← Eesti

2-17-115239/3

Obsah (8)§ 489§ 663§ 657§ 4891§ 407§ 482§ 172§ 173

2-17-115239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-115239 Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

§ 489¹ lg 5). Asjaolud 1

(6)2-17-115239
  1. Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi võlausaldaja/avaldaja) esitas 18.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VKi (edaspidi võlgnik) vastu 730,42 euro ning menetluskulu hüvitamiseks.
  2. Võlausaldaja nõue põhineb LKindlS § 57 p-l
  3. Võlgniku valduses oleva sõidukiga Xxxxxxxx, reg.märgiga xxxxx xxx (sõiduk), põhjustati 11.02.2017 Xxxxx tanklas liiklusõnnetus. Juhi tsiviilvastutus oli kindlustamata. Avaldaja hüvitas kannatanule tekitatud kahju summas 570,42 eurot. Käsitluskulu oli 160 eurot. Tagasinõuet summas 730,42 eurot tasuma hakanud võlgnik ei ole.
  4. 28.07.2017 koostas Pärnu Maakohus makseettepaneku summas 795,42 eurot ning toimetas kohtumääruse võlgnikule isiklikult kätte 15.08.
  5. Võlgnik kohtule tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Maakohtu määrus
  6. 05.09.2017 koostas Pärnu Maakohus maksekäsu summas 795,42 eurot, millest põhinõue moodustab 730,42 eurot, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule.
  7. Maksekäsk toimetati võlgnikule kätte 08.09.
  8. Määruskaebus
  9. 07.09.2017 esitas võlgnik maksekäsu kiirmenetluses vastuväite.
  10. Pärnu Maakohus käsitles võlgniku vastuväidet Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-6-09 viidates määruskaebusena ning jättis selle käiguta. Kohus leidis, et hilinenult esitatud vastuväide tuleb lugeda määruskaebuseks, kuna see on esitatud määruskaebuse esitamise tähtajal ning kohustas võlgnikku esitama kohtule eesti keelse määruskaebuse ja tasuma riigilõivu.
  11. Võlgnik kõrvaldas puudused ning esitas kohtule määruskaebuse, millest nähtuvalt on ta sõiduki 28.12.2016 müünud isikule nimega MS ning see ei ole enam füüsiliselt tema kasutuses. Võlgnik ei ole sõidukiga 11.02.2017 liiklusõnnetust põhjustanud. Võlgnikul on ostu-müügileping kadunud. Menetluse edasine käik
  12. 24.10.2017 kohtumäärusega andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule

§ 663lg 6 alusel.

Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks avaldajale.

  1. Avaldaja ei nõustunud võlgniku väidetega ning selgitas, et liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel, so 11.02.2017 kuulus sõiduk liiklusregistri andmetel võlgnikule. Vastavalt LKindlS § 7 lg 1 on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Avaldajal on õigus LKindlS § 57 lg 1 kohaselt esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes oli kindlustuskohustus täitmata.
  2. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab

§ 657

lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 05.09.2017 kohtumääruse (maksekäsu) ning saadab avaldaja nõude

§ 489¹ lg 4 1. lause alusel hagimenetluse 2

(6)2-17-115239 alustamiseks Tartu Maakohtule. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

§ 4891

lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebuses tugineda ühele järgmistest asjaoludest: maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

  1. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et sisuliselt on võlgnik tuginenud sellele, et avaldaja poolt tema vastu esitatud nõue on selgelt põhjendamatu.
  2. Riigikohtu seisukoha kohaselt juhul, kui määruskaebuses viidatakse nõude põhjendatuse kontrollimise vajadusele, peab ringkonnakohus kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi, nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407lg 1 esimese lause kohaselt.

Küll ei saa määruskaebust lahendades analoogia alusel lähtuda sellest, et kostja (võlgnik) on omaks võtnud hageja (avaldaja) faktilised väited (

§ 407lg 1 teine lause) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-16, p 14.4).

16.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. 17.

§ 482

lg 1 p 4 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust.

  1. Seega tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduses välja tuua kõik asjaolud, mis on nõude rahuldamise aluseks. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud nõude alusena LKindlS § 57 p 1 ning nõude aluseks olevate asjaoludena välja toonud, et isiku valduses oleva sõidukiga, reg.märgiga xxx xxx, põhjustati 11.02.2017 liiklusõnnetus Xxxxx tanklas (tlk 5).
  2. LKindlS § 57 p 1 kohaselt on fondil õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. LKindlS § 7 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.
  3. Võlgnik on määruskaebuses välja toonud, et võõrandas sõiduki 28.12.2016 ning pole seega 11.02.2017 sõidukiga põhjustatud kahju eest vastutav (ei omaniku ega valdajana). Kumbki menetlusosaline oma väidete põhistamiseks tõendeid esitanud ei ole.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud asjaolude pinnalt ebaselge, kelle valduses sõiduk õnnetuse põhjustamise hetkel oli. Seda asjaolu ei ole avaldaja täpsustanud ka määruskaebusele esitatud vastuses, milles on asunud hoopiski väitma, et nõue võlgniku vastu on esitatud kui õnnetuse põhjustamise hetkel liiklusregistris märgitud sõiduki omaniku vastu (tlk 24). Seega ei saa avalduses toodud asjaolude pinnalt asuda seisukohale, et sõiduk oli õnnetuse põhjustamise hetkel võlgniku valduses. Avalduses toodud asjaoludest ning määruskaebusele esitatud vastusest ei ole võimalik teha ka järeldust, et sõiduki omandiõigus kuulus õnnetuse põhjustamise hetkel tegelikult ka võlgnikule.
  5. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et avaldaja nõue võlgniku vastu on õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse 3

(6)2-17-115239 esitajaga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud asjaolude alusel ei ole nõue õiguslikult põhjendatud ning seega on nõue selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maksekäsk tühistada. 23.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Tartu Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus saab avalduse saamisel kontrollida, kas asi allub talle kohtualluvuse reeglite järgi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-2-2-14, p 14). 24.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 25. Kuivõrd asja menetlemine jätkub hagimenetluses, ei märgi ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele maakohtu poolt vastavalt asja läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3).

26. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (

§ 489¹ lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik 4

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.