juuni 2017 otsus üldmenetluses Kaitsja Prokurör Arika Almann Süüdistatav Sergei Kutšerenko, ik: 37201300275, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud
Teha kohtuotsuse resolutiivosas täpsustus ja lugeda
lg 1 alusel konfiskeerimise asemel õigeks, et Sergei Kutšerenko valdusest leitud ja 21.02.2017 aasta määrusega arestitud sularaha summas 1130.00 eurot kuulub konfiskeerimisele
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2 2. Maakohus tunnistas Sergei Kutšerenko süüdi
lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
jaanuar 2017.
lg 1 alusel konfiskeeris Sergei Kutšerenkolt ära võetud sularaha summas 1130 (üks tuhat ükssada kolmkümmend) eurot. Mõistis Sergei Kutšerenkolt KrMS § 175; 179 alusel välja menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 1 427 (üks tuhat nelisada kakskümmend seitse) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis DNA ekspertiisi (akt nr 17E- GE0078) summas 342 eurot riigi kanda. APELLATSIOON: 3.Apellant vaidlustab otsust osaliselt ning palub tühistada Harju Maakohtu 07. juuni 2017.a. otsus Sergei Kutšerenko süüdimõistmises
Apellant palub vähendada S. Kutšerenkole mõistetud vangistuse määra ning jätta mõistetud vangistus
alusel tingimisi täitmisele pööramata või asendada see narkomaanide sõltuvusraviga
Apellant palub jätta Harju Maakohtu poolt 21.02.2017.a. määrusega arestitud S. Kutšerenko vara, s.o sularaha 1130 eurot, konfiskeerimata ning tagastada S. Kutšerenkole. 3.
Tegemist on asjaoludega, mille kindlakstegemiseks on vaja eriteadmisi, samas kaitsja on kohtuistungil avaldanud, et koos kaitsealusega taotlevad narkomaanide sõltuvusravi
alusel kohaldamist (vastav taotlus on Sergei Kutšerenko poolt kohtule ka kirjalikult edastatud). Seega kuna tegemist on võistleva kohtumenetlusega ning ekspertiisi määramine kohtumenetluses on ainult kohtu pädevuses, leiab apellant, et vastava ekspertiisi mittemääramine ning oma seisukoha vastava karistusliigi kohaldamise võimatusest kohtu poolt istungil avaldamine on kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Samas kohtu väide, et Sergei Kutšerenko möönis väidetavalt, et tema usk ravi tulemuslikkusesesse ei ole eriti suur, on tegelikkusele mittevastav, kuna isik ei ole niisugust asja öelnud, kohtuistungil avaldas süüdistatav, et vajab ravi ning vanglas pakutavad teenused narkosõltuvusest vabanemiseks ei ole piisavad. Toimikus on olemas vastavate asutuste kinnitused selle kohta, et Sergei Kutšerenko on pöördunud narkosõltuvusest vabanemiseks ravi saamiseks ning on registreeritud ootejärjekorda. Asjaolu, et isik ei ole varem viibinud 4 sõltuvusravil ei saa olla aluseks vastava ravi mittekohaldamiseks. Apellant jääb oma taotluse vangistuse narkomaanide sõltuvusravi
Apellant taotleb kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramist juhul, kui ringkonnakohus leiab, et
kohaldamise kaalumiseks on vajalik ekspertiisi läbiviimine, siis taotleb apellant kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramist. 3.4. Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus ei ole proportsionaalne süü suuruse ja teo raskusega. Kohus on leidnud, et ehkki Sergei Kutšerenko ülejäänud karistused on kustunud, ei saa isikut iseloomustavana jätta mainimata, et narkootikumidega kokkupuude on olnud väga pikaajaline ning fakt, et isik juhib ka mootorsõidukit narkojoobes, viitab asjaolule, et ta ei ole pidanud vajalikuks astuma samme, mis aitaksid vabaneda sõltuvusest“. Kuigi ei nimeta kohus otseselt kustunud karistusi, kuid eeltoodu sõnastusest nähtub, et need võetakse arvesse karistuse mõistmisel, millega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigus. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et Sergei Kutšerenkol on ainult üks kehtiv karistus kriminaalkorras teiseliigilise kuriteo eest, mis on toime pandud rohkem kui viis aastat tagasi. Sergei Kutšerenko tunnistas algusest peale oma süüd. Väga pika perioodi jooksul ei ole isik kuritegusid toime pannud, vaidlusalune kuritegu on toime pandud sõltuvuse tõttu, isikul on olemas toetav perekond, soov ja võimalused sõltuvusravi saada. Apellant leiab, et esinevad alused karistuse vähendamiseks ning sõltuvusravi kohaldamiseks
