S § 83 lg 2 alusel konfiskeerida Sergei Olarilt ekspertiisiaktiga nr 15E-TB0039 Kaitsepolitseiametile tagastatud 25 teadmata objekti, 12 padrunikomponenti, 3 padrunikesta, 2 padrunisalve, 2 leegisummutit, klamber, 4 vedru, 2 vedru tükki, suudmekork, kelgupeataja, 3 tihvti, 4 lööknõela pesa, lööknõela vedru pesa osa, signaalja gaasipüstoli raam, kelk ja salv, lukk ning 5 relvarauda ning konfiskeeritud asjad hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
lg 4 p 6 ja
lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. 4 Samuti on soomustläbiva kuuliga padrunid
lg 4 p 2 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 2 järgi tsiviilkäibes keelatud. Piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadrunid kaliibriga 7,62x39 mm on tulirelva laskemoon
lg 1 p 5 järgi.
19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load 7,62x39 mm – kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega ja
lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ning vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ja seda on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. S. Olaril puudus
eaduses nimetatud luba sporttulirelvale ja seega ka õigus käidelda helisummutit. Eeltooduga pani S. Olar toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, parandamine, hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx helisummuti näol on
lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega.
lg 3 järgi on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load helisummutiga vintpüssi TOZ-78-04M nr xxxx käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, edasitoimetamine, parandamine, võõrandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load Rumeenia päritolu vintpüssi käitlemiseks. Eeltooduga pani Sergei Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva soetamine, valdamine, omamine, edasitoimetamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Sergei Olaril puudusid
eaduses nimetatud load Tokarevi tüüpi püstoli mudel 33 nr XXXX käitlemiseks. Eeltooduga pani Sergei Olar toime vähemalt teistkordse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut ning Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Padrunid kaliibriga 7,62x39 mm on piiratut tsiviilkäibega tulirelva laskemoon
lg 1 p 5 järgi.
19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load 7,62x39 mm – kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise vähemalt teist korda, s.o KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 8. Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema 11.09.2014 kella 15:52 paiku omandas Tallinnas Xxxx maja juurde pargitud sõidukis Mitšubishi Bajero, reg nr xxxx, Xxxxilt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr XXXX eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta. S. Olar toimetas selle püstoli Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule. S. Olar koos Xxxxiga muutsid püstoli viimati nimetatu elukohas laskekõlblikuks. Seejärel S. Olar hoidis seda püstolit Xxxx elukoha 7 Xxxx kinnistu territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser, reg nr xxxx, kuni 22.10.2014, kui toimetas püstoli Tallinna linna. 22.10.2014 kella 11:49 paiku andis S. Olar Xxxx parklasse pargitud sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr xxxx, püstoli üle Xxxxile, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr XXXX laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot. Püstoli CZ-100 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, edasitoimetamine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena
S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load püstoli CZ-100 käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg-s 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb
lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.
lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle oluliste osade käitlemise. 10. Samuti süüdistatakse S. Olarit tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises alljärgnevalt: Eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandasid S. Olar ja Xxxx 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R, 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x17 mm, s.o kokku 687 tulirelvapadrunit. Samuti omandas S. Olar ühe tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni – trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm NATO kaliibrilise 8 vintpüssipadruni. Hoidsid S. Olar ja Xxxx eelnevalt nimetatud padruneid vastavalt kokkuleppele Xxxxi elukohas Xxxx Xxxx kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.
lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks
ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles varasemalt toime pannud KarS § 418 lg 1 sätestatud kuriteo, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona grupis teise isikuga, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena
lg 2 mõistes.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Helisummuti näol on
lg 1 järgi tegemist tulirelva lisaseadmega.
