← Eesti

3-15-1203/17

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-1203 12. veebruar 2016 Kadri Palm OÜ Oli

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-15-1203 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Oligarh esitas
  2. detsembril 2014 Narva Linnavalitsusele taotluse müügikioski Narvas Peetri platsil piiripunkti kõrval paiknemise tähtaja pikendamiseks (tl 37, tõlge tl 37p).
  3. Narva Linnavalitsus keeldus
  4. veebruari
  5. a korraldusega nr 140-k kasutusloa väljastamisest ajutisele müügikioskile ja kohustas OÜ-d Oligarh ajutist müügikioskit lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt
  6. mail 2015 (tl 15).
  7. OÜ Oligarh esitas
  8. märtsil 2015 Narva Linnavalitsusele avalduse linna territooriumil müügikioski tegevuse taastamiseks (tl 38-39, tõlge tl 39p-40p).
  9. Narva Linnavalitsus teatas
  10. aprilli
  11. a kirjaga nr 1.1-13/2019-2, et OÜ Oligarh taotlus Narvas Peetri platsil asunud müügikoha tegevuse taastamiseks oli arutusel Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni
  12. aprilli
  13. a koosolekul ning arvestades Narva Linnavalitsuse
  14. veebruari
  15. a korralduses toodud asjaolusid, otsustas komisjon jätta
  16. veebruari
  17. a korralduse jõusse (tl 16).
  18. OÜ Oligarh esitas
  19. mail 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse
  20. veebruari
  21. a korralduse tühistamiseks ja ehitise kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks või alternatiivselt Narva Linnavalitsuse
  22. veebruari
  23. a korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja ehitise kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (tl 2-6). Kaebaja leidis, et Narva Linnavalitsus uuendas pärast kaebaja
  24. märtsi
  25. taotluse esitamist menetluse ja vaatas kaebaja
  26. detsembril 2014 esitatud taotluse uuesti läbi. Kohtupraktikast tulenevalt hakkas Narva Linnavalitsuse
  27. veebruari
  28. a korralduse tühistamise nõude ja kohustamisnõude tähtaeg kulgema
  29. aprillil 2015, mil kaebaja sai kätte Narva Linnavalitsuse
  30. aprilli
  31. a kirja. Seega oli kaebus tähtaegne. Kaebaja esitas koos kaebusega juhuks, kui kohus peaks leidma, et Narva Linnavalitsuse
  32. veebruari
  33. a korralduse tühistamise nõue ei olnud tähtaegne, kaebetähtaja ennistamise taotluse. Lisaks märkis kaebaja, et juhul kui kohus leiab, et Narva Linnavalitsuse
  34. veebruari
  35. a korralduse tühistamise nõue ei olnud tähtaegne ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, palub kaebaja tuvastada Narva Linnavalitsuse
  36. veebruari
  37. a korralduse õigusvastasuse.
  38. Kaebaja esitas
  39. juunil 2015 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul peatada Narva Linnavalitsuse
  40. veebruari
  41. a korralduse kehtivus kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (tl 24-25). Kaebaja osutas sellele, et Narva Linnavalitsus esitas
  42. mail 2015 talle meeldetuletuse nr 1-13.2/, milles nõudis müügikioski lammutamist hiljemalt
  43. juunil 2015 ning lubas kohustuse täitmata jätmisel algatada ettekirjutuse menetluse ning rakendada sunnivahendeid. Kaebaja viitas sellele, et Viru Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 215-7073 tema hagi tagamise taotluse ja keelas Narva linnal rikkuda kaebaja valdust Narvas Peetri platsil asuval ja kaebaja kasutuses oleval maa-alal. Kaebaja leidis, et on põhjendatud esialgse õiguskaitse korras kaitsta ka sellel maa-alal asuvat ehitist ning mitte lubada Narva Linnavalitsusel seda lammutada ega kohaldada kaebaja suhtes sunnivahendeid kuni kestab praegune kohtumenetlus. 2 3-15-1203
  44. Narva linn leidis
  45. juuni
  46. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata (tl 48-49).