alusel või vangistusest tingimisi vabastamiseks
PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör nõustub, et Harju Maakohtu otsuses märgitud konfiskeerimise alus ei ole korrektne, kuid leiab, et konfiskeerimine on siiski põhjendatud ning Harju Maakohtu põhjendused konfiskeerimise kohta on argumenteeritud ja loogiliselt järgitavad. Prokuröri hinnangul on Harju Maakohus ekslikult konfiskeerimise alusena kohaldanud
§ § 831 lõiget 1, mille kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on toime pannud tahtliku süüteo ning konfiskeeritava vara näol on tegemist selle süüteoga saadad varaga. Käesoleval juhul on tõendatud, et Sergei Kutšerenko on toime pannud tahtliku süüteo ehk käidelnud tahtlikult ja teadlikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, kuid tema valdusest leitud raha pärinemine konkreetse narkootilise aine müügist ei ole tõepoolest tõendatud. Harju Maakohus on konfiskeerimist põhistades asunud seisukohale, et Sergei Kutšerenko ütlused sularaha legaalse päritolu kohta on paljasõnalised ning seega on raha legaalne päritolu tõendamata, samas kui käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid vaadates on ilmne, et kuritegude toimepanemine on Sergei Kutšerenko elustiil ja tema sissetulekute allikas. Sellised põhistused viitavad üheselt, et Harju Maakohus on konfiskeerimise kohaldamisel pidanud silmas laiendatud konfiskeerimise sätteid, kuid ekslikult märkinud kohtuotsusesse konfiskeerimise alusena
Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et Harju Maakohus on oma otsuses märkinud, et konfiskeeritakse Harju Maakohtu poolt 21.02.2017 määrusega arestitud vara. Viidatud määruse alusel on Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha summas 1130 eurot arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Samuti taotles prokurör Harju Maakohtu istungil kohtuvaidluste raames Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha konfiskeerimist
sätete alusel.
näeb ette laiendatud konfiskeerimise regulatsiooni, mille kohaselt konfiskeerib kohus osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui mõistab isiku süüdi kuriteos ning vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega ei ole
5 puhul tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel põhineb kohtu siseveendumus seega eeldusel, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena ning sellise eelduse kujunemisel võetakse aluseks isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Riigikohus on märkinud (3-1-1-1-12 p 10), et alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu annab põhjendamatult suur erinevus tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel. Seejuures ei ole oluline, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon sätestab nn. ümberpööratud tõendamiskoormuse. Selliselt ei kohaldata konfiskeerimist üksnes varale, mille suhtes isik ise tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sergei Kutšerenko kinnipidamisel leiti 380 eurot sularaha ning tema elukoha läbiotsimisel andis isik välja 750 eurot sularaha, so sularaha kokku 1130 eurot. Samuti andis Sergei Kutšerenko välja 10,15 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, mille grammihind on umbes 200 eurot ehk narkootilist ainet umbes 2000 euro ulatuses. Liiati väärib mainimist, et Sergei Kutšerenko kandis kinnipidamisel seljas Tommy Hilfigeri jopet ning läbiotsimise käigus leiti sularaha Tommy Hilfigeri rahakotist. On üldtuntud asjaolu, et Tommy Hilfiger on kallis kaubamärk ning sellise firma tooteid saavad endale lubada vaid keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed. Sergei Kutšerenkol aga puudusid igasugused legaalsed sissetulekud, kuivõrd Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Sergei Kutšerenko tulude kohta 2014., 2015. ja 2016. aastal. Kohtuistungil väitis Sergei Kutšerenko, et ta on viimaste aastate vältel tegelenud väga kvaliteetsete remonttöödega ning sai selle eest igakuiselt palka ca 2500 kuni 5000 eurot. Harju Maakohus on oma otsuses põhjalikult ja loogiliselt järgitavalt argumenteerinud, miks Sergei Kutšerenko ütlused selliste tööde teostamise ning sellises mahus sissetulekute kohta ei ole eluliselt usutavad.
