1-12-10969/213

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10969 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Mario Simuste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mario Simuste, isikukood 36609120304, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Mario Simuste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 15.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mario Simuste tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mario Simuste on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, 68 lg 1 alusel 5 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 04.06.2012 ja lõpp 01.06.
2. Kinnipidamisasutuses Mario Simuste kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama aadressile xxx, kus elab tema elukaaslane. Tegu on üürikorteriga. Elukaaslane ja korteri omanik on nõus Mario Simuste sinna elama asumisega. Isik on väljendanud soovi asuda elama välismaale. Kinnipeetaval on keskharidus. Rummu vanglas läbis xxx kursused. Enne vangistust ei töötanud ametlikult, kuid tegeles Aafrikast kalliskivide ja väärismetalli vahendajana. Varasemalt on töötanud erinevates firmades varustajana ja 1 projektijuhina. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Vangistuses töötanud xxx Tasumata võlgnevusi pole. Vangistuses toetavad teda rahaliselt lähedased ja tuttavad väljaspool vanglat sh kriminaalse taustaga tuttavad. Lähedate hulka kuuluvad ema ja elukaaslane ning poeg, kes on kriminaalkorras karistatud. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega jätkab suhtlemist ning mis on uue kuriteo toimepanemise riskiks. Vabaduses tarvitas alkoholi harva. Isik on kolmel korral toime pannud alkoholijoobes kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda ka kriminaalkorras karistatud. Peale selle on karistatud joobes juhtimise eest nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. Läbis programmid xxx Isik saab aru, et alkoholi mõjul võib tema käitumine muutuda vägivaldseks, kuid ei näe, et tal oleks probleem alkoholi kuritarvitamisega. On tarvitanud kokaiini. 2 korda on karistatud NPALS järgi. Uue kuriteo risk võib seisneda selles, et hakkab vabaduses tegelema uuesti narkootilise aine käitlemisega. Isikul on töövõimetus 50%. Kuriteod viitavad sellele, et konfliktolukorras võib probleeme lahendada vägivallaga. Mõningasele impulsiivsusele viitavad korduvad kuriteod, samas viimane kuritegu sooritatud ette planeeritult. Tegutsemisele on omane keskendumine kiirele positiivsele tulemusele, alahinnates negatiivseid aspekte. Tulevikueesmärgid on seotud perega ja tööga. Korduvad vangistused on kaasa aidanud kriminaalsete hoiakute kujunemisele. Viimane kuritegu sooritatud kriminaalhoolduse all olles. Ametnikesse negatiivset suhtumist ei täheldata. Enda sõnul on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid arvestades korduvat karistatust on säilinud risk ja ohtlikkus edaspidiseks seaduserikkumiseks. Kinnipeetav on karistatud 8 korda (neist 5 arhiveeritud) ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Pani kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41-62%. Viru Vangla ei toeta Mario Simuste tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Mario Simuste asub elama üürikorterisse aadressil xxx oma elukaaslase juurde. Korteri omanik on nõus Mario Simuste korterisse elama asumisega, kuid nad plaanivad suuremasse korterisse kolimist. Elukaaslane on nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Garanteeritud töökoht xxx. Mario Simuste on kriminaalkorras korduvalt karistatud. On 3 korda viibinud kriminaalhooldusel, viimasel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Mario Simuste taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Mario Simuste arvamuse, leiab, et Mario Simuste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mario Simuste kannab vanglakaristust narkokuriteo eest. Karistusregistri andmetel on Mario Simuste korduvalt karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega varguste, huligaansuse, riigivara riisumise, kinnipeetava põgenemise, vägistamise, röövimise, ärandamise, avaliku korra raske rikkumise, joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kuritegude toimepanemise 2 soodusteguriks on majanduslik olukord, puudulik probleemilahendamise oskus ja joove. Vangistuses viibib kinnipeetav
4. korda. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad, vabanemisel garanteeritud töökoht olemas. Samuti peab kohus positiivseks asjaolu, et isik on läbinud erinevad sotisaalprogrammid, mis aitavad tal edaspidi hinnata oma käitumist ja võtta vastutust tagajärgede eest. Kohus leiab, et kuna isik on juba kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Samuti arvestab kohus siinkohal ka asjaolu, et Mario Simustel on tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhteb senini ja mis on samuti väga suureks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb ära märkida, et Mario Simuste kannab karistust narkokuriteo organiseerimise eest. Sellest tulenevalt on kohtul alust järeldada, et kuna isikul on säilinud kontaktid kriminaalkorras karistatud isikutega (võimalik, et kuriteokaaslastega) võib tal vabaduses tekkida taas suur ahvatlus hakata teenima ebaseaduslikku raha narkokuriteoga. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Mario Simuste vabastamata temale Harju Maakohtu 05.12.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4