  47. Tartu Halduskohus võttis
  48. juuni
  49. a määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Narva Linnavalitsuse
  50. veebruari
  51. a korralduse nr 140-k ja
  52. mai
  53. a meeldetuletuse nr 1-13.2/ täitmise kuni praeguses haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni (tl 51-52).
  54. Vastustaja leidis
  55. juuni
  56. a seisukohas, et kaebus on esitatud kaebetähtaja möödudes ning puuduvad õiguslikud alused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (tl 54).
  57. Tartu Halduskohus luges
  58. augusti
  59. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude tähtaegseteks ning jättis vastustaja taotluse asja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata (tl 58-59). Kohus leidis, et kaebaja
  60. märtsi
  61. a avaldust tuli vastustajal käsitada vaidena ning vastustaja
  62. aprilli
  63. a kirja tuli mõista vaideotsusena.
  64. Vastustaja esitas
  65. septembril
  66. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  67. augusti
  68. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks (tl 62-64). Tartu Ringkonnakohus jättis
  69. oktoobri
  70. a määrusega Narva linna määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  71. augusti
  72. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata (tl 68-70). Riigikohus jättis
  73. detsembri
  74. a määrusega Narva linna määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 80).
  75. Vastustaja palus
  76. septembri
  77. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 83-84).
  78. Kaebaja esitas
  79. veebruaril 2016 kohtule seisukoha vastustaja vastuväidetele ja menetluskulude nimekirja (tl 94-95). Samuti viitas kaebaja sellele, et kaebaja on esitanud vastustajale kompromissettepaneku, millele vastustaja ei ole vastanud.
  80. Vastustaja selgitas
  81. veebruaril 2016, et kaebaja poolt esitatud kompromissettepanek ei ole linna jaoks vastuvõetav. Kaebaja on kaotanud õigusliku aluse maa kasutamiseks, kuna kaebajaga sõlmitud leping maa kasutamiseks on lõpetatud. Vastustaja leidis, et kaebaja menetluskulude nimekiri on ebaselge ja vasturääkiv. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  82. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgmiselt. 1) Korralduses toodud väiteid ei ole Narva Linnavalitsus eelnevalt kaalunud ega isegi üle kontrollinud, mis omakorda viitab sellele, et vastustaja on ebaõigesti ja puudulikult kohaldanud diskretsiooni. 2) Vastustaja on jätnud mitmed olulised asjaolud kaalumata, mis omakorda on viinud ebaõige korralduse andmisele. Narva piiripunkti rekonstrueerimistööd toimuvad riigimaa kinnistul (katastriüksus 51101:001:0010), kaebajale kuuluv müügikiosk asub aga Narva linnale kuuluval kinnistul (katastriüksus 51101:001:0060). Seega ei saa Narva piiripunkti ehitusprojekt ette näha ega seisukohta võtta küsimuses, mida saab või võib ehitada Narva linnale kuuluval kinnistul, sest ehitusprojekt näeb ette ainult riigimaal asuva piiripunkti rekonstrueerimist. 3 3-15-1203 3) Kaebaja pöördus
  83. veebruaril 2015 teabenõudega Politsei- ja Piirivalveameti poole, uurimaks, kas müügikiosk häirib ehitustöid ning takistab piiripunkti täielikus mahus kasutamist. Politsei- ja Piirivalveamet vastas
  84. märtsi
  85. a kirjaga nr 2.1-3/6446-2, et neil puuduvad märkused Narva kesklinnas asuva piiripunkti läheduses kaebaja kioski tegutsemise ning kaubandusteenuse osutamise osas (tl 17p). 4) Narva Linnavolikogu
  86. oktoobri
  87. a otsusega nr 121 kehtestati Peetri platsi ja selle lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud, et Peetri platsi kinnistul (katastriüksus 51101:001:0060) asub müügikiosk ning nimetatud ehitis on märgitud olemasolevana, mis ei kuulu lammutamisele (tl 20). Ka sellele järgnevalt
  88. novembril
