← Eesti

4-17-3753/14

4-17-3753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3753 (930017000769, 930017000788) Kohtunik Mari-Liis

§ 69

lg 1) järgi Menetlusalune isik Olga Orlova isikukood 48205010014, elukoht XXX, EV kodanik, töökoht XXX. Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Olga Orlova Kohtuvälise menetleja esindaja - Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonna jurist Tiia Pukk RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Olga Orlova süüdi 11.06.2017 ja 15.06.2017 deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises (alates 01.07.

§ 69lg 1) ning mõista karistuseks 25 (kakskümmend viis) päeva aresti.

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus Olga Orlovale kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Olga Orlova arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane Olga Orlova ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. TS § 94 lg 3 (alates 01.07.

§ 78lg 1), Kar

S § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida Olga Orlovalt äravõetud VF päritolu ja aktsiisimärkidega 600 sigaretti „Bayron”, 17 sigaretti ”Royals” (väärteoasi 930017000769) ning 620 sigaretti „Bayron”, 100 sigaretti ”Royals” (väärteoasi 930017000788), mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

  1. augustist
  2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  3. septembrist
  4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU Olga Orlovale heidetakse väärteoprotokolli nr 930017000769 kohaselt ette seda, et 11.06.2017 saabus ta Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali. Valides piiriületuseks rohelise koridori andis Olga Orlova mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud norme. Tolliseaduse § 41 lg-te 1 ja 2 ning § 42 lg-te 2-ja 3 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati 600 sigaretti Bayron ja 17 sigaretti Royals by Rothmans, mis olid isiku käekotis ning ei olnud Olga Orlova poolt mingilgi viisil tollile deklareeritud, millega pani menetlusalune isik toime väärteo TS § 73 lg 1 järgi. Samuti Olga Orlovale heidetakse väärteoprotokolli nr 930017000788 kohaselt ette seda, et 15.06.2017 saabus ta Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali. Valides piiriületuseks rohelise koridori andis Olga Orlova mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud norme. Enne täiendavat läbivaatust ei soovinud Olga Orlova tolliametnikele midagi deklareerida. Tolliseaduse § 41 lg-te 1 ja 2 ning § 42 lg-te 2-ja 3 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati 620 sigaretti Bayron ja 100 sigaretti Royals, mis olid reisija käekotis ning ei olnud Olga Orlova poolt mingilgi viisil tollile deklareeritud, millega pani menetlusalune isik toime väärteo TS § 73 lg 1 järgi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.07.2017 määrusega ühendati väärteoasjad nr 4-17-3753 ja 417-3754 ühte menetlusse. Põhiasjaks loeti väärteoasi 4-17-
  5. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 16.08.
  6. Kohus kuulas üle menetlusaluse isiku, kes tunnistas ennast süüdi väärtegude toimepanemises ning avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoasjas nr 4-17-3753 läbivaatuse akti (lk 9-11), Olga Orlova Vene Föderatsiooni passist koopia (lk 12), Olga Orlova Eesti Vabariigi passist koopia (lk 13), isiku piiriületuste väljavõtte (lk 14-21), Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljavõtte (lk 22), karistusregistri andmed (lk 32). Väärteoasjas nr 4-17-3754 avaldas kohus läbivaatuse akti 15.06.2017 (lk 9-11), Olga Orlova passist koopia (lk 12), isiku piiriületuste väljavõtte (lk 13-22) ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi 2 väljavõtte (lk 23). III KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Olga Orlova pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad TS § 73 lg 1 (alates 01.07.

§ 69lg 1) järgi.

TS § 73 lg-s 1 (alates 01.07.

§ 69

lg 1) sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmist, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud. Alates 01.01.2016 kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekkis füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumideltidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul oli õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt 40 sigaretti. Suurema koguse üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks. Komisjoni

