28.02.2017 täpsustab hageja oma viiviste nõuet ja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 166,21 eurot ja edaspidi protsendina 0,7% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni (tl 95). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja selgitab 10.02.2017 kirjalikus vastuses, et tema vahe tasumises oli ainult 2 kuud haiguse tõttu. Viiviste nõue 0,7% päevas on ebaseaduslik. Alates 2011.a. kuni 2015.aastani iga- 2
kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). . Pooltevahelise üürilepingu p 3.1. kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt eluruumi kasutamise eest üüri, mille oli üürnik lepingu p 3.3 järgi kohustatud maksma üürileandja poolt näidatud arvelduskontole. Hageja on esitanud arved, millest on hagiavalduse kohaselt kostjal tasumata nr 160117 summas 51,90 eurot (maksetähtaeg 02.05.2016); arve nr 160148 summas 91,90 eurot (maksetähtaeg 30.05.2016); arve nr 160181 summas 22,41 eurot (maksetähtaeg 28.06.2016). Hageja on tunnistanud (tl 25), et kostja on eelnevalt 04.11.2016 kandnud 50 eurot ja 06.12.2016 50 eurot. Kostja vaidleb vastu, et ta on võla tasunud. Kostja on kohtule esitanud kviitungid (tl 77, 78, 105,106), millest nähtuvalt on hageja tasunud 06.01.2016.a. 50 eurot, 06.02.2017 50 eurot, 03.03.2017 50 eurot ja 09.05.2017 44,79 eurot. Seega on kostja tasunud 50+50+50+44,79 = 194,79 eurot, mistõttu on ta peale põhivõla tasunud veel 194,79-166,21= 28,58 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Pooltevahelise üürilepingu p 3.8 kohaselt, kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma üürileandjale viivist 0,7% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Hageja vähendab. 28.02.2017 oma viiviste nõuet ja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid 166,21 eurot ja edaspidi protsendina 0,7% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. 3
Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 nõustunud, et kui hageja äriregistri kaardilt, mis on avalik teave, nähtub, et hageja on majandusaasta aruandes näidanud oma põhitegevusalana enda või renditud kinnisvara üürileandmist ja käitust, siis selliste andmete alusel saab asuda seisukohale, et hageja ette valmistatud ja kostja suhtes kasutatud üürileping on ette nähtud korduvaks kasutamiseks ja see on tüüptingimustel leping.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu
lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lepingu p 3.8 kohaselt, kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma üürileandjale viivist 0,7% õigeaegselt tasumata summadest iga viivitatud päeva eest. Viivisemäär 0,7 % päevas ehk 255,5 % aastas on enam kui kolmkümmend korda suurem seadusjärgsest
lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on käesolevas asjas viivise arvestamise ajal olnud 8,05% kuni 8 % aastas. Samuti ületab see Korteriühistu seaduse § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega 4
lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis hagis märgitud arvetelt nõuete sissenõutavaks muutumisest kuni arvete tasumiseni kokku 9,94 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale peale põhivõla tasunud 28,58 eurot, millest 9,94 eurot kohus loeb kostja poolt viiviste tasumiseks. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist kostjalt ka TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus arvutas viivise hageja poolt esitatud arvetelt kuni kohustuste täitmiseni, mis on toimunud enne kohtuotsuse tegemist, ja kostja põhikohustus on kohtuotsuse tegemise ajaks täidetud, puudub alus kostjalt hageja kasuks edaspidise viivise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja on põhivõla ja viivised tasunud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole loobunud hagist või võtnud hagi tagasi seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud, mistõttu puudub alus jaotada menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot (tl 55). Pärast seda on hageja täiendavalt riigilõivu tasunud veel 100 eurot (tl 62,65). Kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ja asja materjalidest ei nähtu tema poolt ka menetluskulude kandmist. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda ja kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, puudub käesolevas asjas vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.