Väärteoasi nr 4-17-5742 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30. oktoober 2017.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piiri

§ 227lg 4 järgi arest kolm

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik Juho Ader oma süüd talle esitatud rikkumises. Menetlusaluse isiku sõnul oli ta

1. oktoobril 2017 teel Võrust Elvasse. Koos temaga olid sõiduautos naine ja laps. Ilm oli ilus, tee puhas ja hea. Nende ees liikus liinibuss ja taga võis sõita veel sõiduk. Menetlusalune isik alustas eesliikuvast bussist möödasõitu ning märkas bussi tagaosa juurde jõudes vastutulevat autot. Juho Aderi arvates oli vastutulev auto küll kaugel, kuid et möödasõit ohutult lõpetada, otsustas ta kiirendada. Menetlusalune isik möönis, et oleks pidanud pidurdama ja hoogu maha võtma, et enda sõiduritta tagasi saada. Möödasõidul ei vaadanud ta kiirust, kuid see võis olla 158 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk peatati Kambja lähedal. Juho Aderi antud selgituste kohaselt on ta ka varasemalt pannud toime liiklusalaseid rikkumisi.
2. a alguses ületas ta Tallinn-Tartu maanteel kiirust 47 või 42 km/h. Selle rikkumise eest määratud rahatrahvi on ta tasunud. Kunagi ammu on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Juhtimisõigust omab ta 6 aastat ning seda ei ole temalt varem ära võetud. Menetlusalune isik tunnistas oma eksimust, mööndes, et võis ohustada teisi isikuid, eelkõige oma naist ja last ning väljendas puhtsüdamlikku kahetsust. Juho Ader palus karistusena kaaluda rahatrahvi määramist ning mitte juhtimisõigust ära võtta, küna ta kasutab autot igapäevaselt tööülesannete täitmisel. Kohtuväline menetleja taotles Juho Aderile põhikaristusena aresti 7 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Et menetlusalusel isikul oleks võimalik jätkata töö- ja ärisuhteid, peab kohtuväline menetleja põhjendatuks lubada Juho Aderil kanda aresti teatud tähtaja jooksul ositi. Aasta alguses üsna tõsise rikkumise eest määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ei ole menetlusalust isikut distsiplineerinud. Liiklusalaseid süütegusid on menetlusalune isik ka varem toime pannud. Juho Aderit on karistatud väärteo eest rahatrahviga ning kriminaalkorras üldkasuliku tööga. Kuna kohtuväline menetleja taotles menetlusalusele isikule väärteo eest aresti esimest korda, leidis ta, et karistus võiks olla alla sanktsiooni keskmise määra ehk 7 päeva. Tegemist oli ohtliku rikkumisega, mis mõjutas ka kaasliiklejaid. Potentsiaalse kokkupõrke korral oleks lisaks sõiduautos viibinud isikutele, sh 2aastane laps, ohus olnud ka bussireisijad. Kohtu seisukoht Juho Aderile pannakse süüks mootorsõidukijuhina suurima lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 63 km/h ning sellega

§ 15

lg 1 p 1 sätestatud nõude rikkumist ja

§ 227

lg 4 sätestatud väärteo toimepanemist.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 60 kilomeetri tunnis.

1. oktoobril 2017.a Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril Juho Aderi poolt mootorsõiduki juhtimist ning suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad menetlusaluse isiku Juho Aderi enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist ja selgitab rikkumise toimepanemise asjaolusid ja isiku kinnipidamisprotokoll, kust nähtub, et Juho Ader on
3. oktoobril kell 14.04 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
4. kilomeetril kinni peetud. Lisaks on kohtule esitatud tunnistaja A.V. ütlused ja Lasercam 4 nr LE 0027 videosalvestus CD-plaadil
5. oktoobril 2017.a sõiduauto BMW 750D XDRIVE registreerimismärgiga XXX rikkumisest. Eeltooduga on tõendatud Juho Aderi poolt
6. oktoobril 2017.a kell 14.04 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maantee
7. kilomeetril mootorsõiduki juhtimine kiirusel 158 ± 5 km/h. Kuna lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teelõigul on 90 km/h, tuleb järeldada, et menetlusalune isik ületas sõiduki juhtimisel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 63 km/h. Seega rikkus Juho Ader

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses Juho Ader

§ 227lõikes 4 sätestatud väärtegu toime pannes vähemalt otsese tahtlusega.

Juho Aderi ütlustest nähtuvalt sai ta teo toimepanemisel aru, et ületas lubatud suurimat sõidukiirust ning möönis, et tal oli võimalus ka aeglustada ning möödasõit vastutulevat sõidukit märgates katkestada. Selle asemel suurendas ta sõidukiirust veelgi, et möödasõit lõpetada. Vajutades tugevalt gaasi pidi ta olema teadlik, et tema sõiduki kiirus võib seetõttu märkimisväärselt ületada lubatud sõidukiiruse piirmäära. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Juho Aderit samalaadse rikkumise eest väärteokorras karistatud 2017. a märtsis, millest tulenevalt pidi Juho Ader olema sellise teo keelatusest teadlik. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli Juho Aderi igati tahtlik ja teadlik valik, mille puhul sai ta aru oma teo karistatavusest, kuid otsustas sellele vaatamata teo toime panna. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Juho Aderi süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 227

lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

§ 227

lg 5 punkti 3 kohaselt võib kohus

§ 227

lõikes 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. Juho Aderi süüd iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada sellega, et ta juhtis päevasel ajal suure liiklusega maanteel mootorsõidukit lubatud suurimast sõidukiirusest märkimisväärselt suurema kiirusega.

