← Eesti

2-17-102109/23

Obsah (12)§ 219§ 220§ 339§ 644§ 197§ 113§ 230§ 76§ 217§ 222§ 620§ 621

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10210

§ 219

ja

§ 220lg 3.

Asjas puuduvad tõendid, et kostja oleks peale pumba kättesaamist 13.10.2016 hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud selle lepingutingimustele mittevastavusest (

§ 220

lg 1) ja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud (

§ 220lg 2).

Seega kostja vastuväited hageja arve nr 16390 osas on põhjendamatud (

§ 220lg 3).

Põhjendamatud on ka kostja vastuväited arve nr 16392 osas. Poolte vahel oli tegemist tööjõu rendisuhtega. Pooled ei leppinud tööjõu rendile andmisel kokku mingis soorituses, sest 3

(7)sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud ja rendisuhe ei ole suunatud sooritusele. Kostja pole tõendanud, et pooled leppisid hageja töötajate kostja käsutusse andmisel kokku konkreetses tulemuses või selles, et hageja töötajad pidanuks paigaldama tasakaalustusventiile. Kostja ebamäärased vastuväited tehtud töö kvaliteedi kohta ei välista hageja nõude rahuldamist, kuna

§ 339aluselt tööjõu rendile andmine ei eelda kokkulepet töö tulemuse kohta.

Esitatud tõenditest ei saa järeldada, nagu oleks hageja rikkunud pooltevahelist tööjõu rendilepingut. Isegi kui pooltevahelisele suhtele kohaldada töövõttu reguleerivaid sätteid, oleks kostja vastuväited arvele nr 16392 ikkagi põhjendamatud. Kostja ei ole hagejat mõistliku aja jooksul piisavalt täpselt teavitanud sellest, milles kostja arvates seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus (

§ 644lg 3).

Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid on kostja menetluslik vastuväide kahju hüvitamiseks ja sellel põhinev tasaarvestusavaldus alusetud (

§ 197lg 1).

Hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud. Kuna hageja ei tõendanud kokkulepet viivise tasumiseks määraga 10% aastas, on tal õigus nõuda viivise tasumist seadusjärgses määras (

§ 113lg 1). Menetluskulud jäid kostja kanda, sest kohus rahuldas hagi ülekaalukas osas (Ts

MS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1). Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 200 eurot, mille kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t
  2. Arvega nr 16390 küsis hageja pumba eest kaks korda raha. Kostja soetas soojussõlme töötava pumbaga. Pump tööta kaks tööpäeva. Seega oleks pumba pidanud soojussõlme tootjatehas välja vahetama garantiikorras (

§ 230lg 4 p 1).

Kõik pumba väljavahetamisega seotud kulud kandis kostja. Hageja vastutab müüdud toote toimivuse eest. Hageja oleks pidanud pakkuma garantiikorras lahendusena pumba parandamise, asendamise või ekspertiisi. Hageja nõustus uue pumba kostjale väljastama vaid arve alusel. ST pole väitnud hagejale, et pump lakkas töötamast kostja vea tõttu. Katkine pump sai tagastatud. Hageja ei ole esitanud pumba kohta ekspertiisi akti, mis tõestaks, et kostja käivitas pumba valesti. Koheselt kui selgus, et pump lakkas töötamast, teavitati sellest hagejat. Hageja ei paigaldanud soojussõlmi projektijärgse skeemi järgi, tööd tuli ümber teha ja kostja pidi tegema omapoolseid kulutusi tööde ümbertegemiseks. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja palub lõpetada tsiviilasja menetlus. Alternatiivselt palub hageja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohus on osaliselt kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme sellisel määral, mis toob kaasa otsuse vaidlustatud osas tühistamise ja asja tagasisaatmise maakohtu menetlusse (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 4