lg 3 järgi on helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, mille helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load püstoli, laskemoona ja helisummuti käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ning laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, ja 9 tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püsirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Tulirelva valdamine, hoidmine, parandamine, ümbertegemine on käsitletav tulirelva käitlemisena
S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load püstoli CZ 85 ja laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga pani S. Olar toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo, s.o vähemalt teistkordse ja grupi poolse tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. 13. Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osana 7,62x39 mm kaliibrilise Kalašnikovi automaadi relvaluku. Hoidis ta eelnevalt nimetatud relvalukku kokkuleppel Xxxxiga tema elukohas Xxxx Xxxx kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Automaadi Kalašnikov näol on tegemist
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordsel päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb
lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.
lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Eeltooduga S. Olar, olles varasemalt toime pannud KarS § 4181 lg 1 sätestatud kuriteo, ja käideldes tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. 14. Samuti süüdistatakse S. Olarit selles, et eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ta ebaseaduslikult 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm ja ühe soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga .308 Winchester. Toimetas ta padrunid Xxxx elukohta Xxxxkinnistule, kus S. Olar ja Xxxx hoidsid neid ebaseaduslikult kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. 10
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunite käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes grupis teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load nimetatud laskemoona käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes grupis teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 sätestatud kuriteo.
lg 1 p 5 järgi ja
19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Kohtueelse uurimisega on tuvastatud, et Sergei Olar’il puudusid
eaduses nimetatud load 9x19 mm ja 9x18 mm kaliibriliste püstolipadrunite käitlemiseks. Eeltooduga S. Olar, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Prokuratuur loobus süüdistusest süüdistuspunkt 3.15 osas, s.o 350 tsiviilkäibes piiratud tulirelva padruni (135 padrunit kaliibriga 9x19 mm, 120 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 6 padrunit kaliibriga 7,62x54R, 67 padrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 padrunit kaliibriga 8,2x57 mm) ebaseaduslikus käitlemises S. Olari poolt koos Xxxxga. Seega, KrMS § 301 alusel, s.o prokuröri poolt selles kuriteoepisoodis süüdistusest loobumise tõttu, peab kohus menetlust jätkamata ja süüteo koosseisulisi asjaolusid analüüsimata süüdistatava selles kuriteo episoodis õigeks mõistma. Samuti jätab kohus antud episoodiga seotud tõendid tõendikogumist välja: 1) 02.02.2015 Xxxx sõiduauto Transproter Kasten läbiotsimise protokoll (II kd lk 139-144); 2) 15.06.2015 DNA-ekspertiis (II kd lk 103-117); 3) 07.04.2015 ekspertiisiakt (II kd lk 118-126); 4) Xxxx ütlused (III kd lk 49-55); 5) Äratundmiseks esitamise protokoll (II kd lk 127-129); 6) 19.07.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 133-138). Edasi, kohus kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava osalise süü tunnistamise, samuti kuulanud ära tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
eaduse (edaspidi
) sätete kaudu.
p 1 kohaselt tulirelvaks on relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Relva käitlemine on relvade valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine
Vastavalt
lg 1 p 5 tulirelv, selle osad ja laskemoon on piiratud tsiviilkäibega kui see ei ole loetletud
Automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu on vastavalt
Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks ei ole luba omandada võimalik.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkuse hindamisel tuleb lähtuda
Sellest tulenevalt isiku tegevust ei saa pidada ebaseaduslikuks juhul, kui vastava tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemine on seotud sõjaväeliste teenistusülesannete täitmisega või avaliku võimu teostamisega ning selleks on isikule väljastatud vastav luba. Laskemoona käitlemine on laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine
Laskemoona koguse hindamisel lähtutakse
eaduse § 46 lg 5, millest tulenevalt laskemoona oluliseks koguseks on kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit; kuni 100 gaasirelvapadrunit; kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta. Tsiviilkäibes käitlemiseks keelatud padrunite koguse olulisust hinnates ei saa lähtuda üksnes
eaduse § 46 lg 5, vaid tuleb arvestada laskemoona liiki ja selle ohtlikkust. 15 3.1. (s.p. 3.2) Kohtu hinnangul on 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padruni kaliibriga 7,62x39 mm, s.o tsiviilkäibes keelatud laskemoona, ja piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona, s.o 1004 padruni kaliibriga 7,62x39 mm ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. S. Olari ütluste kohaselt omandas ta 2005.a – 2006.a paiku Xxxx lähistel ca 20 km kaugusel Tallinnast Narva suunas ühelt isikult 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit kaliibriga 7,62x39 mm ja 1004 padrunit kaliibriga 7,62x39 mm. Alguses toimetas ta padrunid Xxxx asuvasse peidikusse. 2014.a toimetas ta padrunid Xxxx kinnistule Xxxxi elukohta, kus peitis need vasakpoolsesse laudaruumi ja hoidis neid seal kuni 06.05.2015.a, kui ta sellest peidikust ise vabatahtlikult Kaitsepolitseiameti politseiametnikele teada andis ja need uurimistoiminguga ära võeti. 06.05.2015 S. Olari ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitab S. Olari Xxxx Xxxx kinnistul padrunite peidikut (II kd lk 148-175). KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0067 (kd II tl 188-199) kohaselt oli leitud padrunite puhul tegemist laskekõlbliku laskemoonaga, s.o 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padruniga ning 1004 padruniga kaliibriga 7,62x39 mm. Trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunid on
lg 4 p 6 ja
lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Samuti on soomustläbiva kuuliga padrunid
lg 4 p 2 ja siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 2 järgi tsiviilkäibes keelatud. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et
lg 2 kohaselt on laskemoona käitlemine laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine. Seega süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena
Tsiviilkäibes käitlemiseks keelatud padrunite koguse olulisust hinnates ei saa lähtuda üksnes
eaduse § 46 lg 5, vaid tuleb arvestada laskemoona liiki ja selle ohtlikkust. Sellest tulenevalt juba 10 trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunit või soomustläbiva kuuliga padrunit tuleb käsitleda olulise kogusena, kuna tegemist on oluliselt ohtlikuma laskemoonaga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tsiviilkäibes keelatud laskemoona, s.o 41 trasseeriva kuuliga ja 4 soomustläbiva süütekuuliga padrunit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadrunid kaliibriga 7,62x39 mm on tulirelva laskemoon
lg 1 p 5 järgi.
19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load 7,62x39 mm kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks, mida on süüdistatav ka ise kinnitanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine 16 ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Laskemoona koguse hindamisel lähtutakse
lg 5, millest tulenevalt laskemoona oluliseks koguseks on kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit; kuni 100 gaasirelvapadrunit; kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta; kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta; kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta. Seega antud juhul, s.o 1004 piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadruni puhul ei ole tegemist ebaolulise laskemoona kogusega, vaid see kogus ületab olulist kogust kordades. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tulirelva laskemoona, s.o 1004 piiratud tsiviilkäibega vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.2. (s.p 3.5) Kohtu hinnangul on vintpüssi nr XXXX ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt grupis koos Xxxxi ja Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. Süüdistatav S. Olar tunnistas end kohtuistungil süüdi vintpüssi nr XXXX ebaseaduslikus käitlemises ning selgitas, et omandas laskekõlbmatu vintpüssi 2008-2009 aastal Soomes koos Xxxxiga. 