  1. juuli 1993.a määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (määrus nr 2454/93) art 233 lg 1 p a loetakse rohelise ehk ei ole deklareeritavat kaupa koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Tulenevalt läbivaatuse aktidest nr 17LA0109231-01 ja nr 17LA0119991-1 on Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis kaks kontrollikoridori. Määrus nr 2454/93 art 234 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus ilmneb, et artiklis 233 määratletud viisil on käitutud, kuid imporditud või eksporditud kaup ei vasta artiklite 230-232 tingimustele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks või ekspordituks. Läbivaatuse aktist nr 17LA0109231-01 (tl 9-11) nähtub, et O. Orlova kasutas 11.06.2017 Eestisse sisenemisel jalakäijate terminali nn rohelist koridori, mida eeltoodust tulenevalt kasutatakse juhul, kui piiriületaja ei soovi kaasas olevat kaupa deklareerida andes sellega mõista, et tal ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa. Seda, et menetlusalune isik ületas 11.06.2017 riigipiiri tõendavad andmed isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi (tl 12-21), kust nähtub, et 11.06.2017 saabus Olga Orlova Eesti Vabariiki kell 14:
  2. Nimetatud tõendiga haakub menetlusaluse isiku passi väljavõte, kust nähtub, et dokumendi nr on XXXXXXX (tl 13), mis on kajastatud ka tõendis isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi. 3 Samuti läbivaatuse aktist nr 17LA0119991-1 (tl 9-11) nähtub, et O. Orlova kasutas 15.06.2017 Eestisse sisenemisel jalakäijate terminali nn rohelist koridori, mida eeltoodust tulenevalt kasutatakse juhul, kui piiriületaja ei soovi kaasas olevat kaupa deklareerida andes sellega mõista, et tal ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa. Seda, et menetlusalune isik ületas 15.06.2017 riigipiiri tõendavad andmed isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi (tl 13-22), kust nähtub, et 15.06.2017 saabus Olga Orlova Eesti Vabariiki kell 19:
  3. Nimetatud tõendiga haakub menetlusaluse isiku passi väljavõte, kust nähtub, et dokumendi nr on XXXXXXX (tl 12), mis on kajastatud ka tõendis isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi. Kontrollimistel 11.06.2017 ja 15.06.2017 tuvastati, et 1220 sigaretti Bayron ja 117 sigaretti Royals olid peidetud käekotti ning ei olnud Olga Orlova poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Nimetatud asjaolu tõendavad nii isiku läbivaatuse aktid kui ka menetlusaluse isiku ütlused. Olga Orlova on tunnistanud, et ta teadis, kui palju tohib sigarette üle piiri tuua ning põhjendas, et toimetas sigaretid Venemaalt Eestisse enda jaoks. Seega ei ole antud juhul vaidlust selles, et menetlusalune isik tõi 11.06.2017 ja 15.06.2017 liiduvälisest riigist Eestisse sigarette koguses, mis ületas ATKEAS § 57 lg-s 1 sätestatud piirnormi 1267 sigareti võrra. Ka menetlusalune isik on enda ütlustes seda tunnistanud. Tulenevalt ülalviidatud TS ja ATKEASi sätetest tekkis O. Orloval taolises koguses sigarette Eestisse tuues kohustus need deklareerida ning tasuda aktsiisimaksu. Läbivaatuse aktidest ning O. Orlova ütlustest nähtuvalt ta ei deklareerinud neid sigarette ega kavatsenudki seda teha. Asjaolu, et kõnealused sigaretid olid O. Orlova enda poolt peidetud käekotti näitab üheselt, et sigarette sooviti tuua Eestisse neid tollikontrolli eest varjates ja nende deklareerimist vältides. Seega Olga Orlova täitis enda tegevustega nii 11.06.2017 kui ka 15.06.

§ 73

lg 1 (alates 01.07.

§ 69

lg 1) järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eestisse deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid käekotti. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Olga Orlova pani talle ette heidetavad väärteod toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sigarettide varjamise viis ja O. Orlova ütlused kinnitavad, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada kahel korral Eestisse deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Olga Orlova oma tegevustega on täitnud talle ette heidetavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Olga Orlova on talle süüks arvatavate TS § 73 lg 1 (alates 01.07.

§ 69lg 1) järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Olga Orlovale mõistetav karistus Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 (alates 01.07.

§ 69

lg 1) sätestab, et deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kehtiva 4 TS § 69 lg 1 kohaselt deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuna TS § 69 objektiivne koosseis on samasisuline varem kehtinud TS § 73 lg-ga 1 ning ka karistusraam ei ole muutunud, siis käesoleval juhul pole vajadust kohaldada KarS §-i 5, mis reguleerib karistusseaduse ajalist kehtivust. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades O. Orlova poolt toimepandud tegude raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumistega, mille raskus on alla keskmise. Süüd suurendab see, et menetlusalune isik pani toime selles väärteoasjas kaks sama kvalifikatsiooniga väärtegu. Süü suure kindlakstegemisel arvestab kohus salakauba kogust, mida üritati riiki toimetada. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1 ja KarS § 391 lg-st 1 on TS § 73 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki. Lisaks ülaltoodule tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolu, et vastavalt karistusregistri õiendile (tl 32) on Olga Orlovat varem korduvalt karistatud sarnaste vääritegude toimepanemise eest nii arestiga kui ka rahatrahvidega, trahvid on tasumata. Olga Orlovale on Viru Maakohtu 08.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 4-17-2516 mõistetud karistuseks 30 päeva aresti samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv ei mõjuta Olga Orlovat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükist (tl 22) on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 3000 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Olga Orlovat arestiga 30 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul O. Orlovat karistada arestiga üle keskmise määra saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o 25 päeva arestiga, kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süü tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud asjaolu esinemine võimaldab mõista karistuse alla maksimaalset määra. Sigarettide kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimine TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja TS § 78 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Olga Orlovalt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 1337 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 1337 sigaretti on 5 karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule Olga Orlovale. 1337 sigaretti on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.