda TsMS § 102 lg-st 2, mille järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise 2 ajal. Sellest tulenevalt on TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolude esinemise korral isikul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Eeltoodust tulenevalt on Eesti kohus pädev lahendama käesolevat abieluasja. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamisele käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kes elab Eestis ning kostja on USA kodanik, kes elab Californias. Poolte viimane ühine elukoht oli Californias, millest tulenevalt kuulub kohaldamisele California Perekonnakoodeks. California Perekonnakoodeksi art 2310 kohaselt abielu võib lahutada järgmiste aluste olemasolu korral: a. ületamatud erimeelsused mis on põhjustanud abielu purunemise, b. ravimatu hullumeelsus. Art 2311 on alused, mida kohus peab kindlaks tegema, miks pooled abielulisi suhteid ei jätka ja on ilmne et abielu tuleks lahutada. Hageja sõnul poolte abielusuhted on lõppenud erimeelsuste tõttu, mis seisnes kostja armukadeduses ja vaimses survestamises hageja suhtes. Hageja abielusuhteid taastada ei soovi. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lõpetada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Seega kuulub hagi rahuldamisele, sõltumata teise abikaasa vastuväidetest. Kohus ei lahenda antud asja raames poolte varalisi vaidlusi. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3