2008-2009 aastatel muutis vintpüssi Xxxxi elukohas laskekõlblikuks, peale mida tulistasid sellest koos Xxxxiga märki. Seejärel peitis vintpüssi Xxxxi elukohta Xxxx. Kuskil 2014 lõpus müüs ta vintpüssi Xxxx 1200 euro eest, 200 eurot jättis endale ja 1000 andis Xxxxile. Xxxx andis kohtulikul uurimisel ütlusi, milliste kohaselt tunneb tema süüdistatavat alates 2014 aastast ja oli varasemalt Sergei Olariga kohtunud. Peale seda, kui ühel kohtumisel Sergei Olar pakkus talle müügiks relvi ja teatas võimalusest muuta laskekõlbmatud relvad taas laskekõlblikuks, pöördus Xxxx politseisse. Peale seda toimusid kõik tema kohtumised Sergei Olariga politsei korraldustel. Avaldas soovi Olarilt osta vintpüssi. Politsei pidi kogu relva müüki jälgima hakkama. Samuti raha, mille ta andis Olarile vintpüssi eest, andis talle politsei. Vintpüssi andis peale ostu kohe politsei kätte. 20.11.2014 ja 09.12.2014 jälitustoimingu protokollidest (II kd lk 55-72, 73-74) nähtub, et 09.12.2014 kella 11.09 ja 12.28 vahel võttis S. Olar vintpüssi Xxxxi elukohast Xxxxning andis üle Xxxxile, kes tasus S. Olarile selle tulirelva eest 1200 eurot. S. Olar ja Xxxx toimetasid vintpüssi 09.12.2014 sõidukiga Mitsubishi Pajero, reg nr xxxx Tallinna, kus Xxxx tn kandis kella 12.30 paiku S. Olar kohtus Xxxxiga ning tasus temale selle vintpüssi eest 1000 eurot, jättes 200 eurot endale vahendustasuks. 09.12.2014 tulirelva üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd lk 75) kohaselt andis Xxxx S. Olarilt ostetud tulirelva numbriga XXXX, ilma padrunisalveta üle kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistile. Eelnimetatud relva on vaadeldud ka 09.12.2014 asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (II kd lk 76-82). 29.01.2015 DNA-ekspertiisi akt nr 14E-GE1593 (II kd lk 8389) kohaselt on võetud kotilt ja koti sees olevast XXXX püssilt DNA proovid, ekspertiisiakti kohaselt saadud DNA analüüsi täisprofiil on pärit ühelt meessoost isikult ning ei ole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA profiiliga. Süüdistatava DNA-profiil ei ole seostatav ühegi nendest proovidest saadud DNA-segaprofiiliga. Seega, kuna antud tõend, s.o ekspertiisiakt ei tõenda süüdistatava süüd, siis jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja. Sellele vaatamata on vaidlusaluse tulirelva käitlemine muude tõenditega jälgitav ning relva käidelnud isikute ring üheselt tuvastatav. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 17 03.03.2015 relva ekspertiisiakti nr 14E-TB0121 (II kd lk 90-102) kohaselt oli Rumeenia päritolu 7,62x39 mm kaliibrilise automaadi AK poolautomaatse analoogi baasil koostatud vintpüssi nr XXXX näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mis on laskekõlblik. Vintpüssi nr XXXX näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load vintpüssi käitlemiseks, mida on ta ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine, hoidmine, parandamine ja müümine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Seega käitles süüdistatav relva ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava antud ütlusi saab järeldada, et relva käideldi ühiselt koos Xxxxiga. Vintpüss oli omandatud koos Xxxxiga, laskekõlblikuks muutmise järgselt oli see Xxxxi juures hoiul ning osa müügist saadud rahast jõudis samuti Xxxx. Kohus viitab ka 10.02.2015 S. Olari kasutuses oleva sõiduki Toyota Land Cruiser läbiotsimisprotokollile, mille kohaselt leiti S. Olari mobiiltelefon (II kd lk 130-132) ja 13.02.2015 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt (II kd tl 133-138) nähtub, et S. Olari telefonis oli Xxxxi mobiili nr xxxx. Samuti tõendavad nii Sergei Olari kui ka Xxxxi ütlused, et vintpüssi käideldi ühiselt koos, s.t S. Olar tegi Xxxxi teadmisel ja loal vintpüssi laskekõlblikuks Xxxxi juures ja Xxxxi tööriistadega. Samuti lasid nad koos vintpüssist märki. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis koos teise isikuga ebaseaduslikult tulirelva, s.o vintpüssi nr XXXX ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. Sergei Olaril puudusid
eaduses nimetatud load Tokarevi tüüpi püstoli käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva soetamine ja hoidmine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva, s.o Tokarevi tüüpi püstolit ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada sarituld võimaldavat valangut. 21.10.2014 tulirelva ekspertiisiakti nr 14E-TB0086 (I kd lk 114-121) kohaselt on ekspertiisiks esitatud relva puhul tegemist komplekteeritud automaadiga AKS nr XXXX, mis on sarituld võimaldav laskekõlblik tulirelv. Samuti 31 laskekõlblikku padrunit kaliibriga 7,62x39 mm. Süüdistatava poolt automaattulirelva soetamine, hoidmine, parandamine ja müümine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, s.o automaatrelva AKS ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Padrunid kaliibriga 7,62x39 mm on piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoon
lg 1 p 5 järgi.
