Obsah (6)

§ 187§ 407§ 162§ 174§ 175§ 178

2-17-9701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks selgitada, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016.a oli selleks 215 eurot ning alates käesolevast aastast on selleks 235 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.06.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-78-13, p 15). PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt tuleb ajavahemiku 01.09.2016.a kuni 22.06.2017.a eest välja mõista elatis summas 2198,80 eurot (2016.a eest 860 eurot ja 2017.a eest 1338,80 eurot). 2 2-17-9701 Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates 23.06.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 23.08.2017.a kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mis e-toimikus nähtavaks tehtud ka kostjale. Hageja palub kohustada kostjat hüvitama õigusabikulud 150 euro ulatuses, s.o hagiavalduse koostamine ja esitamine, ajamahuga 2 tundi. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas loetletud kulutused on tehtud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit, ei toimunud ka sisulist vaidlust ning hagiavaldus on esitatud kahe nõudega – abielulahutus ja elatis) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 100 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3