§ 227

on seadusandja näinud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist enam kui 60 km/h kõige raskema väärteokorras karistatava rikkumisena selle paragrahvi mõistes. Hinnang rikkumise raskusele on seotud ohuga, mida sellisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine nii isiku enda kui teiste liiklejate elule, tervisele ja varale kujutab. Otsustades bussist möödasõidul mootorsõiduki sõidukiirust nii suurel määral suurendada, pidi Juho Ader aru saama, millise ohu ta oma tegevusega liikluses põhjustas. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Juho Aderit 1. märtsi 2017.a väärteootsusega karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga. Siis ületas Juho Ader samuti maanteel liikudes suurimat lubatud sõidukiirust üle 40 km/h. Võttes arvesse, et Juho Ader on aasta jooksul toime pannud kahel korral samaliigilise liiklusrikkumise ehk ületatud oluliselt maanteel suurimat lubatud sõidukiirust, on kohtul alust arvata, et rahatrahv karistusena ei ole täitnud eesmärki suunata isik õiguskuulekale käitumisele. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamine nii suurel määral on suureks ohuks nii menetlusalusele isikule endale kui kaasliiklejatele. Arvestades, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine enam kui 60 km/h võib kaasa tuua väga raskeid ja suisa fataalseid tagajärgi, tuleb riigil suhtuda selliste rikkumiste toimepanemisse äärmise tõsidusega. Kui isik on hoolimata varasemast karistatusest sarnast tegevust jätkanud, tuleb riigil sellise isiku karistamisel üles näidata suuremat rangust. Seejuures tuleb arvestada menetlusaluse isiku enda selgitusi rikkumise toimepanemise ning tulevikus selliste rikkumiste toimepanemisest hoidumise kohta. Käesoleval juhul on menetlusalune isik öelnud, et tal oli võimalus mootorsõiduki sõidukiirust vähendada ning möödasõit katkestada, kuid ta otsustas kiiruse suurendamise ning möödasõidu lõpetamise kasuks. Juho Ader on väljendanud tehtu osas kahetsust ning kinnitanud, et tulevikus hoidub liiklussüütegude toimepanemisest. Kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodut koosmõjus arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista Juho Aderile põhikaristusena rahatrahvi kui arestist kergemaliigilist karistust ega juhtimisõiguse äravõtmist. Rahatrahv varasema süüteo eest ei ole täitnud eesmärki panna menetlusalune isik hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades nii Juho Aderi süüd iseloomustavaid asjaolusid, varasema karistuse olemasolu, pühasüdamlikku kahetsust ja ka seda, et raskeim karistus kuulub tema puhul kohaldamisele esmakordselt, s.t eeldatavalt omab ka suuremat mõju kui korduvkaristatute suhtes, siis on põhjendatud mõista talle karistuseks arest, kuid seda mitte pikaajalisena vaid ettenähtud sanktsioonist alla keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades Juho Aderi poolt toimepandud väärteo üldohtlikkust, selle võimalikke potentsiaalseid tagajärgi, tema süüd iseloomustavaid asjaolusid ning asjaolu, et ta on ka varsemalt karistatud samalaadse liiklusrikkumise eest, on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist ühiskonnas äärmiselt taunimist vääriva tegevusega, eriti kui seda teha veel sellises määras. Sellisel viisil käitudes seab rikkuja lisaks iseendale ohtu ka paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Eriti märkimisväärne on aga sellise tegevuse korduvus hoolimata varasemast karistusest samaliigilise rikkumise eest. Seega tuleb järeldada, et varasem rikkumine ja sellele järgnenud karistus ei ole Juho Aderile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning vajalik on tema täiendav mõjutamine lisakaristuse kohaldamise läbi. Arvestades Juho Aderi poolt toimepandud rikkumise asjaolusid (aeg, koht), siis tuleb tema süüd hinnata märkimisväärseks. Kõike eeltoodut arvestades on korduvalt kiirust ületanud isiku suhtes vajalik lisaks põhikaristusele juhtimisõiguse äravõtmise läbi lisakaristuse kohaldamine, mille eesmärgiks on, et kõrvaldada potentsiaalselt ohtlik isik teatud ajaks liiklusest välistades seeläbi tema ühiskonnaohtlikkus ning samuti mõjutada teda seeläbi edasisele õiguskuulekusele. Lisakaristuse kohaldamise puhul tuleb kohtul arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga. Käesoleval juhul kohus lisakaristuse kohaldamisele Juho Aderi suhtes mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Menetlusalune isik on viidanud küll sellele, et lisakaristuse kohaldamine raskendaks ilmselt tema töökohustuste täitmist, kuid sellist väidet ei saa pidada sedavõrd kaalukaks, et välistada lisakaristuse kohaldamine. Isik, olles ka varem samalaadse rikkumise toime pannud, pidi arvestama oma tegevuse võimaliku tagajärjena ka juhtimisõiguse piiramise võimalusega. Seega võib öelda, et Juho Ader võttis kiirust ületama asudes endale teadliku riski, teades selle võimalikke tagajärgi, kuid see ei olnud takistuseks tema õigusvastasele ja ohtlikule tegevusele. Seetõttu leiab kohtunik, et lisakaristuse kohaldamine on Juho Aderi suhtes proportsionaalne ja äärmiselt vajalik, arvestades süüdlase õiguskuulekusele suunamise ja tema ohtlikkuse maandamise vajadust. Samuti on kaalutud sellega kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi süüdlasele ja tema lähedastele. Kuna karistusregistri õiend ei näita, et isikule oleks varasemalt väärteokorras lisakaristusena juhtumisõiguse äravõtmist kohaldatud, siis peab kohus piisavaks esmakordsel lisakaristuse kohaldamisel väärteo toimepanemise eest määrata lisakaristus seaduses ettenähtud miinimummääras. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/