← Eesti

3-17-2319/4

Obsah (7)§ 121§ 6§ 158§ 249§ 45§ 43§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2319 Haldusasi Rait Koka (Kokk) kaebus Justiitsministri 6. okto

) § 4 lg 1; põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Seega ei ole esitatud kaebus halduskohtus lubatav (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9). 4.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

  1. Viidatud lahendis asjas nr 3-17-749 (p 12) esitatud seisukohtadest lähtudes selgitab kohus kaebajale järgmist. Kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada justiitsministri määruse
  2. oktoobrist 2017 jõustunud redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (

§ 6

). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

Kaebajal on võimalik vaidlustada tühistamiskaebusega Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49, millega muudeti Tartu Vangla kodukorda ja kehtestati Tartu Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3).Vangla kodukord on individuaalabstraktse iseloomuga, st piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus, mida on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-749, p 12 ja seal viidatud praktika). Asjakohane võib olla ka kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebaja saaks tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel taotleda justiitsministri määruse (VSkE) suitsetamist takistavate sätete kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Koos vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2).

5.1. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 2

(3)3-17-2319 5.
  1. Kaebaja ei ole sellist kohtueelse menetluse läbimist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud. Tartu Vangla 10.11.2017 vastusest ilmneb, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale ega Tartu Vangla vahendusel Justiitsministeeriumile esitanud vaideid seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega.
  2. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole läbitud, ei oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhus tühistamis- ega kohustamisnõue käesoleval hetkel lubatav.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega ei ole kohtul võimalik suunata käesoleva kohtumenetluse raames kaebajat teise, tõhusama nõude esitamisele.

  1. Samuti ei oleks lubatav üksnes Tartu Vangla kodukorras sätestatud suitsetamiskeelu õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille esitamiseks ei oleks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS §-le
  2. Nimelt on õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (

§ 45lg 2).

Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend olemas (vt määruse p-d 5 ja 6). Pelgalt keelu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajal saavutada eesmärki, st suitsetamiskeeldu vältida. Kohtu hinnangul puudub seega hetkel kaebajal tõhus võimalus oma õigusi kaitsta tuvastamisnõudega (

§ 121

lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud). 8. Eelnevat arvestades tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kohtul ei ole võimalust praeguse menetluse käigus suunata kaebajat ka tõhusama nõude esitamisele.

§ 43

lg-st 2 tulenevalt ei võta aga kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega. 9. Kuna kohus leiab, et kaebus ei ole esitatud kujul lubatav ja tuleb

§ 121

lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu tagastada, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.07.2017 määrus asjas nr 3-17-1207, p 20).

§ 121lg 1 p 1 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks.

Samuti puudub kohtul käesolevas asjas võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele (käesoleva määruse p-d 5-8). Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (

§ 55lg 2).

10. Kuna kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada, puudub vajadus ka kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.