  89. a Narva Linnavolikogu otsusega nr 132 kehtestatud Narva vanalinna linnaosa üldplaneeringu põhijoonisel on müügikiosk märgitud olemasolevana, mis ei kuulu lammutamisele (tl 8). Eeltoodust tulenevalt oli kaebajal tekkinud õiguspärane ootus, et tema omandis olevale müügikioskile pikendatakse kasutusluba jätkuvalt. 5) Narva Linnavalitsus on paigutanud Peetri platsile ajutised müügikioskid, mis anti
  90. a juunis toimunud avalikul kirjalikul enampakkumisel üürile (tl 18). Sellele järgnevalt on Narva Linnavalitsus kõik teinud selleks, et kaebaja müügikioskist kui konkurendist vabaneda. Seetõttu on müügikioskile kasutusloa pikendamisest keeldutud ka muuhulgas põhjusel, et vanalinna linnaosas ei tohi olla ajutisi ehitisi, samas kui Narva Linnavalitsus ise paigutab vanalinna linnaossa ajutised ehitised ja annab need üürile. Vaidlust ei saa olla selles, et Eesti Vabariigi põhiseaduses (PS) toodud diskrimineerimise keeld on suunatud avaliku võimu ja üksikisiku vaheliste suhete reguleerimisele. PS § 12 lg 1 esimesest lausest tulenev õigusloome võrdsuse põhimõte nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlust olla selles, et Narva linn lähtub asjaolust, et temale Narva linna ehitusmäärus ei kehti ning tal on õigus paigutada ajutisi ehitisi vanalinna linnaossa, kuid teised isikud, kes on omanud ajutisi ehitisi vanalinna linnaosas juba enam kui kümme aastat enne Narva ehitusmääruse kehtestamist, peavad oma ehitised ära lammutama. 6) Täiesti väär on vastustaja oletus, et müügikioski konstruktsioonid on amortiseerunud. Selline järeldus on tõendamata ning ei baseeru ühelegi asjatundja arvamusele. Ehitise eluiga ei sõltu sellest, kas ta on ajutine või mitte, vaid sellest, kuidas teda on hooldatud. Kaebaja müügikiosk ei pruugi küll välja näha sama ilus ja uus kui Narva linna poolt Peetri platsile paigutatud uued ajutised müügikioskid, kuid kindlasti ei ole kiosk amortiseerunud. Samuti tuleb märkida, et Narva Linnavalitsus on kõik teinud selleks, et mitte võimaldada kaebajal värskendada oma müügikioski välimust. Näiteks pöördus kaebaja
  91. novembril
  92. a Narva Linnavalitsuse poole avaldusega, milles esitas uue rekonstrueeritava kioski eskiisi ning palus nõusolekut selle paigaldamiseks. Narva Linnavalitsus leidis oma
  93. detsembri
  94. a kirjas nr 1-12.1/11741-2, et eskiisi läbivaatamine ei ole otstarbeks (tl 19).
  95. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 1) Ehitusseaduse (EhS (siin ja edaspidi viidatakse seaduse vaidlustatud haldusakti andmise aja redaktsioonile)) § 151 kohaselt määrab ajutise ehitise ehitamise korral kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Antud normist tuleneb, et ajutise ehitise kasutamise tähtaja määramine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et kiosk, mille suhtes oli antud välja kasutusluba, oli ehitatud 4 3-15-1203 ajutise ehitisena. Vaidlus on selles, kas kohalik omavalitsus pidi pikendama antud kioski kasutamistähtaega või mitte. 2) Kaebaja ei esitanud ühtegi viidet seaduse sättele, mis kohustab kohalikku omavalitsust pikendama ajutise ehitise kasutamiseks väljaantud kasutusluba. Kaebaja ei või viidata ka sellele, et kasutusloa väljaandmata jätmisega on rikutud kaebaja õigustatud ootusi. 3) Hoone kasutamise aluseks võis EhS § 32 lg 1 kohaselt olla ainult kasutusluba, mis aga lõppes
  96. aprillil
  97. Taotlus kasutusloa pikendamise kohta oli esitatud
  98. detsembril 2014, s.o 8 kuu möödumisel pärast kasutusloa kehtivuse lõppemisest. Seadus ei näe ette loa pikendamist, mille kehtivusaeg on taotluse loa pikendamise esitamise päeval ammu möödunud. Kui hoone kasutamise õiguslik alus on lõppenud, siis pole võimalik taotleda selle pikendamist, vaid tuleb uuesti algatada kasutusloa saamise menetlust. Kaebaja seda teinud ei ole. 4) Kasutusloa pikendamata jätmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja kohtumenetluses pole võimalik kontrollida kohaliku omavalitsuse poolt tema kaalutlusõiguse raames tehtud kaalutlusi. 5) Kaebaja viitab sellele, et Narva Linnavolikogu
  99. oktoobri
  100. a otsusega nr 121 kehtestati Peetri platsi ja selle lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud, et Peetri platsi kinnistul (katastriüksus 51101:001:0060) asub müügikiosk ning nimetatud ehitis on märgitud olemasolevana, mis ei kuulu lammutamisele. Ka sellele järgnevalt
  101. novembril
  102. a Narva Linnavolikogu otsusega nr 132 kehtestatud Narva vanalinna linnaosa üldplaneeringu põhijoonisel on müügikiosk märgitud olemasolevana, mis ei kuulu lammutamisele. Antud väide on täiesti väär. Vastustaja esitab Maa-ameti kaardist tehtud väljatrüki, millest tuleneb, et kiosk asub kinnistuste katastriüksuse tunnusega 51101:001:0060 ja 51101:001:0051 piiril. Plaanidel, millistele viitab kaebaja, antud kiosk puudub. Seoses sellega pole selge väide selle kohta, et kioski ehitamine antud kohal on ettenähtud üld- ja detailplaneeringuga. 6) Ehitisregistrist tuleneb, et kinnistul, mis hõlmab Peetri platsi, puuduvad teised samalaadsed ehitised (kioskid). Kaebaja esitab oma väidete tõendamiseks kuulutuse linnavara kasutusse andmise kohta. Tegemist on kahe erineva kohaga. Kuulutuses oli märgitud, et kasutusse antakse Puškini tänaval (mitte Peetri platsil) ehitatud bussiootepaviljoni ruumid, mille kasutamise eesmärk on peamiselt lillede müük. Majandustegevuse registri andmetel ei tegele kaebaja mitte lillede müügiga, vaid valuutavahetuse ja jaemüügiga. Lisaks sellele, ehitisregistri väljavõttest nähtub kioski kasutamise eesmärk – toiduainete müük. Kioskid, mis linn andis kasutusse on pildistatud ja asuvad Narva ametlikul veebilehel. Vaidlusalune kiosk on pildistatud ja asub vastuse juurde lisatud pildil vasakpoolses osas (piirpunktist vasakul). On nähtav, et tegemist on kahe erineva kohaga. Lähtudes sellest on ebaselge kaebaja väide selle kohta, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Tegemist on kahe erineva müügikohaga, mille asukohad erinevad teineteisest ja milliseid kasutatakse erineva äritegevuse eesmärkidel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  103. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse
  104. veebruari
  105. a korralduse nr 140-k tühistamiseks ja ehitise kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks, alternatiivselt Narva Linnavalitsuse
  106. veebruari
  107. a korralduse nr 140-k õigusvastasuse tuvastamiseks ja ehitise kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. 5 3-15-1203
  108. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  109. Asja materjalidest nähtuvalt on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelvalve osakond andnud
  110. jaanuaril 2013 kasutusloa nr 23935 Narva linnas Peetri platsil asuvale kioskile katastritunnusega 51101:001:0060 (tl 42). Ehitise kasutamise lõpetamise aeg on kasutusloa kohaselt
  111. detsember
  112. Narva Linnavalitsus on
  113. veebruari
  114. a korraldusega nr 118-k otsustanud väljastada Peetri platsil asuvale ajutisele kioskile kasutusloa tähtajaga kuni
  115. aprill 2014 (tl 56). Samas korralduses on kohustatud kioskit lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt
  116. aprillil
  117. Seda linnavalitsuse korraldust ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelvalve osakond on korralduse nr 118-k alusel andnud
  118. veebruaril 2014 kasutusloa nr 25824 Narva linnas Peetri platsil asuvale kioskile katastritunnusega 51101:001:0060 (tl 41). Ehitise kasutamise lõpetamise aeg on kasutusloa kohaselt
  119. aprill
  120. Samuti nähtub kasutusloast, et kasutusluba on väljastatud kuni
  121. aprillini
  122. Kaebaja esitas
  123. detsembril 2014 Narva Linnavalitsusele taotluse, milles palus pikendada müügikioski paiknemise tähtaega
  124. veebruari
  125. a kasutusloa nr 25824, maa-ala üürilepingu nr 1/535 ja elektripaigaldise tunnistuse nr E83-12/1 alusel (tl 37p). Seega nähtub asja materjalidest, et Peetri platsil asuva ajutise müügikioski kasutusluba lõppes
  126. aprillil 2014, s.o peaaegu 8 kuud ennem kaebaja kasutusloa pikendamise taotluse esitamist.
