Obsah (7)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 35§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 23. aug

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 250 eurot alates 08.06.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 75% ulatuses Xxxxkanda ja 25% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda.
2. Mõista Xxxxvälja osaühingu Aktiva Finants kasuks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 75 eurot, kokku 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xxxxtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud

1. xxxxOÜ (registrikood xxxx) ja kostja sõlmisid 16.08.2013 laenulepingu/laenutaotluse/eritingimused, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 250 eurot. Kostja isikusamasus on tuvastatud Eesti Posti postkontoris (üldtingimuste punkt 2.2 ja 2.3), kus kostja on täitnud isikuandmete ankeedi ja esitanud isikut tõendava dokumendi, millest postitöötaja on teinud koopia. xxxx OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
2. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama xxxx OÜ-le vastavalt laenulepingu punktile 2 (tagasimakse summa). Laenulepingu üldtingimuste punkti 5.1 ja 8.2 kohaselt laenusaaja maksab laenu tagasi lõpptähtpäeval laenuandja arveldusarvele. Kostja ei ole laenusummat vastavalt kokkulepitud laenulepingu tagastamise tähtpäevale (laenulepingu punkt 2) tasunud. Tulenevalt laenulepingu punktist 2 ja üldtingimuste punktist 8.3 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele viivisemäärale 0,166% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamise tähtpäevale järgnevast kalendripäevast 16.09.2013 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.06.2016 vähendatud lepingujärgse viivisemääraga 0,066% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud päeva ees põhisummalt.
3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,18 eurot ja viivised alates hagi esitamisele järgnevast kalendripäevast 08.06.2016 kuni põhinõude summas 250 täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,022% kalendripäevas tasumata põhivõla summalt. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud 475 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

1. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 20.10.2016 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud xxxx OÜ-ga laenulepingu, mida tõendavad 16.08.2013 laenutaotlus/eritingimused ja xxxx OÜ laenulepingute üldtingimused. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu 250 eurot, mis tuli tagastada 15.09.
2. Laenutaotluse/eritingimuste punkti 2 kohaselt on laenu intress 0%. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenutaotluse/eritingimuste punktist 2 ja üldtingimuste punktist 3 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,166% päevas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivised arvestanud vähendatud viivisemääras 0,066% kalendripäevas ning alates hagiavalduse esitamisest palunud viivised välja mõista seadusjärgses viivisemääras 0,022% kalendripäevas. 8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) 9. Lepingus kokkulepitud viivise päevamäära 0,166% korral oli viivise suurus aastas 60,59%. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,5% aastas. 10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle seitsme korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. 11.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 250 eurot on perioodi 16.09.2013 kuni 07.06.2016 eest kokku 55,60 eurot: Võlaperiood % aastas Viivitatud päevade arv viivise summa 16.09.2013-31.12.2013 8,5 107 01.01.2014-30.06.2014 8,25 181 01.07.2014-31.12.2014 8,15 184 01.01.2015-30.06.2015 8,05 181 01.07.2015-31.12.2015 8,05 184 01.01.2016-07.06.2016 8,05 159 6,23 10,23 10,27 9,98 10,15 8,74

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 250 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 55,60 eurot, kokku 305,60 eurot ning alates 08.06.2016 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (250 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 75% ja hageja kanda 25% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 475 eurot, kokku 575 eurot. Arvestades, et hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 75 eurot (100*75%) ja õigusabikuludest 75 eurot (100*75%), kokku 150 eurot.
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik