4-16-7718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-7718 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar B

§ 735

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Aleksandr Koropatva (isikukood: 36804079516) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: Xxxx E-post: xxxx Töökoht: OÜ Xxxx, juhatuse liige Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja Konkurentsiamet (registrikood: 70000303) Aadress: Auna 6 Tallinn Harjumaa 10317 E-post: info@konkurentsiamet.ee Esindajad: Maris Kado ja Juhan Põldroos RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Rahuldada Aleksandr Koropatva kaebus Konkurentsiameti 07.10.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 921015000003. 2. Tühistada täielikult Konkurentsiameti 07.10.2016. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 921015000003. 3. Lõpetada väärteoasjas nr 4-16-7718

) § 735 lõike 1 (

§ 16

punkt 4, turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, mis seisnes kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmises, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi) eest rahatrahviga summas 500 (viissada) eurot (125 trahviühikut). Konkurentsiamet leidis, et rikkumine seisnes, selles, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja OÜ Xxxx juhatuse liige Aleksandr Koropatva seadis Aarde elurajoonis Xxxx kinnistu liitumise Xxxxle kuuluva veetorustikuga (seeläbi ka veeteenuse saamise) sõltuvusse kinnistu liitumisest ka kanalisatsioonitorustikuga. Konkurentsiameti hinnangul oli asjakohaseks kaubaturuks veeteenuse osutamine (mis hõlmab ka veetorustikule juurdepääsu andmist, kuivõrd teenuse osutamise eelduseks on torustikule juurdepääsu saamine), geograafiliseks turuks on Jõelähtme valla haldusterritooriumile jääv Aarde elurajoon. Xxxx oli ainus ettevõtja, kes osutas veeteenust Aarde elurajoonis ning Xxxxkinnistul ei olnud veevarustuse lahendamiseks peale Xxxx veetorustikule juurdepääsu saamise teist arvestatavat võimalust. Xxxx veevarustuse lahendamine Xxxx torustiku kaudu oleks olnud detailplaneeringuga kooskõlas olev lahendus. Nii olulist vahendit kui ka turgu valitsevat seisundit omavad ettevõtjad peavad oma tegevuse korraldamisel lähtuma

§-s 16 sätestatud piirangutest.

§ 16

punktis 4 on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine. Konkurentsiõiguse praktika kohaselt on selle keelu rikkumisega tegemist muuhulgas siis, kui turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja seab ühe kauba või teenuse ostmise sõltuvusse teise kauba või teenuse ostmisest (kaupade või teenuste sidumine). Kirjeldatud tegevusega asetatakse tarbija sundolukorda, kus ta peab ostma kaupa või teenust, mida ta ei vaja või mille osas puudub tal vabadus valida, kelle käest ja millistel tingimustel osta. Xxxx kinnistu omanik Xxxx esitas 26.09.

1. a Xxxx juhatuse liikmele A. Koropatvale taotluse, milles palus väljastada kinnistu veevärgiga liitumise tingimused. Vastuseks eelnimetatud taotlusele esitas A. Koropatva 07.10.
2. a e-kirja teel vee ja kanalisatsiooniga liitumise maksumuse. 31.10.
3. a kirjas märkis Xxxx, et A. Koropatva pole välja toonud, kui palju maksab üksnes veega liitumine ning palus kinnistu veevärgiga liitumise tingimuste (sh liitumistasu suuruse) väljastamist. 03.11.
4. a e-kirjas teavitas A. Koropatva Xxxx kinnistu omanikku Xxxxt vee- ja kanalisatsioonitorustiku eraldamise võimatusest. Vastavalt kehtivale detailplaneeringule peab Aarde elurajooni kinnistute veevarustus olema lahendatud Xxxxle kuuluva veetorustiku kaudu, kuid kanalisatsioon on lubatud lahendada kinnistusisese kogumismahutiga. Vastavalt keskkonnaregistri Tallinna ja ümbruse reoveekogumisala kaardile ei kuulu Xxxx kinnistud reoveekogumisalasse, mistõttu ei tulene Xxxx kinnistul kohustus liituda kanalisatsioonitorustikuga ka veeseadusest. Xxxx kinnistu kanalisatsioon oli lahendatud detailplaneeringu kohaselt, kuid veevarustus kinnistul puudus. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on ehituslikult teineteisest eraldiseisvad. Samuti on neil torustikel eraldi liitumispunktid ning vee-ja/või kanalisatsiooniteenuse saamiseks peab kinnistu kommunikatsioonid ühendama vastava liitumispunktiga. Lisaks on veeteenus ja 2 4-16-7718 kanalisatsiooniteenus eraldiseisvad teenused, milledele on ette nähtud spetsiifilised nõuded nii ühesveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses, veeseaduses kui ka kohaliku omavalitsuse aktides. Konkurentsiameti hinnangul rikkus A. Koropatva, kui Aarde elurajoonis veeteenuse osutamise kaubaturul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja juhatuse liige,

