, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raul Kõlvald KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.
S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.08.-28.08.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.2017.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Raul Kõlvald’i kinnipidamisest, s.o alates 26.09.2017.a. Raul Kõlvald’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada Raul Kõlvald’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Raul Kõlvald kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.
, § 179, § 180 alusel välja mõista Raul Kõlvald’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 48 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700064343 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-9064, Raul Kõlvald ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 28.09.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Raul Kõlvald´it süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 01.10.2016 Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest (tegu toime pandud 01.10.2016) ja 24.08.2017 Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi 2 kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest (tegu toime pandud 24.08.2017), st tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võttis uuesti 27.08.2017 kella 12:04 paiku Tallinnas aadressil Xxxx asuvast kauplusest Xxxxvõõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli 0,35-liitrist pudelit viskit Jack Daniel´s kogumaksumusega 67,16 eurot (ühe pudeli hind 16,79 eur) ja ühe 0,7-liitrise pudeli viina Russkii Duh maksumusega 14,99 eurot, so alkoholi kogusummas 82,15 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse Raul Kõlvald´it selles, et tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võttis uuesti 26.09.2017 kella 14:15 paiku Viimsis aadressil Pargi 22 asuvast kauplusest Xxxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 0,5-liitrist pudelit brändit Metaxa kogumaksumusega 27,98 eurot (ühe pudeli hind 13,99 eur), ühe 0,5-liitrise pudeli viina Viru Valge maksumusega 15,99 eurot ja ühe 1-liitrise pudeli viskit Red Label maksumusega 21,99 eurot, so alkoholi kogusummas 65,96 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega Raul Kõlvald pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Raul Kõlvald tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et tal on alkoholiga probleeme, ravil pole ta käinud. Sissetulekuks on tal 250eurone pension. Samuti ta väitis, et tal on tervisega probleeme, esinevad psüühilised probleemid ja tal on osaline töövõimetus. Tallinnas tal elukoht puudub, tema korteris Mõisakülas ei ela kedagi. Oma viimases sõnas isik leidis, et talle tuleks määrata ravi ja karistada teda tingimisi vangistusega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Raul Kõlvald’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega 9 kuud, millest tuleb
S § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva vangistust, karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada R. Kõlvald’i kinnipidamisest 26.09.2017.a. Prokurör leidis, et toimikumaterjalide kohaselt ega ka varasemast ei nähtu, et isikul esineks psüühilised probleemid ja isik saab oma keelatusest aru. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskuludena kaitsjatasu ja sundraha. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja prokuröri taotletud karistusega ei nõustunud. Kaitsja rõhutas, et süüdistatava näol on tegu väga haige isikuga, kes seetõttu varastab alkoholi. Isik on oma tegu kahetsenud ja soovib minna ravile. Kaitsja palus mõista isikule tingimisi karistus ja isik saaks siis ka ravile minna. Kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine. 3 KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Raul Kõlvald’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud. Raul Kõlvald’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: 27.08.2017.a. episoodis: xxxx AS-i avaldus /tl 1/, mille kohaselt on palutud võtta vastutusele isik, kelle juurest 27.08.2017.a. kella 12.04 ajal, Xxxx asuvas Akadeemia Xxxx kaupluses leiti XxxxAS-le kuuluvat maksmata kaupa: 4 tk Jack Daniel’s maksumusega 16,79 eurot/tk, 1 tk Russkii Duh maksumusega 14.99 eurot/tk, s.o kaupa kokku maksumusega 82,15 eurot; - õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 2/, mille kohaselt 27.08.2017.a. kella 12.04 ajal peeti Akadeemia Xxxxs kinni meesterahvas, kes möödus kassadest kauba eest (4 tk Jack Daniel’s maksumusega 16,79 eurot/tk, 1 tk Russkii Duh maksumusega 14,99 eurot) tasumata; - tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokoll/tl 3-4/, mille kohaselt, 27.08.2017.a. viibides tööl Xxxx, Tallinn asuvas Xxxxs, nägi ta kella 12.01 paiku nägi, kuidas üks meesterahvas võttis riiulilt neli pudelit viskit Jack Daniel’s ja ühe pudeli viina Russkii Duh, pani pudelid endale seljakotti ning läbis seejärel kella 12.04 ajal kassa kauba eest (summas 82,15 eurot) tasumata; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 9-10/, mille kohaselt 27.08.2017.a. kell 13.18 peeti kahtlustavana kinni Raul Kõlvald, seoses 27.08.2017 kell 12.04 Xxxx, Tallinn asuvas Xxxx kaupluses toime pandud varguse