ümberpööratud tõendamiskoormuse, mis tähendab, et Sergei Kutšerenko oleks ise pidanud esitama veenvaid tõendeid, näitmaks, et tal tõepoolest esinesid sellised sissetulekud nagu ta väidab. Liiati peab kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi menetlusalune isik end aktiivselt kaitsma asudes esitama oma väidete õigsuse kinnitamiseks tõendid või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul väitis Sergei Kutšerenko kohtuistungil paljasõnaliselt, et tegeles äärmiselt kvaliteetsete remonttöödega, milliste eest sai tuhandetesse eurodesse ulatuvat tasu. Samas ei nimetanud ta ühtegi isikut, kellele ta nimetatud töid teostas ega ühtegi aadressi, kus ta nimetatud töid teostas, et oleks olnud võimalik kontrollida tema poolt esitatud versiooni paikapidavust. Selleks, et näidata kohtule oma versiooni õigsust, oleks ta võinud kohtusse kutsuda need isikud, kelle eluasemeid ta remontis ning kes tema töö nii kvaliteetseks hindasid, et olid talle valmis selle eest tuhandeid eurosid maksma. Samuti oleks ta võinud esitada fotosid teostatud töödest või nimetada vähemalt isikuid, kellega koos ta remonttöid teostas. Kokkuvõttes ei ole Sergei Kutšerenko prokuröri hinnangul mingil moel tõendanud tema valdusest leitud sularaha pärinemist legaalsetest allikatest, kuid esitatud tõenditest nähtuvalt on tuvastatud suur erinevus tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel. Samas on kaudsetele tõenditele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginedes tõendatud, et Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga. Nimelt saab kaudseid tõendeid kogumis hinnates ja selle taustaks elulise usutavuse kriteeriumit kasutades väita, et isik, kelle sissetuleku ja varandusliku olukorra vahel on märkimisväärsed vastuolud, kelle valdusest leiti 6446 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet ja aine käitlemisele viitavaid esemeid ning kelle valdusest leiti erineval moel pakendatud narkootilist ainet, tegeles narkootiliste ainete müümisega kriminaaltulu teenimise eesmärgil. 6 Eeltoodud põhjustel palub jätta Harju Maakohtu otsus konfiskeerimise osas muutmata, kuid teha selles KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustus, muutes konfiskeerimise aluseks olevat paragrahvi ning konfiskeerida Sergei Kutšerenko valdusest leitud sularaha summas 1130 eurot
Prokurör leiab, et Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud teo raskusele ning Harju Maakohus on arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt põhjendanud mõistetud karistuse liiki ja määra. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjepidev praktika nõuab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, millele järgneb konkreetsel juhul toimepanija süü suurusele vastava karistuse määra leidmine (nt RKKK 3-41-13-15). Käesoleval juhul on Harju Maakohus arvestanud Sergei Kutšerenko kahetsusega ning mõistnud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on põhjendatult viidanud, et Sergei Kutšerenko on käidelnud järjepidevalt narkootilisi aineid, kuivõrd tal on kehtiv karistus narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on Maakohus oma otsuses välja toonud asjaolu, et Sergei Kutšerenko kokkupuude narkootiliste ainetega on olnud pikaajaline ning fakt, et isik juhib mootorsõidukit narkojoobes, viitab asjaolule, et ta ei ole pidanud vajalikuks astuda samme, mis aitaksid tal sõltuvusest vabaneda. Prokurör ei leia, et Harju Maakohus oleks karistuse mõistmisel tuginenud arhiveeritud karistustele. Harju Maakohus on üksnes selgitanud oma siseveendumuse kujunemise asjaolusid. Harju Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta on pidanud võimalikuks kohaldada karistust alla keskmise määra ning selgitanud, miks Sergei Kutšerenkol tuleb temale mõistetud karistus ära kanda reaalselt ning miks ei ole võimalik kohaldada vangistuse asendamist raviga ega vangistusest tingimisi vabastamist. Pidades silmas karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on Harju Maakohtu poolt 07.06.2017 mõistetud karistus Sergei Kutšerenkole sobiv ning prokurör ei nõustu kergema karistuse mõistmisega. Eeltoodud põhjustel palub jätta Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus muutmata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooniga ning apellatsioonile esitatud prokuröri seisukohaga, leiab järgmist. 