3-17-2300/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2300 Määruse kuupäev 09.11.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja  Andri Ladev Vastustaja  Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Andri Ladevi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 08.11.2017 kinnipeetav Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja jaoks ei tundu õige see, et esemed, mida ta soovib maksikirjaga saata, vaatab üle üksuse juht Kairi Piller-Petrov isiklikult. Kaebaja soovib, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse, et maksikirjadega tegelev isik võib ise otsustada, kas saadetavad esemed on lubatud. Kaebaja arvates rikub see, kui esemed vaatab üle üksuse juht, sõnumikaitset. KOHTU SEISUKOHT
2. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et maksikirjaga saadetavaid esemeid kontrollib üksuse juht. Ta soovib, et sellised esemed vaataks üle maksikirjadega tegelev isik, mitte üksuse juht.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõike 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.
4. Vangistusseaduse § 29 lõike 1 kohaselt avatakse kinnipeetava poolt saadetavad kirjad, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4–5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 48 lõike 1 esimese lause järgi annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu.
5. Eeltoodud sätetest ega ka ühestki muust õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et maksikirjaga saadetavaid esemeid kontrolliks talle meelepärane vanglaametnik. See, milline vanglaametnik selliseid esemeid kontrollib, on vangla sisemise töökorralduse küsimus. Veebilehe www.vangla.ee andmetel on Kairi Piller-Petrov Tartu Vangla esimese üksuse juht. Tartu Vangla direktori 09.06.2014 käskkirjaga nr 1-1/93 kinnitatud „Tartu Vangla esimese üksuse põhimääruse“ § 3 lõike 1 kohaselt juhib üksuse tööd üksuse juht, kes koordineerib ja korraldab üksuse tööd vastavalt vangla põhimäärusele, esimese üksuse põhimäärusele ja oma ametijuhendile. Sama paragrahvi lõike 3 järgi määrab üksusesisese tööülesannete jaotuse üksuse juht. Eeltoodust tulenevalt on üksuse juhil pädevus otsustada, kes maksikirjadega saadetavaid esemeid kontrollib – seda võib teha üksuse juht ise või tema määratud vanglaametnik. Kaebajal ei ole õigust üksuse juhi otsustuspädevusse sekkuda. Samuti ei saa kaebaja õigust sõnumi saladusele rikkuda ainuüksi see, et maksikirjaga saadetavaid esemeid kontrollib talle vastumeelne vanglaametnik. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik