4-17-4377/5

Väärteoasi nr.4-17-4377 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 19.09.2017.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse varavastaste süütegude grupi väärteomenetleja Tatjana Sommeri 07.08.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,005974 Andre Ernesaksa karistamises KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Andre Ernesaks, isikukood 37109220298, Elukoht: Xxxx Kaebuse esitaja kaitsja Illar – Leonhard Alla MTÜ JurisKonsult, asukohaga Raadiku 8a/2-45, Tallinn e-post: Juriskonsult.mty@eesti.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskond Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Rahuldada Andre Ernesaksa kaebus ning lõpetada väärteoasjas nr 2317,17,005974 menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hüvitada Andre Ernesaksale VTMS § 23 alusel riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 407 eurot. Andre Ernesaksal esitada Rahandusministeeriumile oma arveldusarve number. Kohtuotsuse ärakiri saata Andre Ernesaksale, tema kaitsjale Illar – Leonhard Allale ning Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonnale. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaevatava otsuse sisu Andre Ernasaksa karistati kohtuvälise menetleja 07.08.2017.a otsusega väärteoajas nr 2317,17,005974 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, selle eest, et tema 07.07.2017.a. kella 20.17 ajal Tallinnas Endla 45 möödus kaupluses Prisma kassarivist, jättes tahtlikult kauba (2 pakki Winston Blue sigaretid) eest tasumata kokku summas 7 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Oma tegevusega rikkus Andre Ernesaks otsuse kohaselt KarS § 199 lõiget 1 ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 22.08.2017.a. esitas Andre Ernesaksa kaitsja Illar – Leonhard Alla kaebuse Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna 07.08.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,005974 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna isiku teos puuduvad väärteotunnused ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Otsuses ei ole võimalik jälgida menetleja veendumuse kujunemist, et tegu on toime pandud tahtlusega. Ebaselge on, millisel viisil on tõendeid analüüsitud ning kuidas on otsus kujunenud. Väärteo lühikirjeldusest ei nähtu vastavat subjektiivset külge iseloomustavad asjaolud. Andre Ernesaks tegi samal päeval korduvaid oste Grossi Toidukaupade kaupluses Endla 53, ostes sealt kaks pakki sigarette Winston Blue. Juhul, kui ka isik läbis kaupluse väravad poest võetud sigarettidega, on kõige tõenäolisemalt tegu unustamisega, märkamatusega, ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuid kindlasti mitte tahtlusega. Isikul puudus teadlik soov omastada võõrast vara. Isik on varem karistamata varavastaste süütegude eest, tal oli kaasas piisavalt sularaha, ostude eest tasus tema kasutuses oleva pangakaardiga, kus oli küllaldaselt vahendeid. Kaebuse kohaselt ei ole väärteomenetleja poolt mainitud videosalvestust mainitud kohtuvälise menetleja väärteoprotokollis ega ka selle põhjal koostatud otsuses. Seega ei saa salvestis olla väärteomenetluses tõendiks, kuna on normikohaselt vormistamata. Kaebusest nähtuvalt tuleb kohaldada in dubio pro reo osas kriminaalmenetluse analoogiat. Sellest tulenevalt tuleb otsus süüdistatava kasuks teha, juhul kui tema süüd ei saa tõestada väljaspool tõendatud kahtlust. Juhul kui kaebaja tahtlus oleks üheselt tuvastatud, siis on tegu valesti kvalifitseeritud. Väärteokatse korral viidatakse väärteokoosseisu ettenägeva seaduse ja paragrahvi kõrval KarS § 25 lõikele 2. KarS § 25 määrab üheselt, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ehk siis ettevaatamatu väärteo korral ei saa isik katse eest vastutada. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada riigieelarve vahenditest kaitsjale makstud tasu. Kaebaja taotleb kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 15.09.2017.a. Esitatud seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja loobub väärteoasjas nr 2317,17,005974 Andre Ernesaksa süüdistusest KarS § 218 lg 1 järgi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Andre Ernesaksa kaebus (esitatud kaitsja Illar – Leonhard Alla poolt) tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 07.08.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,005974 ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 2 kohaselt kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 2 KrMS § 14 lg 2 alusel kriminaalmenetluses prokuröri poolt süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest ning on aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisele. Väärteomenetluses täidab süüdistusfunktsiooni kohtuväline menetleja ning kuna kohtuväline menetleja on kohtule kirjalikult teatanud Andre Ernesaksale väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi esitanud süüdistusest loobumisest, puudub ka kohtul alus väärteoasja edasiseks menetlemiseks. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole esitanud kohtule süüdistusest loobumise põhjendust, on kohtul alust eeldada, et selleks oli küllaldaste tõendite puudumine isiku süüstamiseks. Tulenevalt asjaolust, et väärteomenetluses ei tehta õigeksmõistvat otsust, lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o isiku teos puuduvad väärteotunnused. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuses on taotletud kaitsjale õigusabi eest tasutud 407 euro hüvitamist, mis on kohtu arvates mõistlik summa ning kuna Politsei- ja Piirivalveamet on riigiasutus, tuleb kaitsjatasu hüvitada riigieelarve vahenditest. Kohus juhindub VTMS § 2, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 120 ja KrMS § 14. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 3