§ 16

punktis 4 sätestatud keeldu, mis seisnes Xxxx kinnistu liitumise Xxxxle kuulunud veetorustikuga (seeläbi ka veeteenuse saamise) sõltuvusse seadmises kinnistu liitumisest ka kanalisatsioonitorustikuga. Konkurentsiameti hinnangul puudusid takistused Xxxx kinnistu liitumiseks üksnes Xxxxle kuulunud veetorustikuga ja veeteenuse osutamiseks. Samuti puudus Xxxx kinnistul vajadus Xxxx kanalisatsioonitorustikuga liitumiseks, sest kinnistu kanalisatsioon vastas nõuetele. A. Koropatva on realiseerinud

§ 16

punktile 4 vastava teo, s.t ta suhtles vahetult veetorustikuga liitumise küsimuses Xxxx kinnistu omanikuga ja seadis veetorustikule juurdepääsu saamise (seeläbi ka veeteenuse saamise) sõltuvusse kinnistu liitumisest kanalisatsioonitorustikuga. A. Koropatva pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Väärtegu on toime pandud Xxxx tegevussfääris ja huvides. Xxxx juhatuse liikme A. Koropatva poolt toime pandud tegu on õigusvastane, kuna puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik on on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud (KarS § 32). Samuti on Xxxx juriidilise isikuna süüvõimeline (KarS § 37). II. KAEBUS Menetlusalune isik palus 21.10.

1. a Harju Maakohtule esitatud kaebuses (kohtu tl 1-4) väärteoasja menetlus koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ning alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et väärtegu on toime pandud, siis vähendada trahvisummat. Menetlusalune isik leidis, et ta ei ole etteheidetavat tegu toime pannud, kuivõrd elektronkiri ei sisalda otsest keeldumist ega teenuste sidumist. OÜ Xxxx XXXX ei ole olulist vahendit omav ja seeläbi kaubaturgu valitsev ettevõtja. Isegi kui geograafiliselt oleks võimalik määratleda Aarde detailplaneeringuala iseseisva üksusena, kuigi selline ametlik asustusüksus puudub, see on kõigest üks kunagine kinnistu, oleks see väga väike kaubaturg. Olukorras, kus on tehtud investeeringud ja detailplaneeringu kohaselt ehitatud välja ühiskanalisatsiooni trass, millega on võimalik liituda ja mille kaudu vahendatakse AS Tallinna Vesi osutatavat kanalisatsiooniteenust, on keskkonnakaitselisest seisukohast ebamõistlik soosida lokaalsete kogumismahutite kasutamist. Kohtuväline menetleja on asetanud OÜ-le Xxxx XXXX faktiliselt vee-ettevõtja kohustused, kuigi on ise tunnistanud, et seaduses sätestatud tingimused on täitmata ja tegemist ei ole vee-ettevõtjaga. Kaebaja on seisukohal, et turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja saab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni puhul olla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja, s.t veeettevõtja. Menetlusaluse isiku süü ei ole kindlaks tehtud, kuivõrd OÜ-1 Xxxx XXXX on kaks juhatuse liiget, kellel on võrded õigused, kohustused ja vastutus. Menetlusalune isik on ainult üks neist ja teist ei ole isegi üle kuulatud. Määratud trahv ei vasta etteheidetava teo raskusele ega arvesta äriühingu majanduslikku olukorda. III. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja, s.t Konkurentsiameti 07.10.
2. a otsus täielikult tühistada ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3 4-16-7718 Kohus leiab, et vaidlust pole selles, et OÜ Xxxx XXXX tellis Xxxx elamurajooni vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse ning vahendab vett ja kanalisatsiooni Xxxx elamurajooni elanikele. Seda kinnitab ka menetlusalune isik oma ütlustes (kohtu tl 105 pöördel – 106). Menetlusalune isik küll algselt väitis, et nad ei osuta veeteenust, kuivõrd neil ei ole seda seaduse järgi õigus osutada. Hiljem aga siiski möönis, et majaomanikud said nende kaudu vett. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et OÜ Xxxx XXXX ei osuta veeteenust, kuivõrd ta ei vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (edaspidi: ÜVVKS) toodud veeettevõtja kriteeriumitele. Vastavalt ÜVVKS § 7 lg-le 1 on ÜVVKS tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusega riigihanke tulemuste alusel, kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse omandis või valduses. Lõike 21 järgi võib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata ta veeettevõtjaks kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Seega eeldab ÜVVKS tähenduses vee-ettevõtjaks olemine eelkõige kohaliku omavalitsuse otsustust määrata eraõiguslik juriidiline isik vee-ettevõtjaks. Nähtuvalt Jõelähtme Vallavolikogu 01.10.
3. a otsusest nr 256 (KVM tl 49) otsustas Jõelähtme Vallavolikogu määrata Jäelähtme vallas vee-ettevõtjaks OÜ Loo Vesi (äriregistri kood 10451270). Kohtul puuduvad andmed, selle otsustuse muutmise kohta, samuti ei kinnita vastupidist ka Jõelähtme vald ega kaebaja. Eeltoodust tulenevalt ei olnud OÜ Xxxx XXXX vee-ettevõtjaks ÜVVKS § 7 tähenduses. Samas ei oma vee-ettevõtjaks olemine ÜVVKS tähenduses käesoleva väärteoasja lahendamiseks olulist tähendust. Kohtu hinnangul on antud juhul määravaks hoopis see, et OÜ Xxxx AN omas olulist vahendit, mis tagas talle loomuliku monopoli Xxxx elurajoonis. Seega

-is sätestatud rikkumise tuvastamiseks ei ole vajalik et isik vee- ja kanalisatsiooni teenust osutades oleks ka formaalselt vee-ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses, vaid oluline on faktiline turgu valitsev seisund. Kohtu hinnangul osutas Xxxx XXXX Xxxx elurajoonis faktiliselt vee- ja kanalisatsiooniteenust ning omas või valdas vee- ja kanalisatsioonitrassi. Seda asjaolu kinnitab nii kaebaja ise (kohtu tl 105 pöördel – 106), samuti tuleb see välja tunnistajate Xxxx (kohtu tl 97-100 pöördel) ja Xxxx’a ütlustest (kohtu tl 100 pöördel – 105). Tunnistaja Xxxx andis muuhulgas ütlusi, et kuivõrd Xxxx elurajoonis olid vee- ja kanalisatsioonitrassid OÜ Xxxx XXXX omandis või valduses, ei oleks Jäelähtme vallas veeettevõtjaks määratud OÜ Loo Vesi seal saanud vee- ja kanalisatsiooniteenust osutada (kohtu tl 101 pöördel). Xxxx detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et elurajooni veevarustus toimub Maardu Mõisa tee äärde projekteeritavast puurkaevust piki projekteeritavaid tänavaid paigaldatud veetrassi kaudu (KVM tl 43). Perspektiivis oli ette nähtud ehitada isevoolukollektorid kuni piki Aarde II ja Aarde III vahelise tänava kollektorini ja pumbamaja abil suunata Peterburi tee kollektorisse (KVM tl 43). Vee- ja kanalisatsioonitrassid on oma olemuselt ehitised, mida ei saa mõistlikul viisil dubleerida. Samas on vesi ja kanalisatsioon elanikele eluliselt tähtis. Vee- ja kanalisatsioonitrassid on

§ 15

tähenduses infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Seega omades veeja kanalisatsioonitrassi, omas OÜ Xxxx XXXX niisugust olulist vahendit, mis tagas talle 4 4-16-7718 Xxxx elurajoonis loomuliku monopoli. Järelikult oli ta Xxxx elurajoonis turgu valitsevaks ettevõtjaks. Kohtuväline menetleja heidab menetlusalusele isikule ette

§ 16

punkti 4 rikkumist, mis seisnes kohtuvälise menetleja hinnangul selles, et Xxxxkinnistu omanik Xxxx esitas 26.09.

1. a Xxxx juhatuse liikmele A. Koropatvale taotluse (KVM tl 35), milles palus väljastada kinnistu veevärgiga liitumise tingimused. Vastuseks eelnimetatud taotlusele esitas A. Koropatva 07.10.
2. a e-kirja (KVM tl 36) teel vee- ja kanalisatsiooniga liitumise maksumuse. 31.10.
3. a kirjas (KVM tl 37) märkis Xxxx, et A. Koropatva pole välja toonud, kui palju maksab üksnes veega liitumine ning palus kinnistu veevärgiga liitumise tingimuste (sh liitumistasu suuruse) väljastamist. 03.11.
4. a e-kirjas teavitas A. Koropatva Xxxxkinnistu omanikku Xxxxt vee- ja kanalisatsioonitorustiku eraldamise võimatusest (KVM tl 38). Kohus nõustub, et eelpoolnimetatud tõendid tõendavad esitatud asjaolusid, kuid ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt nendele asjaoludele antud õigusliku hinnanguga ja leiab, et esitatud asjaolud ei sisusta

§ 16

p-s 4 kirjeldatud rikkumist.

§ 16

p 4 järgi on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal keelatud teisele poolele kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustuse seadmine. Kohus leiab, et vee- ja kanalisatsiooniteenus on sellised teenused, mis on teineteisega olemuslikult seotud. Tavapäraselt osutabki vee-ettevõtja korraga nii veevarustusteenust kui ka kanalisatsiooniteenust. On üldteadaolev, et kanalisatsiooniteenuse eest tasumine toimub veearvesti näidu alusel. Juba ainuüksi see asjaolu kinnitab, et kanalisatsiooniteenuse kohta ei saa öelda, et see poleks objektiga (s.t veeteenuse osutamisega) seotud. Kohtuväline menetleja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: Veeja kanalisatsioonitorustikud on ehituslikult teineteisest eraldiseisvad. Samuti on neil torustikel eraldi liitumispunktid ning vee-ja/või kanalisatsiooniteenuse saamiseks peab kinnistu kommunikatsioonid ühendama vastava liitumispunktiga. Lisaks on veeteenus ja kanalisatsiooniteenus eraldiseisvad teenused, milledele on ette nähtud spetsiifilised nõuded nii ühesveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduses, veeseaduses kui ka kohaliku omavalitsuse aktides (KVM tl 133). Kohus sellega ei nõustu. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kohta kehtivate erinevate nõudete olemasolu, ei tähenda et nad poleks omavahel seotud Kaebaja andis ütlusi, et nii vee- kui kanalisatsioonitrass ehitati üheagselt sama alltöövõtja poolt ja nende maksumusi ei saa eraldada (kohtu tl 106). Kaebaja ütlusi kinnitab ka kohtuvälise menetleja toimikus asuv mittetäielik väljatrükk (KVM tl 45-48) Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanist, mille elektrooniline tervikdokument on leitav Jõelähtme valla veebilehe kaudu „EVALD“ keskkonnast Xxxx planeeringu juurde lisatud failist „tehnovõrgud.pdf“. Nimetatud dokumendist on näha, et nii kanalisatsioon kui veetorustik asuvad piki samasid tänavaid. On loogiline ja tavapärane, et kuivõrd nii vee- kui kanalisatsioonitrass paigaldatakse maa alla, paigaldatakse nad üldjuhul üheaegselt sama ehitaja poolt. Vastasel juhul tuleks teed mitu korda üles kaevata, samuti suureneks oluliselt ehituskulud. Lisaks eeltoodule nähtub detailplaneeringu seletuskirjast (KVM tl 43), et hoonete kanalisatsioon on ette nähtud kruntidele paigaldatud maa-alustesse kahekambrilistesse mahutitesse väljavedamisega spetsautotranspordiga. Perspektiivis on ette nähtud isevoolukollektorid piki Aarde II ja Aarde III vahelise tänava kollektorini ja pumbamaja abil suunata projekteeritavasse Peterburi tee kollektorisse. Eeltoodust nähtub, et mahutid olid ette nähtud ainult ajutise lahendusena kuni kanalisatsiooni ehitamiseni. 5 4-16-7718 On üldteadaolev, et reoveemahuteid tuleb regulaarselt tühjendada transportides reovee ühiskanalisatsiooni purgimiskohta. Seega asendaks spetsiaalauto reovee mahutisse kogumisel kanalisatsioonitoru. Olukorras, kus kanalisatsioonitrass on välja ehitatud, tundub ülimalt küsitav kohaliku omavalitsuse seisukoht, et isik võib jätkuvalt omada reoveemahutit ja ei pea ühinema koos veeühendusega ka kanalisatsiooniühendusega. Veelgi enam, Maadu Linnavalitsuse, Jõelähtme Vallavalitsuse, Aiandusühistu Aarde ja Aleksanr Koropatva on osalenud Maardu järve äärse ala vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks korraldatud nõupidamisel/koosolekul 14.12.2004. a-l (KVM tl 20). Nimatatud nõupidamisel avaldas Maardu Linnavalitsus, et nende seisukoht on selline, et ilma kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseta ei väljastata elamute ehitamiseks ei projekteerimistingimusi ega ehituslube (KVM tl 20). Jõelähtme Vallavalitsus on seda Maardu Linnavalitsuse seisukohta toetanud ning öelnud, et ilma kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseta ei väljastata elamutele ehituslubasid, sest veevarustusest on kõik huvitatud ja muidu jääb kanalisatsioon tagaplaanile (KVM tl 20). Samuti nähtub antud protokollist selgelt, et Maardu Linnavalitsuse ja Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad on resoluutselt olnud seisukohal, et arendaja peab ehitama nii vee- kui kanalisatsioonitrassi ning enne nende ehitamiseks vajalike projektide koostamist ei saada kohalikelt omavalitsustelt nõusolekut ka elamute ehitamiseks (KVM tl 20-21). Sealjuures on ka Aleksandr Koropatva nõustunud, et kommunikatsioonide trasside ehitust ei saa jätta inimestele, kes ostavad/ostsid elamukrundid (KVM tl 21). Seega on kohalikud omavalitsusüksused pannud juba 2004. a-l arendajale kohustuse ehitada välja nii vee- kui kanalisatsioonivõrgustik, mis kinnitab samuti, et Xxxx detailplaneeringu seletuskirjas välja toodud mahutid olid kanalisatsiooni osas ajutiseks lahenduseks mõeldud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kanalisatsioon on veeteenusega olemuslikult seotud teenus ja veeteenusega koos kanalisatsiooniteenust pakkudes ei rikkunud Aleksandr Koropatva OÜ Xxxx XXXX seadusliku esindajana

§ 16p-s 4 sätestatud keeldu.

Kohtu hinnangul ei olnud kanalisatsioon Xxxxle ka ebavajalik ja ta tegelikult soovis sellega ka ühineda, mida kinnitab ka Xxxx 10.07.2013. a avaldus OÜ-le Xxxx XXXX, milles ta palus ühendada oma elamukrunt ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga (KVM tl 114). Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on alust arvata, et Xxxx hinnangul küsiti temalt hoopis ebaõiglast hinda. See võib olla

§ 16p 1 rikkumine.

Samas ei ole niisugust rikkumist väärteomenetluses uuritud ega väärteoprotokollis ja –otsuses menetlusalusele isikule ette heidetud. Kuivõrd kohus on seotud väärteoprotokollis kirjedatud teokirjeldusega (VTMS § 87), siis ei saa kohus

§ 16

p 1 rikkumise olemasolule või selle puudumisele hinnangut praeguses väärteoasjas anda. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul Aleksandr Koropatva tegevuses väärteotunnused, siis tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6