KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 14.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-6657 Tsivi

§ 268ega § 268-1 järgi üle kuulanud, seega ei ole tema ütlustel tõendi jõudu.

Kohus leiab, et kostja väiteid tasaarvestuskokkuleppe kohta pooltevaheline praktika ei kinnita. Ainus, mis võiks kokkulepet kinnitada on fakt, et teatud määral ja muutuvas ulatuses ostis XxxxAS kostjalt kaupa. Samas oleksid pooled saanud tegelikkuses igapäevaselt tasaarvestust teha ja võlgnevust müüdud kauba eest saadud rahaga kustutada, kuid ei teinud seda. Kohus palus kostjal selgitada, miks kostja vastaval tema väidetud kokkuleppele võlgnevust kustutama ei hakanud, kuid kostja seda sisuliselt selgitada ei suutnud. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja väited suulise kokkuleppe kohta ei ole tõendatud.

1. Kohus ei nõustu kostja teiste vastuväidetega. Nõustuda ei saa, et 15.08.2013 kokkulepe on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu tühine TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23;
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Raske on leida põhjust, miks 15.08.13 kokkulepe võiks olla ebamoraalne või taunitav. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et 15.08.13 kokkuleppe üleandmine on tühine kostja nõusoleku puudumise tõttu. Sõltumata sellest, kas kokkuleppe ülemineku aluseks on VÕS § 164 või § 174 või VÕS § 12 lg 2 (üldõigusjärglus), on kostja asunud üüri tasuma uuele üürileandjale ja sellega teinud kaudse tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 3) üleminekuga nõustumiseks.
6. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 15.08.13 kokkuleppega on kostja võtnud kohustuse tasuda 101 607,46 eurot ning kohustus on muutunud tänaseks sissenõutavaks, siis tuleb hagi rahuldada. Ülejäänud nõudest, mis koosnes nn jooksvale võlgnevusele, on hageja istungil loobunud ja kohus võtab loobumise vastu

§ 429lg 1 järgi. Kohus mõistab VÕS § 5

§ 162lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kuigi hageja on jooksva võlgnevuse nõudest loobunud ning

§ 163

järgi peaks selle nõudega seotud kulud jääma hageja kanda, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole loobutud nõue sisulisel menetluskulusid põhjustanud, kuivõrd põhirõhk vaidlusel on alati olnud maksegraafikus viidatud võlgnevusel ja pealegi on hageja loobunud jooksvast võlgnevusest seetõttu, et kostja on vastava osa võlgnevusest tasunud. 18.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses 19. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 2802,40 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab et hageja kulutused on põhjendatud ja vajalikud ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 6