(7)
  1. Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivised 23,55 euro ulatuses. Nimetatud osas on otsus seega jõustunud. I
  2. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled, et poolte vahel sõlmiti ostu-müügileping kolme soojussõlme müügiks. Vaidlust ei ole selles, et soojussõlmed tarniti ja kostja paigaldas need Mereanna 2, Viimsi objektile. Vaidlust ei ole selles, et ühe soojussõlme pump vajas väljavahetamist ja hageja väljastas volikirja, et kostja saaks selle ise järele minnes tootjalt kätte. Hageja tasus tootjale pumba eest ja esitas selle kohta omakorda kostjale arve nr
  4. Pooled vaidlevad selle üle, kas esialgne pump, mis hiljem välja vahetati, vastas ostumüügilepingu tingimustele ja kas hagejal oli sellest tulenevalt õigus nõuda uue pumba eest tasumist kostjalt.
  5. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude (primaarnõude) ja kostja leiab, et tal ei ole kohustust pumba eest maksta. Seega tuleb esmalt tuvastada hageja täitmisnõude tekkimise eeldused ja nõude olemasolu ning ulatus.
  6. Vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas hageja rikkus lepingut, müües kostjale lepingutingimustele mittevastava pumba. Selleks tuleb hinnata, kas kostja poolt etteheidetavad potentsiaalsed lepingurikkumised olid hageja kohustuse sisuks. Kohustuse rikkumise osas on kostja toonud esile, et hageja müüjana ei vahetanud välja ostu-müügilepingu tingimustele mittevastavat pumpa garantiikorras või ei teostanud ekspertiisi tegemaks kindlaks, milles seisnes pumba viga. Hageja on seisukohal, et pumpa ei pidanud garantiikorras välja vahetama.
  7. Hageja tugines järgmistele väidetele: - kostja projektijuht teavitas hagejat, et pump käivitati kuivalt (keelatud režiim pumba töötamiseks) ja enam see ei tööta; - hageja selgitas kostja projektijuhile, et juhul, kui ta kahtlustab, et tegu on praakpumbaga, tuleb asendatud katkine pump tagastada hagejale; - katkist pumpa ei tagastatud.
  8. Kostja tugines järgmistele väidetele: - pumpa ei käivitatud enne, kui süsteem oli täidetud veega; - kostja tagastas hagejale pumba; - pumba tagastamise kohta mingit dokumenti ei vormistatud; - hageja lubas pumba saata tootjapoolsesse kontrolli, et teha kindlaks, millest on tingitud pumba seiskumine.
  9. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib

§ 217

. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (

217 lg 2 p 1). Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 222

lg-st 1 sätestatust tuleneb ostja õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. 16. Ostja peab väidetava lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral tõendama nii lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja temale üleandmise hetkel. Kui leiab tuvastamist, et käesoleval juhul ilmnes puudus pärast pumba lühiajalist töötamist, tuleb lähtuda eeldusest, 5

(7)et tegemist oli varjatud puudusega. Kostja on kirjeldanud, et pump lakkas töötamast kahe päeva pärast, sellest informeeriti koheselt hagejat ja hageja seda ei eita. Seega on asjakohatud maakohtu viited asja ülevaatamise kohustusele (

§ 219

) ja asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamisele (

§ 220). 17.

Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavaus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Käesoleval juhul väidab müüja, et asjal tekkis puudus selle valest kasutamisest.

  1. Pooled ei vaidle, et kostja oli teadlik sellest, et pumpa kuivalt käivitada ei tohi. Pooled ei vaidle selle üle, et ostja informeeris müüjat pumba mittetöötamisest ja müüja palus praakpumba kahtluse korral esialgse pumba endale tagastada.
  2. Seega peab kostja tõendama oma väiteid, et pumpa ei käivitatud kuivalt, müüdud asja puudused ilmnesid teatud aja möödudes pumba käivitamisest ja kostja tagastas praakpumba. Hageja peab tõendama, et pumba mittetöötamine oli tingitud asjaolust, et see käivitati vales režiimis. II
  3. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja saab tasaarvestada hageja poolt Mereranna objektile kostja palvel saadetud lukksepa ja keevitaja töö eest esitatud tasu nõude (arve nr 16392) ebakvaliteetse töö ümbertegemisest tuleneva nõudega. Seega soovib hageja kohustuse täitmist (primaarnõue) ja kostja tasaarvestab selle oma kahju hüvitise nõudega (sekundaarnõue).
  4. Hageja on tuginenud järgmistele asjaoludele: - kostja palus hagejalt abi Mereranna 2 soojussõlme paigaldustöödel; - hageja andis kaks meest (lukksepa ja keevitaja) kostja käsutusse; - pooled leppisid kokku, et kostja maksab tunnihinna alusel; - töö organiseerimise, materjalide tarne ja üldine vastutus lasus kostjal; - hageja kohustus vastutama torutööde kvaliteedi ja keevituse eest; - kostjal tekkinud kahju ei ole tekkinud probleemide likvideerimisest soojussõlmes, sest Torumehed OÜ tööd teostati 09.01.-20.01.2017, samas esinesid puudused (müra soojussõlmes) veel 27.01.
  6. Kostja on tuginenud järgmistele asjaoludele: - hageja teostas objektil Mereranna 2 soojussõlme paigaldustöid; - hageja jättis paigaldamata ettenähtud tasakaalustusventiilid, mistõttu tekkis süsteemis müra; - kostja pidi tellima teiselt ettevõttelt tööde ümbertegemise; - ümberehitustööde maksumus oli 480 eurot (sh käibemaks).
  7. Olenevalt sellest, milles lepiti lepingu sõlmimisel kokku, võib olla tegemist kas töövõtulepingu või teenuste osutamise lepinguga.
  8. Isegi kui tegemist on töötajate rendiga nagu maakohus leidis, ei kohaldu sellele siiski kasutuslepingu ühe alaliigi rendilepingu sätted, vaid teenuste osutamise lepingu sätted (käsund). Eelnevalt tuleb aga kindlaks teha see, milles pooled kokku leppisid - kas selles, et tööl ei pea olema konkreetset tulemust (nagu väidab hageja) või teatud töölõigu tegemises (nagu 6

