) § 403 ja 405 lahendas maakohus asja kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand Xxxxxxxx x-x, Tootsi alevis, Pärnumaal. Hageja nõuab kostjalt kommunaalkulude tasumist vastavalt hageja esitatud arvetele ajaperioodi eest 04.02.2015-28.12.2016 summas 1345,77 eurot. Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis tuleb lahendada korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 15¹) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 3 Hageja põhikirja punkt p.3.2.1 sätestab, et korteriühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirja ja ühistu juht- ja kontrollorgani otsuseid. Korteriühistu põhikirja p.3.2.4 kohaselt on korteriühistu liige muu hulgas kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid ja makseid teenuste eest. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse proportsionaalselt liikme kasutuses olevate ruumide üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Korteriühistus on kehtestatud hooldustasu ja küttekulud, lähtudes korteri ruutmeetrist, vee- ja kanalisatsioonikulud vastavalt tarbimisele ja prügiveokulud vastavalt elanike arvule. Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest nähtuvalt on kostja võlgnevus hageja ees 28.12.2016 seisuga 1345,77 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt kuu lõpuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-le 7 tuginedes leidis kohus, et kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud, milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, on nõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on esitanud vastuväite, et küttesüsteem on ümberpaigaldatud ja eemaldatud radiaatorite ning hooldamata küttesüsteemi pärast tasakaalust väljas, mille tulemusena on korter külm. Samuti on eemaldatud radiaatorid korteri all asuvast pesuruumist ning pooled radiaatorid kostja korterist. Kohus nõustus hagejaga, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 alusel võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-151-10, p 10). Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-50-
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 29.12.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. Seega tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jättis kohus
Kohus määras
Seejuures tugines kohus muu hulgas
Hageja palus menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 775 eurot, millest 550 eurot õigusabikulud ning 225 eurot riigilõiv. Õigusabikulu on esitatud OÜ Õigusbüroo Jelena Smorodina 29.12.2016 arve nr 67 ja 04.04.2017 arve nr 15 alusel. Kostjale on menetluskulude nimekiri kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 550 eurot on põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul igal juhul põhjendatuks lugeda ka hageja esiletoodud tunnihinda (100 eurot). Kostjalt kuulub ka väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 225 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kohus leidis eeltoodule tuginedes, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 550 eurot ja riigilõiv 225 eurot, kokku 775 eurot. Summa sisaldab käibemaksu, kuna hageja on
Vastavalt
lg-le 4 märkis kohus hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus 22.05.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 13.04.2017 otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse aluseks on maakohtu poolt selge menetlusnormide rikkumine ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Menetlusnormide rikkumine seisneb tõendite ebaõiges 5 hindamises ning asjaolude ebaõiges tuvastamises. Lisaks seisneb menetlusnormi rikkumine maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmises. Kostja arvates ei ole maakohus jaganud menetluses ühtegi selgitust, mistõttu on kohtuotsus kostjale äärmiselt üllatav. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole esitanud neid tõendeid, mida kohus nõudis 08.12.2016 eelistungil. Hageja ei ole esitanud 08.12.2016 toimunud istungil kohtu nõudel tõendeid hooldustasude summade arvestamise ja nende kasutamise kohta 2015. aastal. Samuti pole hageja esitanud tõendeid 2016. aasta hooldustasude kasutamise kohta. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud täies ulatuses tähelepanuta ja hindamata tõendid, mis puudutavad võlgnevuse perioodi 31.05.2015-31.03.2016. Hageja pole eeltoodud perioodi kohta oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi asjakohast tõendit. Hageja nõue on täies ulatuses tõendamata. Kohus ei ole hinnanud piisava hoolikkusega ja objektiivselt hageja esitatud tõendeid ning on jätnud täies ulatuses hindamata kostja esitatud tõendid ega ole hindamata jätmist millegagi põhjendanud. Samuti leiab kostja, et kohus on vääralt hinnanud asjas esitatud tõendeid ja seega rikkunud