5.1. Apellant on leidnud, et puudub alus arestitud sularaha, summas 1130 eurot konfiskeerimiseks, kuna tegemist ei ole kriminaaltuluga. Põhjendustes on märgitud, et narkootilised ained olid soetatud oma tarbeks ning asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused selles, et S. Kutšerenko poolt soetatud narkootilised ained olid kasvõi osaliselt mõeldud edasiandmiseks. Kolleegium leiab analoogselt prokuröriga, et maakohus on otsuse resolutsioonis ekslikult märkinud, et S. Kutšerenko vara kuulub konfiskeerimisele juhindudes
Maakohtu otsuse põhjendustes ja viidatud 21.02.2017 aasta määruses kui ka kohtuistungil esitatud prokuröri taotlusest nähtub, et S.Kutšerenko valdusest äravõetud sularaha kuulub konfiskeerimisele
Kolleegium leiab, et eelnimetatud viga ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist vaid see on võimalik kõrvaldada kohtuotsuse resolutiivosa 7 täpsustamise teel. Nimetatud täpsustus ei too kaasa kohtuotsuse sisulist muutmist. Tegemist ei ole ka süüdistatavale ega kaitsjale uudse asjaoluga.
lg 1 sätestab kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise, mille kohaselt konfiskeerib kohus osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui mõistab isiku süüdi kuriteos ning vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega ei ole
puhul tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille toimepanemises S.Kutšerenko vaidlustatud asjas süüdi tunnistati. Riigikohus on korduvalt( nt lahend 3-1-1-82-14) sedastanud, et
lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Laiendatud konfiskeerimist saab kohaldada sel juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo eest süüdi mõistetud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud kuritegudest kui muust, st legaalsest tegevusest. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel põhineb kohtu siseveendumus seega eeldusel, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena ning sellise eelduse kujunemisel võetakse aluseks isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlus. Seejuures ei ole oluline, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Laiendatud konfiskeerimise regulatsioon sätestab nn. ümberpööratud tõendamiskoormuse. Selliselt ei kohaldata konfiskeerimist üksnes varale, mille suhtes isik ise tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Eeltoodud juhistest ja
lg 1 teisest lausest tulenevalt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav. Apellant on korranud S. Kutšerenko selgitust, et tegemist on korterite remondist saadud ja endise abikaasa pere rahaga. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks süüdistatava eeltoodud väide pole usutav. Süüdistatav ei ole esitanud kohtule ühtegi kirjalikku tõendit sellest, et ta on teinud kalleid remonttöid ja saanud märkimisväärset sissetulekut. Samuti ei ole S.Kutšerenko viidanud ühelegi konkreetsele isikule, kes remonditööde teostamist ja igakuuliselt ca 2500 kuni 5000 euro suuruse palga saamist kinnitaks. Seega saab nõustuda maakohtu ja ka prokuröri järeldusega, et S.Kutšerenko ei ole vähimalgi määral tõendanud valdusest leitud sularaha pärinemist legaalsetest allikatest. Küll on aga kohtule esitatud EMTA poolt väljastatud tõendid, millede kohaselt 2014 aastal, 2015 aastal ja 2016 aastal Sergei Kutšerenkol igasugused sissetulekud üldse puuduvad( t.lk.
Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et S. Kutšerenkole mõistetud karistus ei ole proportsionaalne süü suuruse ja teo raskusega. Kohus on karistuse mõistmisel arvestanud kustunud karistustega, millega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Apellant juhib tähelepanu sellele, et S. Kutšerenko on süüd tunnistanud, vaidlusalune kuritegu on pandud toime sõltuvuse tõttu ning isikul on olemas toetav perekond, soov ja võimalused sõltuvusravi saada. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, et kohus on arvestanud kustunud karistustega. Kolleegium märgib, et maakohus on selgelt väljendanud, et S.Kutšerenko on varem kriminaalkorras karistatud
järgi ning arvestanud asjaoluga, et eelnimetatud kuriteo oli süüdistatav toime pannud narkojoobes. Kohus on isikut iseloomustava tegurina arvestanud, et narkootikumidega kokkupuude on olnud pikaajaline. Nimetatud asjaolu tuleneb eelkõige süüdistatava enda ütlustest, et tarvitab narkootilist ainet juba aastaid. Kolleegium selgitab, et kohtupraktikast tulenevalt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud kuna mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti oli maakohus õigustatud arvestama, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et tegemist oli teiseliigilise kuriteoga pole karistust kergendav asjaolu ega anna alust mõistetud karistuse muutmiseks. Seda enam, et ka mootorsõidukit juhtis süüdistatav narkojoobes. Ringkonnakohus ei tuvastanud karistuse mõistmisel maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu poolt mõistetud 5 aastase vangistuse muutmiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-20-16 sedastanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks.
§-de 74 esimeses lõikes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes. Kolleegium leiab, et uute kuritegude ohuteguriks S. Kutšerenko sõltuvus narkootilisest ainest, mida kinnitab ka asjaolu, et isiku poolt toimepandud kuritegu on seotud narkootilise aine käitlemisega. S. Kutšerenko on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo isikuna, keda on varem kriminaalkorras karistatud. Kolleegium ei tuvastanud mingeid kuriteo toimepanemise ja isikut iseloomustavaid erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse
Kolleegium leiab, et on alus kahtlustuseks, et legaalse sissetuleku või ebapiisava sissetuleku puudumisel võib S. Kutšerenko edaspidi tulu saada läbi kuritegeliku käitumise. Nimetatud põhjustel puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et tingimisi vabastamine suudaks S. Kutšerenkot hoida õiguskuulekal teel. Siinjuures kolleegium osutab ka, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (RKKKo 3-1-1-96-11). Arvestades
lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks. Sergei Kutšerenkole mõistetud karistus on üle kolme aasta, mistõttu eelnimetatud põhimõte ei luba
9
lg 1 sätestab, et kohus võib asendada vangistuse raviga vaid juhul, kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Seega on asendamise võimalikkus asetatud sõltuvusse kuriteo eest mõistetud vangistuse määraga. Sergei Kutšerenkole on mõistetud 5 aastane vangistus, mistõttu
sätete kohaldamise eeldused puuduvad ja sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja etteheited maakohtu poolt ekspertiisi määramata jätmisest ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Ekspertiisi määramine on kohtu otsustada ning kohtul on õigus selle määramisest ka keelduda. Käeolevas kriminaalasjas olid kohtule kõik tõendid esitatud ning arvestades süüdistuse sisu, et narkootilise aine omandamine oli seotud edasiandmise eesmärgiga, seega mitte narkomaania tõttu toimepanduna, oli kohtul õigus vaagides ekspertiisi teostamise vajadust ja võimalikke perspektiive selle määramisest keelduda. Asjaolu, et süüdistatav on pärast kuriteo toimepanemist ja vahistamist pöördunud ravi saamiseks OÜ Tervisekeskus Elulootus poole, ei anna iseenesest alust vangistuse raviga asendamiseks. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemise ja mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07. juuni 2017 aasta otsuse sisuliselt muutmata, tehes resolutiivosas täpsustuse. Esitatud apellatsiooni jätab rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.