) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli KÜ Xxxx hagiavaldus Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 10.01.2017 kohtuotsusega hagiavalduse ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras samuti kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suuruse ja mõistis Xxxx välja KÜ Xxxx kasuks menetluskulud 610 eurot käibemaksuta (õigusabikulud 410 eurot + riigilõiv 200 eurot). Kostja esitas otsuse peale 09.02.2017 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 14.06.2017 otsusega tühistas osaliselt Harju Maakohtu 10.01.2017 otsuse ja jättis poolte menetluskulud maakohtus 91 % ulatuses Xxxx ja 9 % ulatuses KÜ Xxxx kanda. Apellatsiooniastmes jättis ringkonnakohus poolte menetluskulud 96 % Xxxxja 4 % ulatuses KÜ Xxxx kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 18.07.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 2 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli lihtsama tsiviilvaidlusega ja et Irina Reva ei ole advokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot. I Menetluskulud maakohtus Hageja menetluskulud Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks Irina Reva tunnihinnaga 50-90 eurot käibemaksuta. Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 50-90 eurot käibemaksuta. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: Materjalidega tutvumine, konsultatsioon 1 h 50 eurot, arvestades kaasuse asjaolusid ja keerukust. Hagiavalduse koostamine 2 h 180 eurot, arvestades esitatud hagiavalduse sisu. Ettevalmistumine ja osalemine kohtuistungil 02.12.2016 1 h 90 eurot, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega ja kohtuistungi kestvust. 19.12.2016 kohtuistungil osalemine ja ettevalmistus 1 h 90 eurot, arvestades ettevalmistumisele kuluvat aega ja kohtuistungi kestvust. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisaga 1 ja
. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 410 eurot, millele lisandub riigilõiv 200 eurot, kokku 610 eurot käibemaksuta. Arvestades Ringkonnakohtu 14.06.2017 otsust tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta 91 % ulatuses Xxxxja 9 % ulatuses KÜ Xxxxkanda. seega tuleb kostjalt välja mõista 555,10 eurot käibemaksuta (õigusabikulud 373,10 eurot + riigilõiv 182 eurot). Kostjal maakohtus menetluskulud puudusid. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja maakohtus tähtaegselt esitanud ja tsiviilasja toimikust ei nähtu kostja menetluskulusid. II Menetluskulud ringkonnakohtus Hageja õigusabikulud - apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs ning kliendi nõustamine – 1,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 2 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - Kohtu 11.05.2017.a kirjaga tutvumine, kliendiga nõupidamine, tõendite kogumine, täiendava hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi. 3 Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 5,5 h s.o 495 eurot (5,5 h x 90 eurot), millest 96 % on 475,20 eurot. Kostja õigusabikulud Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli lihtsama tsiviilvaidlusega ja Aleksei Vassiljev on vandeadvokaadi abi, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 110 eurot + km. - tsiviilasja nr 2-16-8531 materjalidega tutvumine; apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine kohtule – 4,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - vastustaja 23.05.2017 menetlusdokumentidega tutvumine, 24.05.2017 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 1,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 6 h s.o 792 eurot (6 h x 110 eurot x käibemaks 20 %), millest 4 % on 31,68 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kuigi riigilõiv ei sisaldu apellandi menetluskulude nimekirjas, võtab kohus selle siiski arvesse. Kohtu materjalidest nähtub, et apellant on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 200 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lõikele 15. 4 % 200 eurost on 8 eurot, seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 39,68 eurot ( 31,68 eurot õigusabikulud ja 8,00 eurot riigilõiv).
lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes
lg 2 koosmõjus
lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 435,52 eurot (475,20 eurot – 39,68 eurot). Sellele summale lisanduvad maakohtu menetluskulud 555,10 eurot, kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 990,62 eurot.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule
Seega, juhindudes
lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.