  127. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Narva linnas Peetri platsil asuv kiosk katastritunnusega 51101:001:0060 on ajutine ehitus. Linnavalitsuse poolt väljaantud load on olnud tähtajalised. Asjaolu, et kiosk on püstitatud 18 aastat tagasi, ei muuda ehitise staatust. Pooled on nähtuvalt linnavalitsuse poolt välja antud lubadest ja sõlmitud lepingutest käsitlenud kioskit ajutise ehitisena. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja oleks pidanud pikendama müügikioski kasutusluba.
  128. Vastustaja põhjendas
  129. veebruari 2015 korralduses nr 140-k kasutusloa andmata jätmist alljärgnevalt: 1) müügikiosk oli arvestatud ajutise ehitisena ja kuna seda on kasutatud 18 aasta jooksul, siis võib arvestada, et konstruktsioonid on selle aja jooksul amortiseerunud; 2) kioski kõrval rekonstrueeritakse Narva piiripunkti ja müügipunkt hakkab segama ehitustöid ning pärast kasutusloa väljastamist hakkab takistama piiripunkti täies mahus kasutamist; 3) Narva Linnavolikogu
  130. novembri
  131. a otsusega kehtestatud Narva vanalinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Peetri plats vanalinna linnaosa koosseisus ja Narva linna ehitusmääruse § 26 lg 4 kohaselt ei tohi vanalinna linnaosas olla ajutisi ehitisi; 4) müügikiosk on suletud ning seda ei kasutata müügikioskina; 5) EhS § 29 lg 1 p 14 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ajutise ehitise lammutamise ehitise kasutamise aja lõppemisel. Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks.
  132. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on ebaõigesti ja puudulikult kohaldanud kaalutlusõigust.
  133. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega 6 3-15-1203 kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kohtumenetluses pole võimalik kontrollida kohaliku omavalitsuse poolt tema kaalutlusõiguse raames tehtud kaalutlusi. Kuigi kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest, sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

  1. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja järeldus, et müügikioski konstruktsioonid on amortiseerunud, on tõendamata ning ei baseeru ühelegi asjatundja arvamusele. Et tegemist on pelgalt oletusega, viitab ka vastustaja sõnakasutus: „Kuna müügikiosk on kasutuses kui ajutine ehitis, siis võib arvestada, et müügikioski konstruktsioonid on selle aja jooksul amortiseerunud.“ (tl 15). Nõustuda võib kaebajaga, kes selgitab, et ehitise eluiga ei sõltu sellest, kas ta on ajutine või mitte, vaid sellest, kuidas teda on hooldatud.
