lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 50 501 euro väärtuses. Võlgniku kohustuste maht on 493 165 eurot, millest kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees summas 75 733 eurot, töötajate ees 65 669 eurot, hankijatele summas 126 761 eurot ning XxxxAS ees summas ca 225 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks 2016. aastal, mil omakapital oli negatiivne – 142 439 eurot.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks teravnenud konkurents seoses rahvusvaheliste 2 sporditarvete müügikettide hinnasurvega, viimaste aastate ebasoodsad ilmastikuolud talispordivahendite müügiks ning sellest tulenevalt ebavajalik laojääk, mis omakorda põhjustas käibevahendite puuduse. Seega tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud endine juhatuse liigePriit Tammemägi. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 14.25 töötunni eest kokku summas 1 211,25 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 211,25 eurot ja tehtud kulutuste eest 13 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.