19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load 7,62x39 mm kaliibriliste vintpüssipadrunite käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine, hoidmine ja müümine on käsitletavad laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kuna kohus on juba eelpool tuvastanud padrunite olulise koguse (p 3.1), siis tuleb Sergei Olari poolt käideldud padrunite kogust vältava kuriteo toimepanemisel hinnata oluliseks. 20 Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles tulirelva laskemoona, s.o 31 padrunid kaliibriga 7,62x39 mm, ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.5. (s.p 3.8) Kohtu hinnangul on püstoli CZ-100 ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, jälitustoimingu protokollide, ekspertiisiaktide ja muude alltoodud tõenditega. S. Olar tunnistab end CZ-100 ebaseaduslikus käitlemises süüdi täies ulatuses. CZ-100 tõi talle Xxxx 2014 sügisel ja palus selle laskekõlblikuks teha. Tema aga seda esialgu remontida ei soovinud, vaid tahtis selle endale osta, et saaks sellega ebaseaduslikus lasketiirus lastxxxx lubas talle samasuguse tuua tingimusel, kui ta selle CZ-100 enne ära parandab. Xxxx andis kohtulikul uurimisel ütlusi, mille kohaselt ühel kohtumisel ta näitas S. Olarile püstolit CZ, Olar võttis selle lahti ja veendus, et see oli deaktiveeritud ja seda oli vaja ümber teha, millest sõltus ka hind. Kui ta pakkus Sergei Olarile püstolit CZ laskekõlblikuks muuta, siis Sergei Olar sellest ei keeldunud ja võttis relva ümbertegemiseks. Kuskil 1 kuu hiljem sai ta Sergei Olarilt tagasi laskekõlblikuks muudetud püstoli CZ ja maksis Sergei Olari poolt tehtud töö eest politseist saadud rahaga. Püstoli CZ-100 sai ta politseiametniku käest ja see oli Sergei Olarile üleandmise hetkel deaktiveeritud. Laskekõlblikuks muudetud püstoli üleandmisel Sergei Olar kinnitas, et relv on töökorras ja sellest saab nüüd tulistada. 16.10.2014 ja 04.12.2014 jälitustoimingu protokollidest (I kd tl 59-86) nähtub, et 11.09.2014 kella 15:52 paiku omandas S. Olar Tallinnas Xxxx maja juurde pargitud sõidukis Mitšubishi Bajero, reg nr xxxx, Xxxxilt ühe laskekõlbmatu püstoli CZ-100 nr XXXX eesmärgiga see laskekõlbulikuks muuta. 10.09.2014 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli püstol CZ-100 nr XXXX laskekõlbmatu (I kd lk 122-125). S. Olar toimetas selle püstoli Xxxxi elukohta Xxxx kinnistule, kus koos Xxxxiga muutsid püstoli laskekõlblikuks. Seejärel S. Olar hoidis seda püstolit Xxxx elukohas Xxxx kinnistu territooriumile pargitud sõidukis Toyota Land Cruiser, reg nr xxxx. 22.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt annab Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Xxxxile üle 350 eurot (I kd tl 172). 22.10.2014 ja 23.11.2015 jälitustoimingu protokollidest (I kd tl 173-200, 201-202) nähtub, et 22.10.2014 kella 11:49 paiku andis S. Olar Xxxx parklasse pargitud sõidukis Volkswagen Caravelle, reg nr xxxx, püstoli üle Xxxxile, kes tasus S. Olarile püstoli CZ-100 nr XXXX laskekõlbulikuks muutmise eest 350 eurot. 22.10.2014 üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt Xxxx annab püstoli CZ-100 üle Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialistile (I kd lk 203) ja seda on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd lk 204210). Kohus juhib tähelepanu ka 27.11.2014 DNA ekspertiisiaktile nr 14E-GE1363, mille kohaselt on kilekotilt ja selle sees olnud püstolilt CZ-100 saadud DNA profiil kokkulangev Xxxxi DNA profiiliga (I kd lk 211-219). 22.01.2015 sõrmejäljeekspertiisiakt nr 14E-SS017 kohaselt on Lauma kilekotile, mille sees oli püstol CZ-100, ühe sõrmejälje fragmendi jätnud S. Olar parema käe pöidlaga (I kd lk 228-232). KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 20.01.2015 tulirelvaekspertiisi akt nr 14E-TB0095 kohaselt kuulub püstol CZ-100 nr XXXX tulirelvade hulka ja on laskekõlblik (I kd lk 220-227). Püstoli CZ-100 näol on tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, mille käitlemiseks on vaja kas