  2. Teiseks põhjuseks, mis vastustaja
  3. veebruari
  4. a korralduses nr 140-k välja tõi, oli asjaolu, et müügikiosk hakkab segama ehitustöid ning pärast kasutusloa väljastamist hakkab takistama piiripunkti täielikus mahus kasutamist. Kohtu hinnangul on ka see väide tõendamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja
  5. veebruaril
  6. a taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti poole, et uurida, kas müügikiosk häirib ehitustöid ning takistab piiripunkti täielikus mahus kasutamist. Politsei- ja Piirivalveamet vastas
  7. märtsi
  8. a kirjaga nr 2.13/6446-2, et neil puuduvad märkused Narva kesklinnas asuva piiripunkti läheduses OÜ Oligarh kioski tegutsemise ning kaubandusteenuse osutamise osas (tl 17p). Tõsi, Politsei- ja Piirivalveamet on oma kirjas selgitanud, et siiani kasutuses olnud kiosk on arhitektuurselt tavalise lahendusega ning vajalik on tasakaalustatuma ja kaasaegsema lahenduse leidmine olemasolevasse linnakeskkonda, kuid etteheiteid ei ole tehtud ehitustööde segamise või piiripunkti kasutamise takistamise kontekstis.
  9. Kolmandaks põhjuseks, miks kasutusloa pikendamisest keelduti, on asjaolu, et Narva linna ehitusmääruse § 26 lg 4 kohaselt ei tohi vanalinna linnaosas olla ajutisi ehitisi. Narva Linnavolikogu poolt
  10. novembril 2006 vastu võetud määruse nr 48 „Narva Linna ehitusmääruse kinnitamine“ (edaspidi ehitusmäärus) § 26 lg 4 p 1 sätestab, et ajutisi ehitisi ei tohi olla järgmistes linna osades (linna osad on määratud Narva linna üldplaneeringu alusel): vanalinnas, Kerese, Joaorus, Tallinna mnt ääres kuni 5.Rohelise tänava ristmikuni, välja arvatud nendes linna osades asuvad ajalehekioskid ja autobussipeatused. Seega tuleneb ehitusmäärusest, et teatud ajutised ehitised on lubatud ka Narva vanalinnas.
  11. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse müügikioski puhul ei olnud tegemist ajalehekioski või autobussipeatusega. Kaebaja
  12. detsembri
  13. a taotlusest nähtub, et tegemist on hamburgerikioskiga, kus toimub piiripunkti töötajate toitlustamine; sealt saab tasuta tellida taksot; kioskis müüakse telefonikaarte; saab paljundada dokumente; osutatakse valuutavahetusteenust; pakutakse pagaritooteid; müüakse karastus- ja kuumi jooke (tl 37p). Ka majandustegevuse registri väljavõtte kohaselt tegeleb kaebaja jaekaubanduse ja valuutavahetusega (tl 85). Seega ei ole tegemist sellise Narva vanalinnas asuva ajutise ehitisega, mis oleks ehitusmääruse § 26 lg 4 p 1 alusel lubatud. Kohus leiab siiski, et kuna eelpoolviidatud ehitusmääruse § 26 lg 4 p 1 kehtis juba
  14. märtsist 2007 ning varasematel perioodidel oli vastustaja kaebaja kasutuslube väljastanud, oleks vastustaja pidanud kaebajale selgitama, miks 7 3-15-1203 käesoleval juhul oli ehitusmääruse § 26 lg-l 4 määrav roll kasutusloa väljastamisest keeldumisel.
  15. Tõendatud ei ole kaebaja seisukoht, et Narva Linnavalitsus on ebavõrdselt kohelnud sarnases olukorras olevaid isikuid, kuna on Peetri platsile paigutanud ajutised müügikioskid. Kaebaja on selle väite tõendamiseks esitanud kohtule väljatrüki avaliku kirjaliku enampakkumise teatest linnavara üürile andmiseks (tl 18). Nimetatud väljatrükist nähtub, et Narva linn on kuulutanud välja avaliku kirjaliku enampakkumise linnavara üürile andmiseks. Üürile taheti anda Narvas A. Puškini tänava T1 bussipeatuse paviljonis asuv kiosk nr 1 ja kioskid nr 2-
  16. Enampakkumise teatest nähtub kohtu hinnangul ainult kavatsus linnavara üürile anda. Vastustaja märgib siiski vastuses kaebusele, et need kioskid on linn kasutusse andnud (tl 84). Samas on vastustaja märkinud, et tegemist on Puškini tänava kioskitega ning Peetri platsil puuduvad teised samalaadsed ehitised. Ehitisregistri andmetel on katastriüksusel 51101:001:0060 ainult kaebaja müügikiosk, kanalisatsioonitorustikud ja elektri maakaabelliin (tl 86). Puškini tänav paikneb küll Peetri platsi läheduses (tl 8, 20), kuid väide, et linnavalitsus on Peetri platsile paigutanud ajutised müügikioskid, ei vasta tõele. Samas on õige kaebaja täiendavas seisukohas esitatud vastuväide, et kuigi vastustaja poolt paigutatud ja üürile antud kioskid ei asu täpselt samal kinnistul, asuvad need samas piirkonnas, s.o Peetri platsi ja selle lähiala detailplaneeringu põhijoonisel toodud detailplaneeringu alal.
