) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RVES) § 60 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RVES § 57 lg 1 kohaselt, abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. RVES § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. RVES § 60 lg 2 kohaselt, kui abielu lahutamine ei ole käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis. Hageja ja kostja on Ameerika Ühendriikide kodanikud. Poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ja hageja elab ka käesoleval ajal Eestis. Samuti elavad Eestis poolte alaealised lapsed. Pooled on abiellunud xxxxTowsonis Baltimore`i maakonnas Marylandi osariigis Ameerika Ühendriikides. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus on hageja isiklikult ära kuulanud. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et ta ei saa Eestisse kohtuistungile tulla ja kohtu hinnangul on kostja seisukoht piisavalt põhistatud. Kostja elab Ameerika Ühendriikides, mistõttu on tema ilmumine Eestisse kohtusse ärakuulamisele tavapärasest keerulisem ja rahaliselt kulukam. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 342 ja § 346 lg 2 on võimalik kostja ära kuulata kirjalikult. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et ta on abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks 2 2-17-7617 olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes
lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 148 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.