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 järgi annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks 21 käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load püstoli CZ-100 käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt tulirelva parandamine on käsitletav tulirelva käitlemisena
Seega käitles süüdistatav tulirelva ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ütluste kohaselt oli S. Olaril tema juures tuba, kus ta hoidis oma asju, s.h deaktiveeritud relva, laskemoona, relva osasid. Temal oli olemas töökoda ja vahendid deaktiveeritud relvade remontimiseks: treipink, freespink. Relvad tõi tema juurde S. Olar, laskekõlblikuks muutis relvad põhiliselt S. Olar ja tema andis selleks nõusoleku oma ruume ja tööriistu kasutada. Nägi Olaril püstolit CZ, mille tema ja S. Olar tegid koos laskekõlblikuks ja siis koos lasid sellest töökoja siseruumides märki. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi antud ütlusi, saab järeldada, et püstolit CZ käideldi ühiselt koos. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis koos teise isikuga tulirelva, s.o püstolit CZ-100 ebaseaduslikult ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordselt päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb
lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.
lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Süüdistatava poolt automaattulirelva hoidmine ja parandamine on käsitletavad tulirelva käitlemisena
Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Seega käitles süüdistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikult. 24 Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olar käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, s.o püstolkuulipildujat UZI ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.7. (s.p 3.10) Kohtu hinnangul on 24 püstolipadruni kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm, 385 pika ääretulepadruni kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R ja 2 püstolipadruni kaliibriga 9x17 mm, samuti 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelva padruni, s.o trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm kaliibrilise NATO vintpüssipadruni ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxxiga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. 11.02.2015 läbiotsimise protokolli kohaselt Xxxxi poolt kasutatavates ruumides Xxxx Xxxx kinnistul teostatud läbiotsimise käigus leiti erinevatest sahtlitest, põrandal, elektrikilbi peal olnud karpidest ja spordikotist sadu erinevaid padruneid ning automaattulirelv Kalašnikovi relvalukk (III kd tl 49-67). Tulirelvaekspertiisi akti nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97) kohaselt olid leitud padrunitest laskekõlblikud ja kuuluvad tulirelva laskemoona hulka: 24 püstolipadrunit kaliibriga 7,65x17 mm, 263 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 385 pikka ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm, 11 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, 1 vintpüssipadrun kaliibriga 5,56x45 mm NATO, 1 revolvripadrun kaliibriga 7,62x38R ja 2 püstolipadrunit kaliibriga 9x17 mm ja samuti 1 tsiviilkäibes keelatud tulirelva padrun, s.o trasseeriva kuuliga 5,56x45 mm kaliibriga NATO vintpüssipadrun. S. Olari ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt, s.t 5,56x45 kaliibriga NATO padruneid temal ei olnud. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et NATO padrunid leiti Xxxxi elukohana kasutatavas ruumis, sissepääsust vasakul, seina ääres asuva kapi ülemises sahtlis, kus leiti kokku 14 padrunit (turvakleebis nr 5L110234), mille hulgas oli ka 2 laskekõlblikku NATO vintpüsspadrunit kaliibriga 5,56x45 mm. Xxxxi ütluste kohaselt temal endal ühtegi padrunit ei olnud ning tema juures hoidis oma relvi ja laskemoona ainult S. Olar, kellel oli vaba sissepääs tema juurde. Seega S. Olari ütlused, et need 2 NATO padrunit ei olnud tema omad, ei ole eluliselt usutavad ega kooskõlas kõigi teiste kogutud tõenditega. Kõik mitmest erinevast peidikust leitud sajad padrunid kuulusid S. Olarile, mida ta on ka ise tunnistanud. Kui need 2 padrunit oleksid olnud nt Xxxxi enda või kellegi kolmanda isiku padrunid, siis ei oleks eluliselt usutav, et see isik oleks oma padrunid pannud S. Olari padrunite hulka, vaid ta oleks oma padrunid paigutanud kuhugi eraldi ja vaid temale teada olevasse kohta. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks.
lg 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
lg 2 järgi annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks
ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. 25 S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona käitlemiseks ja seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad tulirelva laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ütluste kohaselt oli S. Olaril tema juures tuba, kus ta hoidis oma asju, s.h deaktiveeritud relva, laskemoona, relva osasid. Seega hoidis S. Olar eelnevalt nimetatud padruneid vastavalt kokkuleppele Xxxxi elukohas Xxxx Xxxx kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud need läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi antud ütlusi saab järeldada, et laskemoona käideldi ühiselt koos Xxxxi teadmisel tema elukohas. Samuti S. Olar lasi koos Xxxxiga töökoja siseruumides püstoliga märki. Sellest tulenevalt käitles S. Olar laskemoona grupis koos Xxxxiga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis teise isikuga ebaseaduslikult 687 tulirelvapadrunit ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. 1 leitud padruni, s.o 5,56x45 mm kaliibriga NATO vintpüssipadruni puhul on tulirelvaekspertiisi akt nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97) kohaselt tegemist trasseeriva kuuliga padruniga. Trasseeriva kuuliga vintpüssipadrunid on
lg 4 p 6 ja
lg 6 ning selle alusel vastu võetud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 p 6 alusel tsiviilkäibes keelatud laskemoon. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav tsiviilkäibes keelatud laskemoona ebaseaduslikult. Kuna kohus on juba eelpool tuvastanud tsiviilkäibes keelatud tulirelvade padrunite olulise koguse (p 3.1), siis tuleb Sergei Olari poolt käideldud padrunite kogust vältava kuriteo toimepanemisel hinnata oluliseks. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva padrunit ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.
oetamisluba, relvaluba või tegevusluba, millised väljastab Politsei- ja Piirivalveamet.
lg 2 p 2 kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.
lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 p 5 järgi võib teenusena tulirelva hoida isik, kellel on vastav tegevusluba.