katsega; - kahtlustatava Raul Kõlvald’i ülekuulamise protokoll /tl 11-12/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 27.08.2017.a. pärast kl 11 läks ta Akadeemia Xxxxsse. Ta tahtis alkoholi saada, et pead parandada ja kuna tal raha ei olnud, otsustas ta seda varastada. Ta võttis 4 pudelit viskit Jack Daniel’s ja 1 pudeli viina Ruskii Duhh ja peitis need kaasasolnud seljakotti. Kassas ta nende eest ei tasunud ja ta peeti pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt. Varguse sooritas, kuna raha tal ei olnud ja soovis väga alkoholi juua. Ta kahetseb tehtut; - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 16-25/, millest nähtub, kuidas 27.08.2017.a. kella 12.00 ajal paneb meesterahvas kaupluses alkoholipudeleid ostukorvi. Seejärel paneb ta need kaasasolnud seljakotti. Kell 12.02 võtab isik veepudeli ja paneb selle korvi ning kella 12.03 ajal maksab kassas veepudeli eest ja lahkub kauplusest. 26.09.2017.a. episoodis: - XxxxOÜ avaldus /tl 41/, mille kohaselt on palutud võtta vastutusele isik, kelle juurest 26.09.2017.a. kella 14.15 ajal, Xxxx kaupluses leiti XxxxOÜ-le kuuluvat maksmata kaupa: 1 tk Viru Valge 80% maksumusega 15,99 eurot, 2 tk Metaxa maksumusega 13,99 eurot/tk; 1 tk Red Label viski maksumusega 21,99 eurot/tk, s.o kaupa kokku maksumusega 65,96 eurot. - Xxxx akt /tl 42/, mille kohaselt 26.09.2017.a. kella 14.15 ajal peeti Xxxx kaupluses kinni meesterahvas, kes läbis kassad kauba eest (2 tk Metaxa maksumusega 13,99 eurot/tk, 1 tk Viru Valge 80% maksumusega 15,99 eurot ja 1tk Red Label maksumusega 21,99 eurot) tasumata; - tunnistaja Xxxx ülekuulamise protokoll /tl 43/, mille kohaselt, 26.09.2017.a. viibides tööl Xxxxasuvas Xxxx kaupluses, nägi ta kella 14.10 paiku, kuidas üks meesterahvas võttis riiulilt suures koguses alkoholi, mille peitis endale kella 14.13 ajal kotti ning läbis seejärel kella 14.15 paiku kassa, jättes kauba eest tasumata, misjärel isik oli kinni peetud ning isiku juurest leiti 2 pudelit Metaxat, 1 pudel viina Viru Valge ja 1 pudel Red Label viskit ja üks pudel viskit; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 45-47/; mille kohaselt 26.09.2017.a. kell 16.10 peeti kahtlustavana kinni Raul Kõlvald, seoses 26.09.2017 kell 14.15 Pargi tee 22, Viimsi asuvas Xxxx kaupluses toime pandud varguse katsega; 4 - kahtlustatava Raul Kõlvald’i ülekuulamise protokoll /tl 52-54/, mille kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et 26.09.2017.a. päevasel ajal, kella 14-15 paiku läks ta Viimsi Xxxxsse. Ta tahtis esialgu osta endale mahla, kuid müügisaalis sisenedes tekkis tal mõte alkoholi varastada, kuna selle ostmiseks tal raha kaasas ei olnud. Alkoholiosakonnas võttis ta kahtlustuses märgitud alkoholi ja pani selle seljakotti. Kassas tasus ta vaid mahla eest ja alkoholi eest ei maksnud. Pärast kassadest möödumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Varguse sooritas, tal on alkoholitarvitamisega probleemid. Ta kahetseb tehtut ja palub määrata kergem karistus. Muud iseloomustavad materjalid: - väljatrükk karistusregistrist /tl 28-30/, millest nähtuvalt on R. Kõlvald’it varasemalt karistatud kriminaalkorras 2-l korral (kehtivad karistused). Viimati karistati teda 03.11.2015.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud ka väärteokorras, mh 5-l korral KarS § 218 lg 1 alusel; - Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse 01.10.2016.a. otsus väärteoasjas nr 231616010675 /tl 33/, millest nähtuvalt karistati Raul Kõlvald’it rahatrahviga summas 40 eurot selle eest, et tema 01.10.2016.a. Narva mnt 1, Tallinn asuvas Rimi kaupluses püüdis kassast möödumisega ja kauba eest (summas 10,63 eurot) tasumata jättes, toime panna varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu; - Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 24.08.2017.a. otsus väärteoasjas nr 231717007381 /tl 34-35/, millest nähtuvalt karistati Raul Kõlvald’it rahatrahviga summas 120 eurot selle eest, et tema 24.08.2017.a. Sõpruse pst 174, Tallinn asuvas Rimi kaupluses püüdis kassast möödumisega ja kauba eest (summas 80,16 eurot) tasumata jättes, toime panna varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu. Kohus leiab, et R. Kõlvald’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtus isik väitis, et tal on psüühilised probleemid. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Nimelt on isik tunnistanud, et varastas alkoholi, kuna soovis seda tarvitada ja tal esineb probleeme alkoholitarvitamisega. Seejuures mõlemas kuriteoepisoodis isik peitis alkoholi seljakotti, maksis kassas väikeses summas teise eseme eest ja püüdis alkoholi kauplusest välja toimetada (tl 12, 17, 54). Seega on ilmnenud isiku väga sihipärane ja läbimõeldud tegevus. Selle põhjuseks võib küll pidada ka isiku enese poolt viidatud soovi alkoholi tarvitada, kuid asjaolusid arvestades ei ole see ilmselgelt selline asjaolu, mis võimaldaks rääkida isiku süüdimatusseisundist või piiratud süüdivusest. Samuti ei ole isik varasemalt ühelegi tema süüdivust mõjutavale tegurile viidanud (tl 12, 54). Ka oli ta võimeline kohtumenetluses osalema, esitades omapoolsed seisukohad ja tal ei olnud avaldunud ühtegi terviseseisundit (sh tugevale alkoholisõltuvusele omast deliiriumi). Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et R. Kõlvald on süüvõimeline. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Raul Kõlvald’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Raul Kõlvald’i süü kuriteokatsete, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Raul Kõlvald pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seejuures 5 tuleb tähele panna, et R. Kõlvald on ülekuulamisel selgitanud, et ta läks raha omamata kauplusesse, otsustas alkoholi varastada ja kaupluses peitis alkoholipudelid endale seljakotti ning lahkus müügisaalist (tl 12, 54). Seega isik tegutses eesmärgiga alkoholi varastada. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud kaks teise astme kuriteoepisoodi, mis jäid katsestaadiumisse. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). R. Kõlvald’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh tingimuslikust vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on vähene (isiku enese väitel pension 250 eurot kuus) ja kõik varasemad rahatrahvid samalaadsete tegude eest on isikul samuti tasumata (tl 28pö-29). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et R. Kõlvald suudaks rahalist karistust täita. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik, seda järgneval põhjusel: Süüdistatav on korduvalt karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 1 kehtiv karistus süstemaatilise varguse toimepanemise eest (tl 28). Seejuures on R. Kõlvald’i iseloomustavaks 6 asjaoluks see, et isik paneb pidevalt toime poevargusi. Sellist käitumismustrit kinnitab lisaks käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnule ka tema karistusregistri väljatrükk (tl 28-29) ja eelnevad väärteootsused (tl 33, 34-35). Seejuures tuleb tähele panna, et isik on viimasel ajal keskendunud alkoholi varastamisele ja käesolevas menetluses ilmnes, et ta teeb seda samalaadsel viisil – peidab kaupluses oma seljakotti alkoholi ja maksab kassas väga väikeses summas muude toodete eest (tl 12, 17, 54). Tulenevalt karistusandmetest pani isik eelmise, Tartu Maakohtu 03.11.2015.a. otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamisel määratud katseaja jooksul toime uue varavastase süüteo (01.10.2016.a. väärteootsus). Samuti, järgneva samaliigilise väärteo pani ta toime 24.08.2017.a. (tl 34), pärast mida jätkas käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt uute süütegude, pannes 27.08.2017.a. toime uue süüteokatse. Seega on ilmne, et eelnev tingimuslik vangistus ei ole omanud pikemaajalist mõju ega täitnud karistuse eesmärke. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kuivõrd on ilmne, et eelnev lühiajaline vangistus, mille kandmiselt isik tingimuslikult vabastati, ei täitnud karistuse eesmärke, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse puhul. Kuna kuriteod jäid katsestaadiumisse ning kahju ei tekitatud, kaup tagastati kauplusele, peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete kuritegude toimepanemisel, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 9 kuud (millest lühimenetluse korras arvatakse maha 1/3). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg 27.08.-28.08.2017.a. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus täpselt samalaadsete süütegude eest nii kriminaalkui väärteokorras, mistõttu on ilmne, et eelmiste isiku vabadust mittepiiravate karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. Isik üldkasuliku töö tegemiseks kohtus ka soovi ei avaldanud. Süüdistatava ja kaitsja poolt viidatud ravi kohaldamine, seoses süüdistatava võimaliku alkoholisõtluvusega, ei ole samuti võimalik. Kohus viitab, et KarS § 692 lg 6 kohaselt on vangistuse raviga asendamist võimalik kohaldada üksnes isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu või isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. 7 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub uute samalaadsete süütegude toimepanekus). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise. Süüdistatava poolt nimetatud tavapäraste terviseprobleemide osas on isikul vajadusel võimalik pöörduda vangla meditsiiniteenistuse poole. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest mõistetud vangistuse ära kandnud, kuid jätkanud koheselt kuritegelikul teel ja pannud toime uue analoogse kuriteo. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui R. Kõlvald peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile ning ta ei oma tegelikkuses Tallinnas elukohta (tl 67), on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada R. Kõlvald’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Raul Kõlvald’i kinnipidamisest, s.o alates 26.09.2017.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 48 eurot.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 352,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Raul Kõlvald’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. R. Kõlvald’i näol on tegemist vähemalt osaliselt töövõimelise isikuga (tl 67), kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 8 Kriminaalasjas asitõendiks olev CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend
Merle Parts kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.