TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Kohtuasi Menetlustoiming Tartu Halduskohus Janar Jäätma 19. september 2017, Tartu 3-17-1107 A.A.i kaebus Vil

§ 96ja § 97 p 3).

Kaebaja ja OÜ Aviatar vahel on võlaõiguslik suhe. 9.

1. Kuna kaebaja ei tasunud alates
2. a veebruarist OÜ Aviatar esitatud arveid, otsustas linn, tagamaks kaebaja ema hooldusteenuse jätkuvus, tasuda kaebaja ema arved puudujäävas osas ning nõuda linna tasutud summad kaebajalt sisse. Kohtu hinnangul ei ole selle suhte näol tegemist avalik-õigusliku, vaid eraõigusliku suhtega. Avalik-õigus ei kohusta linna tasuma kaebaja ja OÜ Aviatar sõlmitud lepingu alusel esitatud arvete eest. Linn on võtnud selle kohustuse endale vabatahtlikult ja võimalik, et VÕS § 1018 reguleerivate sätete alusel. Seetõttu ei ole vaidlustatud korralduse näol tegemist täidedokumendiga. Täitedokumendi saamiseks tuleb linnal pöörduda maakohtusse. 2 9.
3. Asjaolu, et linn on vormistanud eraõigussuhte aluseks oleva dokumendi haldusaktina, ei muuda õigussuhte iseloomu. Vaidlustatud korraldused ei oma kaebaja suhtes regulatiivsust ja need on suunatud linnale endale, mis loob linnale õigusliku aluse kaebaja ema eest hooldusteenuse tasu maksmiseks.
4. Praegusel juhul ei ole linn võtnud kaebajalt avalik-õiguslike normidega reguleeritud hooldusteenuse tasumise kohustust üle (s.o sotsiaalhoolekande seadus § 5 lg 1 ja § 20 lg 1, Viljandi Linnavolikogu
5. oktoobril 2010 vastu võetud määrus nr 134 „Hooldekodusse paigutamise kord“ (kord) § 4 lg 4 p 4). Selleks, et linn võtaks hooldusteenuse tasumise kohustuse kaebajalt üle, peab kaebaja pöörduma vastava taotlusega linna poole. Kohtu hinnangul on kaebaja seda
6. juuli
7. a avaldusega teinud. Linn jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja kahel täisealisel lapsel on samuti kohustus ülal pidada kaebaja ema ehk nende vanaema. Selgitamaks välja kaebaja ja tema laste majanduslikku olukorda tasuda kaebaja ema hooldusteenuse eest nõudis linn kaebaja laste sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente. Neid dokumente linnale ei esitatud (vt linna korraldus nr 598). Seejärel esitas kaebaja kaebuse, milles nõudis korralduse nr 598 tühistamist ja linna kohustamist võtmaks üle hooldusteenuse tasumise kohustus. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata (asi nr 3-16-2391). Halduskohtu otsus on tänaseks jõustunud. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja praeguses asjas linnalt nõuda ka nende arvete eest tasumist, mille kaebaja on ise juba OÜ-le Aviatar tasunud. Sellist kohustust ei tule linnale avalik-õiguslikust regulatsioonist, vaid see kohustus tuli kaebajale OÜ-ga Aviatar sõlmitud eraõiguslikust lepingust. Selle kohustuse on kaebaja ise täitnud.
8. Kohus märgib, et kui kaebaja tahteks on, et linn tasuks kaebaja ema hooldusteenuse tulevased arved, tuleb kaebajal pöörduda linna poole taotlusega tasuda kaebaja ema hooldusteenuste kulu puudujäävas osas. Selle taotluse lahendamisel hindab linn, kas kaebaja ja tema kaks last saavad oma majandusliku olukorra tõttu täita ülalpidamiskohustust või mitte (kord § 4 lg 4 p 4,

§ 96

). Kohtule esitatud andmete alusel on küsitav, kas kaebaja oma ülalpidamiskohustust suudab täita, kuna ta on töövõimetuspensionär, kelle kuu sissetulek on ca 300 eurot ning tal on korteriomand, milles ta ise elab. Kohus möönab, et ka kaebaja lastel on kaebaja ema suhtes ülalpidamiskohustus (

§ 96

). Kas ja millises ulatuses kaebaja lastel on kaebaja ema ülalpidamiskohustus, seda hindab linn, kui selgeks on tehtud nende perekondlik ja majanduslik olukord (

§-d 98–104). Kui nende perekondlik ja majanduslik olukord ülalpidamiskohustust täita ei võimalda, tõenäoliselt otsustab linn tasuda puudujääva osa ise (kord § 4 lg 4 p 4). Kui linn peaks jätma kaebaja taotluse rahuldamata, on kaebajal oma õiguste maksma panemiseks võimalus pöörduda halduskohtusse. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et tulenevalt kaebaja majanduslikust olukorrast on küsitav, kas linna võimalik hagi kaebaja vastu ca 2600 euro nõudmiseks on õiguslikult põhjendatud. Kui linn seda teeb, on kaebajal õigus esitada vastuväited linna nõudele. Samas ei pruugi linna jaoks olla välistatud, et ta esitab maakohtusse ülalpidamisnõude (s.o elatishagi) teise astme alanejate sugulaste (s.o kaebaja laste) vastu (

§ 96, § 97 p 3, § 100).

Seda aga otsustab linn edaspidi. 12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse, kuna see ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3