  17. Eeltoodud põhjustel on vastustaja kohtu hinnangul eksinud HMS § 4 lg 2 vastu, mis sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Narva Linnavalitsuse
  18. veebruari
  19. a korraldus nr 140-k on õigusvastane, kuna täitmata on üks haldusakti õiguspärasuse eeldus – kaalutlusvigadeta haldusakt (HMS § 54).
  20. HMS § 58 kohaselt ei saa aga haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See säte saab olla kohtule aluseks haldusakti tühistamata jätmiseks üksnes siis, kui kohtul on võimalik veenduda, et haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes (Riigikohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus asjas nr 3-3-1-54-11, p 13). Haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav, on Riigikohus pidanud akti tühistamise aluseks (Riigikohtu
  23. oktoobri
  24. a otsus asjas nr 3-3-1-39-07, p 13;
  25. jaanuari
  26. a otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 19). Seetõttu peab kohus põhjendamiskohustuse rikkumise mõju asja sisulisele otsustamisele eraldi hindama.
  27. EhS § 34 lg 1 p 9 kohaselt tuli kasutusloa andmisest keelduda, kui ajutise ehitise ehitamise korral ei ole ehitise kasutamise taotletav aeg sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg. EhS § 151 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.
  28. Ehitise kasutusluba ja ajutise ehitise kasutusaega on kohalikul omavalitsusel võimalik pikendada, muutes enda varasemat haldusakti, millega on ehitisele määratud kasutamise aeg. Kui kasutamise aeg on ajutisele ehitisele määratud kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele varem väljastatud kasutusloas, on ajutise ehitise kasutamise aega võimalik pikendada selliselt, et muudetakse selles kasutusloas määratud ehitise kasutamise tähtaega. Tulenevalt EhS § 33 lg-st 1, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses kasutusloa väljastamine ja kehtetuks tunnistamine, on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka väljastatud kasutusluba muuta. 8 3-15-1203
  29. Kohaliku omavalitsuse õigus ajutise ehitise kasutusloa ja kasutamise aja pikendamisel on seadusega piiratud. Müügikioski kasutamise tähtaja pikendamise ainus võimalik viis oleks olnud selle püstitamise õigusliku aluse muutmine selliselt, te tegemist ei oleks enam ajutise ehitisega ning kasutusluba oleks sellele ehitisele võimalik EhS § 35 lg 1 kohaselt anda tähtajatult.
  30. EhS § 34 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksil kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Sättes nimetatud kasutusloa taotluse puuduse all ei ole silmas peetud olukorda, kus taotletava kasutusloa väljastamine eeldab ehitusloa andmist.
  31. Kohtu hinnangul puudub kaebuse esitajal õiguspärane ootus, et ta saab antud asukohal jätkata ehitise kasutamist pärast Narva Linnavalitsuse
  32. veebruari
  33. a korralduses nr 118k märgitud kasutusloa tähtaja möödumist. Viidatud korralduse põhjal ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et ta saab ehitist antud asukohal kasutada kauem kui kuni
  34. aprillini
  36. Eeltoodud põhjendustel on Narva Linnavalitsuse
  37. veebruari
  38. a korralduses nr 140k väljendatud keeldumine kaebuse esitaja kioski kasutusloa pikendamiseks õiguspärane. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. 37.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 38. Kohus ei tühista 5. juuni 2015. a esialgse õiguskaitse määrust asjas nr 3-15-1203.

§ 249

lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.