Obsah (5)

§ 49§ 38§ 45§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1188 Haldusasi I.S.i kaebus Tallinna nr 5-1/17/962 tühistamisek

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav.

§ 49

lg-st 1 tulenevalt peab kaebuse muutmiseks seega olema täidetud kaks eeldust: muutmine on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus on muudetul kujul lubatav. Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel tuleb mh arvestada muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-60-15). Kaebaja on kaebuse muutmise taotluses avaldanud soovi muuta tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks ning tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus. 7.

§ 38

lg 4 järgi peab kaebaja tuvastamiskaebuses selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja toonud välja soovi fikseerida õigusvastaselt tekitatud olukord, et hiljem esitada hüvitamiskaebus. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane ning sellega tekitati talle nii mittevaralist kui varalist kahju, mille eest ta soovib hiljem kohtu kaudu hüvitist nõuda. Mittevaraline kahju väljendub kaebaja hinnangul inimväärikuse rikkumises ning varaline kahju selles, et kaebaja paigutati käskkirja tegemise järgselt vangla kinnisesse osakonda, kus ta kaotas töötamise võimaluse ja sellega tekkis tal varaline kahju saamata jäänud töötasu osas.

1. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust ei ole täitmisele pööratud (tl 35). Lisaks nähtub käskkirjast, et isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud mitte töölt eemaldamisega, vaid kartserisse paigutamisega. Käskkirjas on leitud, et tööhõive mõjub kinnipeetavale positiivselt ega avaldaks kaebaja suhtes konkreetsel juhul soovitud mõju (tl 8p). Seega ei ole vaidlustatud käskkirjaga kaebajat töölt eemaldatud ega avavanglast kinnisesse vangla osakonda paigutatud. Kohtu hinnangul ei saanud vaidlustatud käskkirja andmisest seetõttu kahju tekkida. Kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju on ebatõenäoline olukorras, kus kaebajale määratud distsiplinaarkaristust täitmisele ei pööratud. Kaebajale võis distsiplinaarmenetlus olla küll mõnevõrra ebamugav, kuid kohtu hinnangul ei kujuta see endast inimväärikuse alandamist määral, mis annaks aluse mittevaralise kahju tekkimisele. Kaebajale väidetavalt tekkinud varaline kahju ei saa olla seostatav distsiplinaarkaristuse käskkirjaga. Kui kaebaja eemaldati töölt ja paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse, pidid nende toimingute aluseks olema koostatud vastavad haldusaktid. Kaebaja ei ole neid haldusakte praeguses asjas vaidlustanud. Kaebajale väidetavalt tekkinud varaline kahju saab seonduda üksnes haldusaktidega, millega kaebaja töölt eemaldati ja kinnisesse vanglasse ümber paigutati ning millest tulenevalt ei ole tal olnud võimalik käia tööl ning seeläbi teenida töötasu.
2. Isegi kui kohus tuvastaks distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastasuse, ei oleks kaebajal seega võimalik saavutada hilisema hüvitamiskaebuse edukust, sest kaebaja ei ole tema töölt eemaldamise ja 2 avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise haldusakte vaidlustanud ning need kehtivad. Seetõttu ei saa tuvastamiskaebuse esitamist praegusel juhul lubatavaks pidada ning seetõttu ei ole lubatav ka tühistamiskaebuse muutmine tuvastamiskaebuseks.
3. Tuginedes

§ 49lg-le 1 keeldub kohus kaebuse muutmisest.

11. Tühistamiskaebuse osas tuleb menetlus haldusakti ammendumise analoogiat kasutades lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-44-14).

Distsiplinaarkaristuse käskkiri on kaebaja õiguste seisukohalt oma regulatiivsuse ja kehtivuse kaotanud. Kaebaja vanglast vabanemise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. 12. Asjas tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale tema taotlusel (

§ 104lg 5 p 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 3