S § 63 lg 1 ning
2. Eero Fuks süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva.
lg 3 p 2, § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ning 5, § 2 p 15 nõudeid ja pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end väärtegude toimepanemises süüdi. Läks otsima kohta, kus metsapeatust teha ja koer jooksis ette ning tahtis ümber põigata, kuid ei näinud posti. Tunnistab viga, et sõitis teele, millele ei ole lubatud sõita. Sõiduk kuulus Xxxx, liiklusõnnetuse järgselt ei teatanud, millal teatas, ei mäleta, kuid nad on teadlikud. Sõiduk ei ole taastatud, rahalisi vahendeid ei jätku. Tänavavalgustusposti osas võttis kindlustus ühendust, kohe ei teadnud, kellel kahju tekkis. Xxxxkirjalikku dokumentid ei koostanud, kus oleks märgitud kahju tekitamise eest vastustav isik. Ei oska öelda, miks ei teinud seda. Politseisse teatada ei saanud kuna telefoni aku oli tühi. Mis tänavaid pidi sõitis ei tea, kuid liikus mööda Pelguranna teed otse. Käis lähedal olevas autopoes autojuppe otsimas. Pärast liiklusõnnetust läks lapsele järgi, sest lapsel oli halb olla. Läks läbi metsa trollipeatusesse, et jõuda rongi peale. Nägi seal vaid ühte asotsiaalse välimusega meest. On teadlik, et läheduses on politseijaoskond, kuid sealt läbi ei läinud, sest pidi jõudma lapse järgi. On varem ette tulnud varasemalt väärteokaristusi. Maksab trahve nii palju kui suuteline on. Suvest saadik on ametlikult tööl, tegeleb trahvide maksmisega. Ülalpidamisel on kaks last, elavad üürikorteris, on ainuke, kellel on sissetulek. On nõus, et süüdi, kahetseb, kas on võimalik teistmoodi, ei tea kuidas tööandjale ütleb, et läheb aresti kandma. Kui saaks kanda nädalavahetustel, oleks aresti kandmine mõeldav. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Eero Fuks on väärteod toime pannud, teod leidnud tõendamist. Varem karistatud rahatrahvidega, varasem arest asendatud üldkasuliku tööga. Seega jääb üle vaid arest. Taotleb
lg 1 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude eest karistuseks aresti 6 päeva ja
236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest aresti 4 päeva. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 1 Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et ta 13.10.2016 rikkus
lg 3 p 2 nõuet, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt oludele, mille tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxx. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Pelguranna tn pikendust Kolde pst poolt. Antud kohas on tee 6,3 m lai ja asub liiklusmärk „Jalgratta- ja jalgtee“. Nähtub, et VW Passat reg märgiga xxxx on vasakpoolse esiosaga sõitnud vastu tänavavalgustusposti, vigastanud sellega nii posti (posti ülemine, valgustitega osa on murdunud ja lebab maas) kui sõiduki esikülge (esiklaas mõranenud, vasakpoolne esiporitiib ja esikaitseraua vasak nurk kahjustatud). 2 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil VW Passat reg märgiga xxxx kui ka tänavavalgustuspostil. Fikseeritud vigastused eeldavad ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ja uue tänavavalgustusposti paigaldamist. Sellest teeb kohus järelduse, et sõiduki omanikule Xxxx on tekitatud varalist kahju. Samuti on kahju tekitatud Elektrilevi OÜle. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki omanikule Xxxx. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 3 p 2 rikkumist, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis „Jalgratta- ja jalgtee“ märgiga märgistatud alal, kus mootorsõidukiga liiklemine üldse on keelatud. Seega pidi ta olema eriti tähelepanelik ümbritseva suhtes ja sõitma tunduvalt aeglasemalt kui sõiduteel. Seda enam, et ta enda sõnul otsis kohta, et teha metsapeatus. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt hüppas autole ette koer ja sellepärast sõitis ta vastu posti. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik ei valinud sobivat sõidukiirust, et reageerida võimalikule lähenevale objektile ning sõitis vastu tänavavalgustusposti. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud
Vaadates põhjustatud vigastusi nii autole kui postile, siis pidi sõidukiirus olema küllaltki suur ja juhi reageerimiskiirus küllaltki aeglane. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei sõida oludele vastava kiirusega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 2 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 5 nõude rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik 13.10.2016 lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt oli tal aku tühi ja ei saanud politseile teatada liiklusõnnetusest. Hiljem ei teavitanud sellepärast, et sõiduk oli juba sündmuskohalt ära viidud. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki menetlusalusest isikust juht lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata ning seda on ta ka ise tunnistanud. Seejuures on tegemist olukorraga, kus sündmuskohalt lähima politseijaoskonnani Kolde pst 65 oli vaid kilomeetri jagu maad ning menetlusalusel isikul oli võimalus minna politseisse teatama ka jalgsi ning ta oleks politseijaoskonnani jõudnud 10 3 minutiga. Seejuures oli menetlusalune isik politseijaoskonna asukohast tedalik, kuid pidas vajalikumaks minna lapse järgi, võttes sellega teadliku riski, et taolise käitumisega paneb ta toime veel ühe väärteo. Seega oli menetlusalusel isikul soovi korral võimalus teatada liiklusõnnetusest ka suuliselt, minnes ise politseijaoskonda.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju sõiduki omanikule ja Xxxx.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka vähemalt üks kahju saajatest teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 31-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ilma politseisse teatamata, kuna tema selgituste kohaselt oli telefoni aku tühi. Hiljem ei teatanud ta politseid enam sellepärast, et sõiduk oli sündmuskohalt ära viidud. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta ei otsinud võimalust, et telefoni laadida või kasutada kellegi teise telefoni või minna ise politseijaoskonda, mis asus sündmuskoha läheduses, vaid lahkus sündmuskohalt. Menetlusalusel isikul oli võimalus politseisse teada nii koheselt pärast liiklusõnnetust kui ka siis 4 kui ta sündmuskohale tagasi tulles avastas, et sõiduk on ära viidud. Ometigi menetlusalune isik seda ei teinud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
p 15 jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus VW Passat reg märgiga xxxx liiklusmärgiga „Jalgratta- ja jalgtee“ märgitud ala keskel. Seega sõitis sõiduk VW Passat reg märgiga xxxx jalgratta- ja jalgteel, kus ei ole lubatud sõita mootorsõidukitel. Menetlusalune isik oli sellest teadlik, et ta sõidab jalakäijate ja jalgratta teel ja otsis n.ö „metsa peatust, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
p 15 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o
lg 1 ja § 242 lg 1 p 1 ettenähtud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud erinevate s.h ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ning üks neist on juba asendatud üldkasuliku tööga. Seega varasemad kergemat liiki karistused ja karistuse asendamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seejuures on 5 menetlusalune isik märkinud, et ka liiklusõnnetuses osalenud sõiduk on taastamata, kuivõrd selleks puuduvad rahalised vahendid. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad ka rahatrahvide tasumiseks piisavad rahalised vahendid ning tema ülalpidamisel on ka perekonnaliikmed. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd see ei ole täidetav ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid, s.o seda, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas kahele isikule varalist kahju ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, siis on kohtu hinnangul isiku süü süütegude kogumis hinnatav keskmisest suuremana. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isiku on kahetsust avaldanud kohtuistungil ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (
,
lg 2,
S § 424 toimepandud kuriteo eest. Sellega on menetlusalune isik üheselt näidanud, et ta on liikluses juhina jätkuvalt ohtlik. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime kolm väärtegu, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul mõista rangema karistuse kui asjaoludest ja süütegudest ning süüdlase isikust tulenevalt tuleb keelunormi kehtivust kinnitada karistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohaldades karistust
lg 1 ja 242 lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest leiab kohus, et arvestades menetlusaluse isiku kahetsust tuleks vaatamata suurele süüle mõista väärtegude kogumis karistuse mõnevõrra alla
Puutuvalt karistuse kohaldamisse
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks arvestada menetlusaluse isiku kahetsusega. Sellised asjaolud tingiksid kohtu arvates karistuse mõistmise mõnevõrra alla
Samas peab kohus vajalikuks märkida seda, et väärteod on toime pandud aasta tagasi, mis kohtu arvates vähendab oluliselt avalikku menetlushuvi nende süütegude vastu, mistõttu peab see asjaolu ka kergendama menetlusaluse isiku olukorda. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks väärtegude toimepanemise eest mõista karistused oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuyivõrd menetlusalune isik on asunud tööle, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb anda võimalus mõistetav arest ära kanda ositi, et karistuse kandmine võimalikult vähe takistaks menetlusalusel isikul tööl käimist. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.