Kohus on ebaõigesti kohaldanud KÜS § 151 lg-eid 1 ja 2, AÕS §-i 15 ja KOS §-i 2, jättes viidatud sätete kohaldamise eeldused analüüsimata. Maakohus on viidanud KÜS § 151 lg-le 2, kuid samas jätnud tähelepanuta, et käesolevas tsiviilasjas ongi vaidlus selles, et hageja pole täitnud tehnosüsteemide korrashoiu kohustust. Kohus on viidanud asjaolule, et kostja peab taastama korteris keskkütte ja tasuma kütte eest vaatamata sellele, et korteris küte puudus. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et AÕS §-s 15 sätestatud põhimõtte kohaselt on keskküte kõigi korteriomanike kaasomandis. Kostja ei nõustu ka menetluskulude jaotusega, kuivõrd hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja pole põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 13.04.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes täitmata oma selgitamiskohustust, s.h asjaolude tõendamisel poolte koormuse osas. Samas ei selgu apellatsioonkaebusest, millised väited või tõendid eelneva tõttu kostjal esitama jäid. 6 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega, mille kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja seda järgnevatel põhjustel. Maakohus on juba 07.06.2016 menetlusse võtmise määruses pooltele selgitanud üksikasjalikult nende õigusi ja kohustusi (t.l.51-55,kd I). Peale selle on maakohus 31.08.2016 kirjas põhjalikult selgitanud pooltele, mida tuleb tõendada ja mis viisil (t.l.80, I kd). Nimetatud kirja kohaselt tuli korteriühistul hagejana täpselt tõendada, milles seisnevad arvetel märgitud majandamiskulud/hooldustasu ning millisel õiguslikul alusel neid nõutakse. Seega oleks mõistlik detailselt esile tuua kõikidel hagiga hõlmatud arvetel olevad tasuartiklid (küte, vesi, elekter, hooldustasu), mis annaks selguse ka küsimuses, millise osa arvetest kostja tegelikult tasunud on. Kui kostja ei ole teatanud elektri ega vee näitusid, tuleb selgitada, kuidas on ühistu vastavad kogused/summad arvutanud. Lisaks eeltoodule on maakohus 05.01.2017 kirjaga andnud kostjale võimaluse esitada omapoolsed seisukohad (t.l 170, kd I). Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuses väidetuga, mille kohaselt ei ole maakohus asjas esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega hinnanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu lahend täielikult kooskõlas
lg-ga 2, mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.
lg 8 esimene lause kohustab kohut otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.
lg 8 esimese lause ja
lg 2 mõtte kohaselt peab kohus iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkima, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ja uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud.
lg 2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses üksnes kõrvale kalduda
See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus
lg 8 esimese lause ja
lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole
lg-s 2 ja
lg 8 esimeses lauses sätestatut rikkunud ning on oma otsuses kajastanud, missuguse asjas tähtsa asjaolu on ta mingi asja juurde võetud tõendiga lugenud tõendatuks või missugused asjaolud lugenud tõendamata jäetuteks. Apellatsioonkaebus on paljasõnaline, kuna sealt ei nähtu, millist tõendit maakohus pole piisavalt hinnanud või hindamata jätnud ja kuidas nimetatu võis viia asja ebaõigele lahendamisele. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt on küttesüsteem ümberpaigaldatud ja eemaldatud radiaatorite ning hooldamata küttesüsteemi pärast tasakaalust väljas, mille tulemusena on korter külm. Samuti on eemaldatud radiaatorid korteri all asuvast pesuruumist ning pooled radiaatorid kostja korterist. Maakohus leidis õigesti, et AÕS § 74 lg 1 alusel võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (vt ka Riigikohtu 18.01.
Ka ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul ületanud diskretsioonipiire hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja 29.12.2016 menetlusdokumendis ja sellele lisatud arves ning hageja 04.04.2017 menetluskulude nimekirja täienduses ja sellele lisatud arves kajastatud lepingulise esindaja kulud kokku summas 550 eurot kooskõlas vaidluse keerukuse ja mahu, asjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning 08.12.2016 toimunud kohtu eelistungi kestusega (1 tund 13 minutit). Ka on maakohus õigesti hinnanud hageja põhjendatud menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõivu kokku summas 225 eurot. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vaidlustatud otsuses õigesti määranud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 775 eurot. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuivõrd ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, peab kolleegium õiglaseks jätta apellatsioonimenetluse kulud
Vastavalt
lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 10.10.2017 Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta, milles palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 350 eurot ja viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ja osutatud õigusabi seisnes apellatsioonkaebusega tutvumises ja kaebusele vastuse koostamises. Hageja kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitas hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus, pidades silmas apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingud ning töötunni hind on hageja õiguste efektiivseks kaitseks
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 350 eurot (3,5h x 100). Vastavalt hageja taotletule tuleb
lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt 9 menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.