Obsah (5)

§ 238§ 180§ 315§ 408§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9844 (17230200770) Kohtukoosseis Kohtunik Urmas Reinola Kr

§ 238lg 2, Kar

S § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 9 kuud, vabanes 15.07.2017 pärast karistuse kandmist, karistus kustumata. RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Nikolai Bondarenko teade apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu

1. oktoobri 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik:
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri 2017 otsusega lühimenetluses tunnistati Nikolai Bondarenko süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.10.2017 - 20.10.2017, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 118 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. N. Bondarenkole määrati kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. N. Bondarenkot kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. N. Bondarenko suhtes kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

§ 180lg 1 alusel mõisteti N.

Bondarenkolt riigituludesse välja sundraha 352,50 eurot ja menetluskulud 120 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud summas 472,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 39,40 eurot ja viimasel

1. kuul 39,10 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
3. oktoobril 2017 kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, selgitades suuliselt otsuse olulisemaid põhjendusi. Samal päeval, pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist, loobusid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooniõigusest. Kohtumenetluse poolte loobumine apellatsiooniõigusest vormistati kirjalikult (kd I, lk 54). Apellatsiooniõigusest loobumist, kohtuotsuse ja maksegraafiku kättesaamist 20.10.2017 kinnitas N. Bondarenko enda allkirjaga.
4. Järgmisel päeval, s.o
5. oktoobril 2017 jõustati maakohtu poolt
6. oktoobril 2017 otsus ning
7. oktoobril 2017 saadeti teatis kohtuotsuse täitmise kohta kriminaalhooldusosakonnale (harjukrho.info@just.ee).
9. oktoobril 2017 saatis N. Bondarenko Harju Maakohtule teate, milles märgib, et esitab 15 päeva jooksul Ringkonnakohtule apellatsiooni Harju Maakohtu 20.10.2017 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-17-
10. Teate kuupäevaks on
11. oktoober
13. Harju Maakohus edastas N. Bondarenko teate ja kriminaalasja materjalid samal päeval, s.o
14. oktoobril 2017 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht:
15. Ringkonnakohus, tutvunud N. Bondarenko teatega ja kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et teade apellatsiooni esitamisest tuleb jätta läbi vaatamata. Enda seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. 7.

§ 315

lg 7 sätestab, et kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled, märgitakse süüdimõistvas kohtuotsuses üksnes

§-des 311 ja 313 sätestatu, ehk siis kohtuotsuse sissejuhatus ja süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa.

§ 315lg 6 kohaselt kantakse apellatsiooniõigusest loobumine kohtuistungi protokolli.

Sellest tulenevalt juhul kui kohtuistungil, mil kuulutati kohtuotsuse resolutsioon, eranditult kõik kohtumenetluse pooled loobuvad kaebeõigusest, nagu käesolevas asjas kohtumenetluse pooled seda tegid, jõustub kohtuotsus kohe järgmisest päevast

§ 408

lg 1 alusel ja apellatsiooniõigusest loobumise tagasivõtmise ning apellatsiooni ja/või -teate esitamise küsimust enam tõstatuda ei saa. Käesolevas asjas on kohtuotsus jõustunud kuulutamisele järgnevast päevast, s.o

1. oktoobrist 2017 ja sellekohane teade on süüdimõistetule ka edastatud. Jõustunud kohtuotsus apellatsiooni korras vaidlustamisele ei kuulu.
2. Kuigi ka kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-60-05).
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326lg 2 ja § 315 lg 7, jätab ringkonnakohus N.

Bondarenko teate apellatsiooni esitamisest läbi vaatamata ja tagastab apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/