Obsah (7)

§ 162§ 657§ 646§ 230§ 392§ 656§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2017, Tallinn Tsiviilas

§ 162lõike 4 alusel põhjendatud jätta poolte endi kanda.

Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejatelt oleks antud juhul hagejate suhtes ebaõiglane, arvestades asja sisu, menetluse käiku ja asjaolu, et hagejad on kostja alaealised lapsed, kellel asjas esitatud asjaolude kohaselt puudub sissetulek või muu vara. Apellatsioonkaebus

1. 29.09.2017 esitasid hagejad apellatsioonkaebuse ja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Hagejad ei nõustu maakohtu otsusega. Kostja ei väitnud, et ta ei ela koos lastega. Arusaamatuks jääb, kuidas peaksid hagejad tõendama, et kostja ei ela koos lastega. Tõestuseks, et kostja ei ela koos lastega, on ka asjaolu, et ta ei tea laste igapäevaelust midagi. Märtsis, aprillis ja mais 2017 käis kostja aeg-ajalt komandeeringute vahel pere ühises kodus, aga ei osalenud laste ülalpidamises. Tegelikkuses on kostja sissetulek rohkem kui 600 eurot kuus, kuna lisanduvad komandeeringutasud. Alates 2017.a juunist lisandunud lastetoetust 300 eurot ei tuleks arvestada elatise väljamõistmisel, sest see summa on mõeldud ka nendele peredele, kus on olemas mõlemad vanemad. Kõnealused 300 eurot võiks jääda boonuseks lastele selle eest, et nende isa neid ei kasvata, ja hagejate ema võiks saada selle arvelt natuke vähem tööd teha ja rohkem lastele aega pühendada, sest hetkel on ta laste vajaduste rahuldamiseks sunnitud töötama igapäevaselt puhkepäevadeta. Ka menetluskulud 400 eurot tuleks jätta kostja kanda, sest see raha on võetud otseses mõttes laste toidurahast. 4 Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 12.09.2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lõike 2 ja

§ 657lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Maakohus on asja lahendamisel jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise, mille tulemusel on jätnud hagi ennatlikult rahuldamata. Samuti on kohus jätnud hindamata asjas esitatud tõendid.
2. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud, et kostja ei ela koos lastega, millises olukorras tuleb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 järgi lähtuda eeldusest, et kostja täidab lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. Hagis on esile toodud, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu on lõppenud 2015.a. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on abielu lahutatud 30.03.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-
3. Kuigi maakohus leidis käesolevas asjas, et hagejate vanemad omavad ühist elukohta, ei ole kumbki pooltest ega kohus tuginenud asjaolule, et laste vanemad omaksid ka ühist majapidamist. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui hagejate lahutatud vanemad elavad ühises korteris, siis eelduslikult ei oma nad abieluliste suhete lõppemise tõttu ei moodusta nad ühte leibkonda. Seega ei saa praeguses asjas lähtuda eeldusest, et kostja täidab lastega koos elades ülalpidamiskohustust vahetult.
4. Seejärel leidis maakohus, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises vahetult. Selliselt on maakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise, kohustades hagejaid tõendama negatiivset asjaolu, millises olukorras üldreeglina pöördub tõendamiskoormis ümber (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-03, punkt 10), st kostjal tuleb tõendada, et tema on osalenud laste ülalpidamises vahetult. Nagu eelnevalt märgitud, isegi kui hagejate vanemad elavad ühises korteris, võivad nad ja eelduslikult antud juhul omavadki eraldi majapidamist, millisel juhul tuleb kummalgi vanemal esile tuua ja tõendada, mil määral nad laste ülalpidamises osalevad. Kostja poolt esile toodu, et ta osaleb laste ülalpidamiskohustuse täitmises vahetult, näol on tegemist kostja vastuväitega, mille aluseks olevaid asjaolusid tuleb

§ 230lõike 1 järgi tõendada kostjal.

Hagejad ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et kostja ei ole osalenud laste ülalpidamises vabatahtlikult. 10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud ka selgitamiskohustust (

§ 392lõige 1).

Kaevatavas otsuses on kohus märkinud, et on hagejatele selgitanud tõendamiskoormist ja viidanud seejuures hagi menetlusse võtmise määrusele (t lk 14-16), milles on kohus sisuliselt kolmel leheküljel tsiteerinud

-i sätteid. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmise määruses menetlusseadustiku asjakohaste sätete tsiteerimist ei saa pidada selgitamiskohustuse 5 täitmiseks. Oma olemuselt tähendab selgitamiskohustus konkreetses asjas konkreetsete asjaolude pinnalt menetlusosalistele asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustuse selgitamist. Seega ei täida selgitamiskohustuse eesmärki abstraktselt

-i normidele viitamine asja menetlusse võtmise määruses. Samuti on kohus kaevatava otsuse järgi teinud 23.08.2017 istungil hagejatele ettepaneku esitada täiendavaid asjaolusid ja tõendeid selle kohta, kas kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult. Istungiprotokollist nähtuvalt on kohus tõepoolest sellise ettepaneku pooltele teinud, samas ei ole kohus määranud tõendite esitamiseks tähtaega ning on samal istungil jätkanud asja sisulise arutamisega ja määranud otsuse kuulutamise aja. Protokollist jääb selgusetuks, kas pooled ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada või juhul kui soovisid, siis miks kohus ei määranud tähtaega tõendite esitamiseks. 11. Arvestades eelnevat, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada nii hagejatele kui kostjale konkreetselt, millised asjaolud tuleb neid käesolevas asjas esile tuua ja tõendada, ning hinnata poolte esitatud tõendeid. 12.

§ 656

lõike 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtul tuleb täita

§ 392

kohased eelmenetluse ülesanded, arvestades mh

§ 230lõigetes 3-6 sätestatut.

13. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. 14. Koos apellatsioonkaebusega esitasid hagejad ka riigi õigusabi taotluse. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hagejate apellatsioonkaebuse, puudus vajadus lahendada riigi õigusabi taotlust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas hagejad jäävad oma riigi õigusabi taotluse juurde ja vajadusel nimetatud taotlus lahendada. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/