(7)väidab kostja). Kohus peab pooltega õigussuhte võimalikku kvalifitseerimist arutama. Kumbki lepingupool peab tõendama asjaolu, et sõlmiti just tema poolt väidetud tingimustega leping.
  1. Asjaoludest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et müra küttesüsteemis oli tingitud tasakaalustusventiilide paigaldamata jätmisest.
  2. Kui lähtuda eeldusest, et sõlmiti käsundusleping, ei tuleb anda hinnang käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmisele käsundi täitmisel (

§ 620lg 1 ja 2).

Esmalt tuleb tuvastada, kas käsundisaaja ülesannete ringi kuulus töölõik, kus tasakaalustusventiilid jäid paigaldamata. Nimetatu on kostja tõendamiskoormus.

  1. Kui hageja väidab, et ta pidi vastutama torutööde kvaliteedi ja keevituse eest, tuleb tal põhjendada, miks ta leiab, et torutööde hulka ei kuulunud käesoleval juhul vajalike tasakaalustusventiilide paigaldamine.
  2. Kui hageja väidab, et hoolimata sellest, et tasakaalustusventiilid jäid tema töötajate poolt paigaldamata, ei rikkunud ta käsundisaaja hoolsuskohustust käsundi täitmisel, on nimetatud asjaolu põhjendamise ja vaidluse korral tõendamise koormus hagejal. Teisisõnu peab hageja tõendama, et käsundisaaja täitis käsundi oma teadmiste ning võimete kohaselt ja toimis oma üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
  3. Ringkonnakohtu istungil vaidlesid pooled ka selle üle, kas hageja töötajad pidid järgima kirjalikku projekti, kas hageja töötajatele oli see üldse kättesaadav või tegid nad töid kostja projektijuhi suuliste korralduste järgi. Kuna poolte seisukohad on jäänud eelmenetluses välja selgitamata, tuleb pooltele asja uuel menetlemisel anda võimalus ka nimetatud osas asjaolusid selgitada ja tõendada. Nimetatust võib oleneda omakorda, kas asjas kuuluvad kohaldamisele

§ 621lg 1 ja 3. 30. Ts

MS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses mh välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esiatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse (TsMS § 391 lg 1 p 4). TsMS § 329 lg 3 järgi peab kohus õigeaegselt tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks. Kohus peab menetluse igas staadiumis aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3). Kuivõrd poolte seisukohad erinevad juba lepingu liigi osas, pidanuks maakohus arutama pooltega õigussuhte kvalifikatsiooni ja selgitama pooltele tõendamiskoormust. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käesoleval juhul neid eelmenetluse ülesandeid täitnud. Asja lahendamiseks tuvastamist vajavate oluliste faktiliste asjaolude kogum on niivõrd ulatuslik, et tingib tsiviilasja vaidlustatud osas maakohtule uueks lahendamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel anda pooltele võimalus esitada oma asjaolud ja tõendid, samuti õiguslikud seisukohad lepingute olemuse suhtes. 31. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.