← Eesti

1-14-10244/28

Obsah (4)§ 184§ 65§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-14-10244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2017, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.11.2017) Kriminaalasja number 1-14-102

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 11.08.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5139 mõistetud kergem karistus (1 aasta 10 kuud 23 päeva vangistust) kaetuks käesolevalt mõistetud raskema karistusega (3 aastat 6 kuud vangistust) ning loeti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 teise lause alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 11.08.2014 otsuse alusel ära kantud osa (eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2014, karistuse kandmise aeg 11.08.2014-28.01.2015), s.o 5 kuud 19 päeva ning loeti Aleksandr Pankratovi poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 11 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel 1

(3)arvestati Aleksandr Pankratovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.07.201410.08.2014, s.o 1 kuu 9 päeva ning loeti tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 2 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 29.01.
  1. Kohtuotsus jõustus 14.02.
  2. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.12.
  3. 04.10.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksandr Pankratovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Aleksandr Pankratovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Aleksandr Pankratov, et vabanemise korral puudub tal elukoht, lähedastega on suhted katkenud. Pärast karistuse ärakandmist proovib Aleksandr Pankratov tööle minna, kui õnnestub, siis Soome, erialalt on ta keevitaja. Karistusjärgset käitumiskontrolli kinnipeetav ei poolda, tema hinnangul jääb see tema tavalist elurütmi segama ning ta ei näe sellel mõtet. Prokurör leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks formaalsed eeldused on täidetud. Lisaks on teda karistuse kandmise ajal mitmel korral karistatud ebaviisaka käitumise ja ametnikule vastu hakkamise eest. Iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Pankratov satub konflikti kergesti, kasutab ka vägivalda. Samas on ta viimase vangistuse ajal päris palju osalenud erinevates programmides, teinud majandusabitöid, motivatsioon on olnud hea. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et karistusjärgset käitumiskontrolli Aleksandr Pankratovi suhtes ei ole vaja kohaldada, ta on teinud endaga tööd vanglas ja muutused on toimunud. Prokurör leidis, et kuigi Aleksandr Pankratov on olnud ohtlik isik, siis nii kõrgeks ei saa ohtlikkust pidada, et talle käitumiskontroll panna. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksandr Pankratovi ja prokuröri, leiab, et Aleksandr Pankratovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

§ 871

lg 1 p 1, 2 tulenevalt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli, kui teda on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Aleksandr Pankratovit on käesoleva otsusega karistatud

§ 184

lg 2 p 2 alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Enne käesolevat karistust on Aleksandr Pankratovit karistatud vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega nii Harju Maakohtu 11.08.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-5139 kui ka Harju Maakohtu 07.04.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-11351. Sellega on täidetud formaalsed alused Aleksandr Pankratovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p 3 sätestatut, s.t kui kuriteo toimepanemise asjaolu, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimused ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Aleksandr Pankratovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas ka raskete isikuvastaste kuritegude eest. Varasemalt mõistetud karistused ei ole talle soovitud mõju avaldanud, ta on vabanemise järel jätkanud uute raskete kuritegude toimepanemist. 2

(3)Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu osalenud mitmetes taasühiskonnastavatest tegevustest ning vangla tööhõives majandusabitöölisena. Vaatamata läbitud tegevustele ei ole Aleksandr Pankratovi käitumine karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud, tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on korduvalt tulnud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ka selgitustest kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul ei ole erilist motivatsiooni seaduskuulekalt käituda ja ta leiab, et vangla on suhteliselt mugav koht kindlalt tagatud ööbimiskoha ja toiduga. Kõike eelnev annab kohtule põhjust järelduseks, et ka käesoleva karistuse kandmise järel oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. Lisaks suurendab uute kuritegude toimepanemise riski asjaolu, et Aleksandr Pankratovil puuduvad vabanemise korral elu- ja töökoht ning toetavate lähedaste ring. Selleks, et tagada kinnipeetava parem toimetulek ning ühiskonda sulandumine, oleks vajalik kohaldada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ka sisuliselt põhjendatud. Vaatamata sellele ei ole võimalik Aleksandr Pankratovile karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna tal puudub vabanemise korral elukoht. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kindla elukohata pole aga + võimalik teostada käitumiskontrolli. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Pankratovi puhul tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.