4-17-5042/3

4-17-5042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-5042 (2303,17,000860) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Sergei Fadejev, ik 38208222215, elukoht: Xxxx Merit Saarm, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Sergei Fadejev süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 17.12.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Sergei Fadejevilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulud 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sergei Fadejev, 4-17-5042, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sergei Fadejevile posti teel tema elukoha aadressile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud amfetamiini sisaldav pulber konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ja NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras. 1
9. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud vatitükk ja pakendid ning väärteotoimiku vahel olev ümbrik (ümbrikus asuvad minigrip kilekotid pulbriga) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 02.11.
10. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 28.06.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1517608 nähtuvalt peeti 28.06.2017 kell 11:30 Tallinnas Sadama tänav 25 kinni Sergei Fadejev, kelle juurest leiti väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid ja on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end väärteo toimepanemises süüdi. Soovis sõita Soome tööle ja võttis aine kaasa. Siis tarvitas narkootilist ainet. Viimane trahv on tasumata, enne seda asendati arestiga. Kõik arved on arestitud. Teiste trahvide kohta ei saa kirju avada, sest sertifikaadid on uuendamata. Täiturite poole pöördudes pääseb ainult sekretäri juurde. Ajavad asja keeruliseks, ei seletata midagi asjalikku. Paberil ei ole aga teatisi saanud. Varsti kodune aadress muutub, kolib varsti Randla tänavale, täpset aadressi ei tea veel. Aresti ei tahaks, võiks üldkasulikku tööd teha. Kui mõistetakse arest, siis taotleb aresti kandmist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et karistuseks tuleks mõista 5 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu. Kohtuväline menetleja ei nõustu aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, tutvunud aineekspertiisi aktiga, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud pulbritest 0,081 ja 0,036 grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine, s.o amfetamiini omamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik omas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh omamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseerida NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. 2 Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. Karistus NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, millistest eelmised on karistuse täitmise võimatuse tõttu asendatud arestiga. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud, küll on tema suhtes kohaldatud rahatrahv asendatud arestiga. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuseks aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Küll peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi, kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta töötab, kuigi mitteamtlikult. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest (ka kuriteo toimepanemise eest) ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Väärtreotoimikust nähtuvalt on väärteoasjas asitõenditeks menetlusaluselt isikult ära võetud narkootiline aine ja pakendid ning vatitükk. Narkootiline aine on hoiustatud ekspertiisiasutuses, pakendid ja vatitükk kohtuvälise menetleja juures ning minigrip kilekotid asuvad väärteotoimikus. Kuivõrd narkootilise aine puhul on tegemist süüteo vahetuks objektiks olnud ainega, mille omamine on keelatud, tuleb ekspertiisist järele jäänud ja ekspertiisiasutuses hoiustatud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ning NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras. Ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud vatitükk ja pakendid ning väärteotoimiku vahel olev ümbrik (ümbrikus asuvad 3 minigrip kilekotid pulbriga) on väärtusetud asjad, mistõttu tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4