← Eesti

3-17-1550/7

Obsah (5)§ 43§ 37§ 121§ 249§ 251

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-17-1550 13. september 2017, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Keskkonnainspektsiooni 21.06.2017 ots

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas XXX kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks. 14. Kaebuse kohaselt esitatakse kaebuses väited ja tõendid, mida haldusasjas nr 3-15-XXXX ei ole esitatud ja mida kohtud ei ole varem analüüsinud. Seega on vastuväited eelkõige suunatud 28.05.2015 ettekirjutusele. Kaebaja ei saa aga uuesti 28.05.2015 ettekirjutust vaidlustada, kuna vaidlus seonduvalt ettekirjutuse õiguspärasusega on lõppenud. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2017 määrusega nr 3-15-XXXX jõustusid Tartu Halduskohtu 12.01.2016 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-XXXX ning XXX kaebus 28.05.2015 ettekirjutuse tühistamiseks jäi rahuldamata.

§ 43

lg 1 p 1 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud sama kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus. Seega on 28.05.2015 ettekirjutus jõustunud haldusakt, mis on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saa kohtule käesolevas haldusasjas esitada uusi väiteid või tõendeid, mis eeltoodut muudaks. Kaebajal oli võimalik kõik asjakohased tõendid esitada haldusasja nr 3-15XXXX menetluse käigus, kuid ta ei teinud seda. 15. Kaebaja on kohtusse pöördunud nõudega tühistada 21.06.2017 otsus. Kohus selgitas kaebajale juba käesoleva haldusasja 09.08.2017 määruse p-des 11.1. ja 11.2., et 21.06.2017 otsus ei ole haldusakt, mille tühistamist on

§ 37lg 2 p 1 alusel võimalik halduskohtumenetluses nõuda.

Tegemist on toiminguga ning

§ 37

lg 2 p 6 alusel oleks kaebajal võimalik nõuda selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus kordab, et kuivõrd 28.05.2015 ettekirjutuse, mida enam vaidlustada ei saa, täitmise tähtaeg 30.09.2015 on möödunud, andis KKI kaebajale uue tähtaja 31.10.

  1. Kui KKI ei oleks kaebajale uut tähtaega andnud, oleks kehtiv tähtaeg 30.09.2015 ning kaebajal oleks 28.05.2015 ettekirjutus juba tähtaegselt täitmata. Kaebaja ei ole väitnud ka, et talle antud täiendav tähtaeg 31.10.2017 on liiga lühike 28.05.2015 ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu tuleks seda näiteks pikendada. Kaebaja ei ole tähtaja pikendamist nõudnud ka KKI-lt. Kaebaja leiab, et ta ei pea üldse ettekirjutust täitma, kuna esineb alus ehitiste seadustamiseks.
  2. Kuigi kohus selgitas kaebajale, millised nõuded ta kohtule saab esitada, ei nõustunud XXX kaebust muutma ning täiendavaid põhjendusi esitama. Kaebaja poolt taotletav eesmärk 21.06.2017 otsuse tühistamine ei ole halduskohtumenetluses saavutatav ning

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab XXX kaebuse

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 17. Kui asjas tähtsust omavad asjaolud muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mida ei olnud varem teada, siis on kaebajal võimalik KKI-lt taotleda haldusmenetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 3 alusel või 28.05.2015 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist HMS § 68 lg 1 alusel. Näiteks olukorras, kus kaebajale kuuluvad ehitised ei asu enam keeluvööndis. Käesolevalt ei ole uusi asjaolusid ilmnenud. Kohus nõustub KKI-ga, et detailplaneeringu algatamise avalduse esitamist ei saa pidada asjaolude muutumiseks. II 18.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 19. Kuigi 21.06.2017 otsus ei ole haldusakt, mille kehtivust oleks

§ 251

lg 1 p 1 alusel võimalik peatada, ning kohus tagastab kaebuse, siis lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Kohus lähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 17.05.2017 määruse nr 3-3-1-88-16 p-st 15, mille kohaselt ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluse ammendumist. Kohus peab taotluse sisulist lahendamist võimalikuks, kuna kaebus tagastatakse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, mis on diskretsiooniline tagastamisalus, ning esineb võimalus, et määruse edasikaebamise korral kõrgemalseisev kohus tuvastab, et tagastamise aluseid ei esine. Seetõttu kohus loeb, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Välistada ei saa ka esialgse õiguskaitse vajadust, kuna kaebaja peab 28.05.2015 ettekirjutuse täitma juba 31.10.

  1. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole aga põhjendatud, arvestades kaebuse perspektiive ning kaaludes erinevaid huve. Määruse p-s 14 on selgitatud, et KKI 28.05.2015 ettekirjutus on jõustunud ning seega täitmiseks kohustuslik. Uue tähtaja määramine ei muuda eeltoodut. Isegi kui uue tähtaja määramine on õigusvastane, ei vabane kaebaja kohustusest ehitised likvideerida. Kui 21.06.2017 otsus oleks haldusakt ning see tühistataks, siis kehtiks kaebajale 28.05.2015 ettekirjutuses antud tähtaeg 30.09.2015, mis on juba möödunud. Kohus nendib, et kaebaja huvid saavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustada, kuid kaebaja huvid ei kaalu üle avaliku huvi ning asjaolu, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus nõustub KKI-ga, et arvestada tuleb ka õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguskindluse kaitseks tuleb piirata juba lahendatud asjade uuesti algatamist. Avalik huvi on ka looduse mitmekesisuse kaitsmine ning looduse säilitamine. Kaebajale ei saa ehitiste likvideerimise kohustus tulla üllatusena. Kaebajal on olnud üle kahe aasta aega ettekirjutus täita, kuid ta ei ole seda teinud. Ka Tartu Halduskohtu 12.01.2016 otsuse nr 3-15-XXXX p-s 20 on kaebajale selgitatud, et vaidlusaluste hoonete lammutamine ei ole kaebajale ülemääraselt koormav, kuna tegemist ei ole vahetult eluhoonetega ning nende lammutamine ei takista maaüksuse sihipärast kasutamist.
  2. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.