← Eesti

2-17-1603/25

Obsah (6)§ 163§ 50§ 637§ 436§ 638§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-1603 Kohtuasi KORTERIÜHISTU LAIN

§ 163

lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda ja luges põhjendatud menetluskulude suuruseks 400 eurot. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja majandamiskulude võlgnevus 8,5 eurot ja põhivõlgnevuselt 5,33 eurolt viivis 0,07% päevas alates 01.02.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista nendelt välja viivis seadusjärgses määras. Maakohus rikkus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohtu otsus oli arusaamatu ja piisavalt põhjendamata. Lisaks rikkus kohus diskretsiooni piire ja rajas otsuse asjaolul, mida pool ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus tuvastas ebaõigesti hageja 19.07.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ning sellest tulenevalt hageja põhikirja p 3.2.6 tühisuse, sest hagejal puudus mistahes soov põhikirja muuta ja koosolek ei võtnud vastu otsuseid küsimustes, mis nõudnuks põhikirja muutmist. Veel enam, kohus ei saanud tuvastada põhikirja üksiku sätte tühisust, vaid vastuolu korral seaduses sätestatuga kohaldatakse seaduses sätestatut. 3 Õige oli kohtu järeldus, et praegusel juhul puudus vajadus analüüsida põhikirja p-i 3.2.8, mis sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma ka ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras võimalikku tühisust. Samas leidis kohus vääralt, et teostatud remonttööd ei olnud hädavajalikud ja edasilükkamatud. Vastupidi, tegu oli hädavajaliku remonttööga ja kohtu nõudmisel oleks hageja vastava tõendi esitanud. 19.07.2014 toimunud üldkoosoleku otsuse p 2.3 oli seaduspärane, sest tugines põhikirja p-le 3.2.
  2. Lisaks märkis hageja, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-163-13 ei too asjaolu, et üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, üldjuhul iseenesest kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Tühine on otsus vaid siis, kui esinevad MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud tingimused. Neid praegusel juhul ei esinenud. Muudel juhtudel tuleb pöörduda kohtusse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mida praegusel juhul ei tehtud. Protokolli parandamata jätmisega rikkus kohus

§ 50lg-t 1.

Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja peamised argumendid, miks maakohtu otsus oli vale, olid järgmised:

(1)maakohtu põhjendused olid arusaamatud ja ei lähtunud poolte seisukohtadest;
(2)vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sest ühistul puudus soov põhikirja muuta ja otsuse vastuvõtmiseks ei olnud see ka vältimatult vajalik;
(3)remonttööd, milleks kostjalt raha nõuti, ei olnud mitte tavapärased remonttööd, vaid erakorralised ja hädavajalikud, s.t tegu oli töödega, millele kohaldus põhikirja p 3.2.8, mitte p 3.2.6;
(4)kui ka üldkoosoleku otsus oli vastuolus seadusega, ei muutnud see otsust automaatselt tühiseks, vaid tõusetuda võis küsimus otsuse võimalikus kehtetuks tunnistamises, millele oli MTÜS § 24 lg 1 kohaselt sätestatud aegumistähtajaks kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kaebuse rahuldada. Vastupidiselt hageja poolt avaldatule on otsus hõlpsasti jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Kohus on otsuse tegemisel lähtunud hageja ja kostja poolt avaldatust, järgides ühtlasi põhimõtet, et kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ning kohaldab õigust ise (

§ 436lg 7).

Seejuures on kohus võtnud arvesse ka hageja põhikirjas sätestatut ja Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-28-11 antud juhiseid. Sellest tulenevalt kontrollis kohus, kas vaidlusalune 19.07.2014 üldkoosoleku otsus oli kooskõlas seaduses sätestatuga ning rakendas Riigikohtu 25.05.2011 otsuse nr 3-2-1-28-11 p-s 13 antud juhist, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult pärast põhikirja muutmist, kuid põhikirja muutmise kavatsus ei nähtu üldkoosoleku kokkukutsumise teates, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi. Maakohus leidis esmalt, et trepikoja välisukse põse taastamine oli kulu, mis tulnuks vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 reeglina hüvitada kõikide korteriühistu liikmete poolt eluruumi ruutmeetrite alusel. Reeglist olid kõrvalekalded võimalikud põhikirjas sätestatud juhtumitel. Kusjuures Riigikohus oli siinkohal lahendis nr 3-2-1-28-11 andnud juhise, et sellisel juhul peab korteriühistu põhikirjas endas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning ei piisanud sellest, kui põhikirjas on üldsõnaliselt viidatud võimalusele jaotada kulud ka muul põhimõttel kui ruutmeetrite alusel. 4 Järgnevalt kontrollis maakohus õigesti, kas põhikirjas oli sätestatud kulutuste hüvitamise erisus juhtumiks, kus remontimist vajas välisukse põsk ja leidis, et parandamine ei olnud erakorralise iseloomuga töö põhikirja p-i 3.2.8 mõttes. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kahjustatud välisukse põse remontimine on kahtlemata vajalik ja mida varem remontimistööd teostatakse seda parem. Kuid tegu ei ole sedavõrd akuutse probleemiga, mis tuleks ära lahendada päeva pealt, et tagada elamu mõtteliste osade säilimine. Seda enam, et näiteks vee- ja kanalisatsiooniavariide likvideerimine, mis nõuab erakordselt kiiret tegutsemist elamu mõtteliste osade säilimiseks, on nimetatud punktis, kus on loetletud tavapärased elamu majandamiseks vajalikud tööd. Seega jõudis maakohus õigesti järeldusele, et põhikirja p 3.2.8 ei sätestanud erisust, mis lubanuks uksepõse remonttööde tasustamisel kõrvale kalduda KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud reeglist. Seega ei baseerunud 19.07.2014 toimunud ühistu üldkoosoleku otsus nr 2.3 seadusel ja põhikirjal. Ometi võeti üldkoosolekul otsus 46 poolthäälega vastu. Siinkohal lähtus maakohus õigesti Riigikohtu juhisest, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse, mida ta on pädev vastu võtma ainult pärast põhikirja muutmist, kuid põhikirja muutmise kavatsus ei nähtu üldkoosoleku kokkukutsumise teates, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja otsus on tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi. Kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei olnud kostjal kohustust 19.07.2014 toimunud ühistu üldkoosoleku otsust nr 2.3 täita ning maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.