← Eesti

2-17-103163/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-17-103163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Xxxx põhitegevusala on liigitamata toidukaupade hulgimüük. Oma majandustegevuse käigus müüs OÜ Xxxx FIE-le Xxxxtoidukaupu. Kostjale olid väljastatud tabelis märgitud arvesaatelehed, mille alusel oli kaup kostjale üle antud. väljastamise arve-saateleht nr maksetähtaeg summa võlas kuupäev 6624 7.12.2016 21.12.2016 286,75 286,75 6836 14.12.2016 28.12.2916 443,26 443,26 7046 21.12.2016 4.01.2017 128,27 128,27 Kokku 858,28 858,28 Kostja jättis arved õigeaegselt tasumata. Seoses tekkinud võlgnevusega proovis hageja kostjaga ühendust võtta telefoni teel, kuid tulutult. 04.01.2017.a jättis OÜ Xxxx töötaja suhtlemisportaalis www.facebook.com kostja leheküljel sõnumi ja palus võtta hagejaga ühendust. 04.01.2017.a saatis OÜ Xxxx võlgniku aadressile xxxxe-kirja, milles tuletas meelde, et võlgnikul on tasumata arved ning samuti palus võtta ühendust. Samal päeval vastas võlgnik, et maksab arved ära „järgmise nädala lõpuks“. Seega 04.01.2017.a e-kirjas lubas võlgnik tasuda arved hiljemalt 15.01.2017.a. Kostja ei ole hagi esitamise hetkeks tasunud mitte ühtegi eelnimetatud arvetest, 2 2-17-103163 vaatamata korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ja lubadustele. Hageja arvestab kostjalt ka viiviseid seadusjärgses määras, viivis on hagi esitamise seisuga kokku 28,26 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista arve-saatelehtede nr 6624, 6836, 7044 alusel tekkinud võlgnevus 858,28 eurot, lisaks hagiavalduse esitamise päevaks (26.05.2017) arvestatud ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,26 eurot ja tulevikus (alates 27.05.2017.a) sissenõutavaks muutuv viivis arvestusega 0,02% päevas põhinõudelt (858,28 eurot) kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kohtul märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 140 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 140 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-17-103163 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.