3-17-1596/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1596 Haldusasi I.A.i kaebus Tartu Vangla
2. juuni 2017 otsuse nr 624/4640-2 ja
3. juuli 2017 vaideotsuse nr 1-11/293-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks taotlust uuesti lahendama Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada I.A.i kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Kinnipeetava I.A.i individuaalses täitmiskavas (ITK) on märge, et kinnipeetavale on planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine
5. a neljandas kvartalis.
6. I. A. esitas vanglale taotluse, milles nõudis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kiiremat läbimist.
7. Tartu Vangla jättis
8. juuni
9. a otsusega nr 6-24/4640-2 I. A.i taotluse sotsiaalprogrammi Eluviisitreening kiirema läbimiseks rahuldamata.
10. I. A. esitas Tartu Vanglale vaide
11. juuni
12. a otsuse peale, mille Tartu Vangla jättis
13. juuli
14. a vaideotsusega nr 1-11/293-2 rahuldamata. Tartu Vangla märkis, et kinnipeetav saab sotsiaalprogrammi läbida ITK-s planeeritud ajal. Vanglale pole teada ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaks kinnipeetav programmi varem läbima.
15. I. A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
16. juuni 2017 otsuse nr 6-24/46402 ja
17. juuli 2017 vaideotsuse nr 1-11/293-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks taotlust uuesti lahendama. Kaebaja leiab, et vajab programmi „Eluviisitreening“ varasemat läbimist seoses tema psüühika ebastabiilse seisundiga. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).
19. Kinnipeetav võib vanglalt nõuda toimingu sooritamist (sh sotsisaalprogrammi „Eluviisitreening“ kiiremas korras läbimist), kui vangla on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab kinnipeetava õigusi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1).
20. Kaebaja soovib talle ITK-s märgitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist
21. a IV kvartalis, kuigi programmi läbimine on talle ette nähtud
22. a. Kaebaja põhjendab vajadust sellega, et ei mäleta varasemalt läbitud programmidest midagi, tal on psüühikahäire ning ta on juba 55-aastane. Tartu Vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna programmi varasemaks läbimiseks ei ole mõjuvat põhjust. Lisaks selgitas vangla, et kaebaja läbib programmi vahetult enne tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalust, mis aitab vangla arvates isikul vabaduses riskiolukordadega paremini toime tulla.
23. Halduskohtu hinnangul ei kohusta kehtiv õigus vanglat võimaldama kaebajale sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist kiiremas korras kui see on ette nähtud ITK-s ehk
24. a neljandas kvartalis. Kehtiv õigus (vangistusseadus ja selle alusel antud määrused) ei näe ette tähtaega, millal on kaebajal õigus vaidlusalune sotsiaalprogramm läbida. See tähtaeg on määratud ITK-s, mida vangla rikkunud ei ole. Kaebuses ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et vaidlusaluse programmi läbimine kiiremas korras oleks vajalik kaebaja kaaluka põhiõiguse kaitseks, nt tervise kaitseks. Näiteks puudub asjas arsti ettekirjutus selle kohta, et kaebajal oleks enda õigushüve kaitseks tarvis vaidlusalune programm läbida kiiremas korras kui on seda märgitud ITK-s. Kaebaja aga ise ei saa nõuda vaidlusaluse sotsiaalprogrammi läbimist endale sobival ajal. Asjaolu, et kaebajal on väidetavalt psüühikahäire ning ta on juba 55-aastane, ei tingi sotsiaalprogrammi läbimist varem kui ITK-s märgitud tähtaja jooksul.
25. Eelnevast tulenevalt on kohtule ilmne, et vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivanud, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma