) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist suuruses, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalmäärale. Kostja ei ole nõus taotletud elatisega. Kostja ei ole suuteline enda sõnade kohaselt tasuma elatist. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et 7-aastase lapse tavapäraseks ülalpidamiseks kulub reaalselt seaduses sätestatud minimaalne elatusraha. Poolte ühine poeg on kostja ainukeseks ülalpeetavaks. Kostja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et on andnud endast kõikvõimaliku tagamaks oma ainsa alaealise lapse eluvajadustele vastav ülalpidamine.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist 2
lg 2 sisust, siis kui vanem ei suuda last ülal pidada kahjustamata enese ülalpidamist, peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja on taotlenud elatist minimaalmääras, mis hetkel on 235 eurot. Arvestades, et tegemist on 52-aastase mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad, tuleks kostjal eelkõige mõelda oma alaealise poja inimväärsele toimetulekule. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et elatis lapse isalt tuleb välja mõista suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale alates 15.11.2015.a so aasta enne kohtule hagiavalduse esitamist tulenevalt
.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on õigeks võtnud, et ei ole sel perioodil elatist maksnud. Menetluskulusid kohus ei tuvastanud, sest elatise nõudes riigilõivu tasumise kohustust ei ole ja pooled õigusabi ei kasutanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.