lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;
lg 1 p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
Kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 3 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistusaja alguseks loeti 10.09.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 08.09.2017. 07.09.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Anatoli Kravtšenko ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Anatoli Kravtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Anatoli Kravtšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör tõi positiivsena välja, et Anatoli Kravtšenko omab vabanemise korral kindlat elukohta ja on läbinud vangistuses erinevad sotsiaalprogrammid ning osalenud tööhõives. Negatiivseks pidas prokurör süüdimõistetu isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Eelnevalt üheksal korral kohtu poolt karistatud isiku lubadused edaspidi seaduskuulekalt elada ei ärata prokuröris usaldust. Vabanemise korral puudub isikul ka töökoht. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Anatoli Kravtšenko tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Anatoli Kravtšenko avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Vabaduses on tal kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetav tunnistas, et tema põhiprobleemiks on narkootikumide tarvitamine. Ta on ravil käinud, kuid soovitud tulemust ei saavutanud. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud rehabilitatsiooni. Eelmiste vangistuste ajal talle programme ei ole võimaldatud. Anatoli Kravtšenko sõnul on tema pere ja lapsed talle kõige tähtsamad. Ta soovib olla pere kõrval, töötada ja rahalisi nõudeid tasuda. Kaitsja pidas oluliseks, et selle vangistuse ajal on Anatoli Kravtšenko läbinud kõik pakutud programmid. Kaitsja arvas, et vanglal ei ole Anatoli Kravtšenkole rohkem midagi pakkuda. Anatoli Kravtšenkol on veel 2 aastat karistust kanda ja tähtaegse vabanemise korral võivad läbitud programmid olla minetanud oma tähtsuse. Kinnipeetaval on vabaduses võimalus tööle minna, tal on olemas elukoht ja tal ei ole ühtegi rikkumist vanglas olnud 4 aasta jooksul. Kaitsja leidis, et Anatoli Kravtšenko puhul on vajalik järelevalve, distsiplineerib just elektrooniline järelevalve. Kaitsja viitas Riigikohtu seisukohale, et vangla ei ole koht, kus aega veeta, kui isikutega on tegeldud, siis ei ole enam mõtet seal aega surnuks lüüa. Praegu kaitsealune küll töötab vanglas, kuid tal on tasumata nõudeid ja neid oleks lihtsam hüvitada vabaduses. Kaitsja palus kohtul tõsiselt kaaluda, kas on mõtet Anatoli Kravtšenkot vanglas pidada. Kui Anatoli Kravtšenkole määrata elektrooniline valve, siis on üsna ruttu selge, kas ta jääb välja või läheb tagasi. 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Anatoli Kravtšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Anatoli Kravtšenko vabanemisjärgset elukohta Kivila 5-179 Tallinn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava abikaasa emale. Korteris elavad korteri omanik, kinnipeetava abikaasa ja kaks last ning kinnipeetava õde koos oma lapsega. Korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Anatoli Kravtšenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et Anatoli Kravtšenko on karistuse kandmise ajal aktiivselt osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Ta on töötanud majandusabitöölisena, õppinud kutseharidussüsteemis puhastusteenindajaks (õpingud katkesid ümberpaigutamisega Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse), osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, programmides „12 Sammu“ ja „Eluviisitreening“, õppinud riigikeelt A1 tasemel, osalenud tagasilanguse ennetamisele keskenduvas tugigrupis ja käinud AN grupis. Praegu kinnipeetav töötab majandusabitöölisena. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Anatoli Kravtšenko vanglas pidamine ei ole enam otstarbekas, kuna vanglal ei ole kinnipeetavale ilmselt rohkem tegevust pakkuda (kõik on läbitud). Kohus peab vajalikuks märkida, et vangla on eelkõige karistuse kandmise koht. Vangla pakub kinnipeetavale karistuse eesmärkide saavutamiseks tegevusi vastavalt võimalustele ning individuaalses täitmiskavas kokkulepitule. Anatoli Kravtšenkol on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht. Anatoli Kravtšenko soovib asuda elama koos perega abikaasa emale kuuluvasse korterisse. Korteris elavad lisaks korteri omanikule kinnipeetava abikaasa ja kaks last ning kinnipeetava abikaasa õde koos oma lapsega. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis on ilmselgelt ülerahvastatud. Töökogemus on Anatoli Kravtšenkol olnud valdavalt mitteametlik, kuid vabaduses on garanteeritud ametlik töökoht ettevõttes xxxxxxxxxxxx. Sissetulekuks on ka töövõimetuspension. Eeltoodust nähtub, et Anatoli Kravtšenko puhul esineb positiivseid asjaolusid, kuid kohtu arvates ei ole need sellised, mis Anatoli Kravtšenko vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Käesoleval juhul ei kaalu elu- ja töökoha olemasolu, rehabilitatsiooni läbimine ja rikkumisteta käitumine üle Anatoli Kravtšenkot negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Anatoli Kravtšenko senisest elukäigust nähtuvalt kannab Anatoli Kravtšenko juba viiendat reaalset vanglakaristust, kokku on teda kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Varasemad kuriteo on olnud eriliigilised- varavastased ja ühiskonnaohtlikud. Käesolev karistus on mõistetud varguste ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Anatoli Kravtšenko on varem korduvalt ka kriminaalhooldusel olnud. 31.10.2011. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistusest vabastati Anatoli Kravtšenko tingimisi ja allutati käitumiskontrollile. Katseajal pani Anatoli Kravtšenko toime uue kuriteo, mille eest 17.12.2013. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Karistus pöörati täitmisele 09.07.2014. a Harju Maakohtu määrusega, kuid enne seda jõudis Anatoli Kravtšenko toime panna ühe käesolevatest süütegudest (isikuvastane süütegu). Karistuse kandmiselt vabanes Anatoli 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.