Obsah (9)

§ 168§ 432§ 430§ 661§ 403§ 206§ 428§ 431§ 173

2-17-9746 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 05.detsember 2017 a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-9746 Tsiviilasi K K hagi Nissi valla

§ 168lg3 poolte eneste kanda.

Kostja ei ole menetluskulu kandnud ja hageja kantud menetluskulud jäävad hageja enese kanda. 8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostjad avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 9. Pooled loobuvad

§ 661

lg.4 alusel kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate osavõtuta. 12. Pooled paluvad juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 kohtul võtta kompromiss vastu, kinnitada see ja lõpetada tsiviilasja nr.2-17-9746 menetlus kompromissiga. II Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-9746. Määrus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromissile jäävad menetluskulud poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Poolte kokkuleppel ei saa kompromissi kinnitavale määrusele esitada määruskaebust (

§ 661

lg 4) ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses on K K hagi Nissi valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitise 768,92 eurot nõudes (töövaidlusasi nr 4-1/831/17). K K ja kostja Nissi vald õigusjärglase Saue vald esindaja vallavanem Andres Laisk esitasid 30.novembril 2017.a kohtule kompromisslepingu. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Kompromissileping Pooled on asjas kohtule esitanud kompromisslepingu järgnevas sõnastuses: Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr. 2-17-9746 K K hagi Saue valla kui Nissi valla õigusjärglase vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu tühise ütlemise eest hüvitise 768,92 € nõuetes. Pooled on pidanud läbirääkimisi ning jõudnud vastastikusele 2 2-17-9746 mõistmisele, et vaidluse jätkamine ei ole menetlusele kuluvat aega ja kulutusi arvestades mõistlik ning et õigusrahu saavutamine on võimalik kompromissi sõlmimisega. Pooled on sõlminud kompromissi alljärgnevatel tingimustel:

1. Tuvastada 21.mail 2012.a. Nissi valla ja K Ki vahel 21.05.2012.a. sõlmitud töölepingu nr.20-8/1 tööandja poolne 17.03.2017 ülesütlemisavaldusega alates 24.03.2017.a. erakorralise ülesütlemise tühisus.
2. Lõpetada Nissi valla ja K Ki vahel 21.05.2012.a. sõlmitud tööleping nr.20- 8/1 TLS § 107 lg.2 alusel kohtu poolt alates 24.märtsist 2017.a.
3. Kohustada Saue valda Nissi valla õigusjärglasena tasuma K Ki’le TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 768,92 eurot.
4. Pooled aktsepteerivad Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni poolt (TVK) töövaidlusasjas nr 4-1/831/17 tehtud 17.05.2017 otsuses tuvastatud asjaolusid ning poolte tegevusele ja töölepingu erakorralisele ülesütlemisele antud hinnanguid. Käesolev kokkulepe ei käsitle, muuda ega võta ühelgi muul kujul seisukohti töövaidluskomisjoni seisukohale eelnenud menetlusprotsesside osas
5. Pooled kinnitavad tagasivõtmatult, et neil puuduvad teineteise suhtes peale käesolevas kompromissis lahendatud nõuete mistahes muud 21.mail 2012.a. Nissi valla ja K Ki vahel sõlmitud töölepingust või selle lõppemisest tulenevad nõuded.
6. Pooled näitavad üles head tahet mitte kommenteerida käesoleva kokkuleppe tingimusi ega sellele eelnenud menetlusprotsessi asjaolusid peale kokkuleppe sõlmimist ajakirjandusele.
7. Poolte menetluskulu jääb vastavalt

§ 168lg.3 poolte eneste kanda.

Kostja ei ole menetluskulu kandnud ja hageja kantud menetluskulud jäävad hageja enese kanda. 8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Kostjad avaldavad, et on teadlikud

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. 9. Pooled loobuvad

§ 661

lg.4 alusel kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses.
2. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate osavõtuta. 12. Pooled paluvad juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 kohtul võtta kompromiss vastu, kinnitada see ja lõpetada tsiviilasja nr.2-17-9746 menetlus kompromissiga. Kompromissi on digitaalselt allkirjastanud K K ja kostja Saue vald (Nissi vald õigusjärglane) vallavanem Andres Laisk. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja kohtule esitatud poolte digitaalselt allkirjastatud kompromisslepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 3 on pooltel õigus 3 2-17-9746 lõpetada asi kompromissiga. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kohtule esitatud kompromissis kinnitanud, et kompromiss on koostatud vastavalt poolte kokkuleppele, pooled soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning on kohtule avaldatud kompromissiga nõus. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Vastavalt

§-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissis kinnitatud, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kostja on kinnitanud, et on teadlik

§ 430

lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib tema suhtes täitedokumendina. Vastavalt

§ 431lg 1 peab kohus vajadusel menetluse lõpetamiseks kohtuistungi.

Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4