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püsirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load püstoli CZ 85 ja laskemoona käitlemiseks ning seda on süüdistatav ka ise tunnistanud. Tulirelva soetamine, parandamine ja hoidmine ning laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva ja laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav relva ja laskemoona ebaseaduslikult. 27 Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Xxxxi ja Xxxx ütluste kohaselt võis S. Olar nende juures hoida oma asju, s.h deaktiveeritud relvi, laskemoona, relva osasid. Seega hoidis S. Olar relva ja padruneid vastavalt kokkuleppele Xxxxi elukohas Xxxx Xxxx kinnistul ja Xxxx elukohas Harjumaal Xxxx kinnistul. Xxxxi ütluste kohaselt oli temal olemas töökoda ja vahendid deaktiveeritud relvade remontimiseks: treipink, freespink. Relvad tõi tema juurde Olar, laskekõlblikuks muutis relvad põhiliselt Olar ja tema andis selleks nõusoleku oma ruume ja tööriistu kasutada. Nägi Olaril püstolit CZ, mille tema ja Olar tegid koos laskekõlblikuks ja siis koos lasid sellest töökoja siseruumides. Hinnates süüdistatava ja Xxxxi ja Xxxx antud ütlusi saab järeldada, et püstolit CZ 85 ja laskemoona käideldi erinevatel ajavahemikel ühiselt koos S. Olariga. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav käitles grupis ebaseaduslikult tulirelva, s.o püstolit CZ 85 ning tulirelvapadruneid ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 418 lg 2 p 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.9. (s.p 3.13) Kohtu hinnangul on tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa, s.o automaadi Kalašnikov tüüpi relvaluku ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistaja ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. S. Olar end süüdi ei tunnista, kuna 2014 novembris soetas tundmatu isiku käest relvaluku vintpüss Saiga mitte Kalašnikovi jaoks. Teadis, et see peaaegu sama nagu Kalašnikov. Hoidis relvalukku Xxxx juures kokkuleppel Xxxxiga tema elukohas Xxxx Xxxx kinnistul kuni 11.02.2015, kui Kaitsepolitseiameti politseiametnikud selle läbiotsimisega leidsid ja ära võtsid. Sergei Olari poolt Xxxxi elukohas automaadi Kalašnikov tüüpi relvaluku hoidmine on tõendatud 11.02.2015 läbiotsimise protokolliga (III kd tl 49-67), mille kohaselt Xxxxi elukoha läbiotsimise käigus leiti spordikotist automaattulirelva Kalašnikovi tüüpi relvalukk. Tunnistaja Xxxxi ütluste kohaselt tema elukoha läbiotsimise käigus leiti automaadilukk sinisest kotist, mis kuulus Sergei Olarile. DNA-ekspertiisi akt nr 15E-GE0392 (III kd tl 68-78) kohaselt on küll automaattulirelva Kalašnikov relvalukult ja kotilt, mille sees relvalukk oli, võetud DNA proovid, kuid süüdistatava DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiiliga. Punkt 3 kohaselt spordikotilt võetud viiendast proovist saadi DNA-analüüsi osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja mille lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Sergei Olarilt ja Xxxxilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Siinkohal juhib kohus tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-29-14, mille p 12 kohaselt DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et KrMS § 60 lg 2 kohaselt peab tõend andma 28 kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNAeksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Kolleegium möönab, et kriminaalasja kohtueelses menetluses võib võrdlusisiku DNA olemasolu võimalus õigustada erinevate uurimisversioonide püstitamist, isiku kahtlustatavana kohtlemist ja tema suhtes edasiste menetlustoimingute tegemist, kuid isiku vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks kohtumenetluses ei pruugi sellest piisata. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Olukorras, kus võrdsel määral on võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) on sellisel juhul käsitatavad DNA-ekspertide tõepära suhet määravad arvutused, milledest nähtub, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem, ja millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada. Seega, kuna antud tõend, s.o ekspertiisiakt ei tõenda süüdistatava süüd, siis jätab kohus selle tõendi tõendikogumist välja. KarS § 4181 lg 1 kohaselt on karistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona käitlemine ebaolulises koguses. Leitud automaadi Kalašnikov tüüpi relvaluku kasutuskõlblikkus ja kuulumine tulirelva oluliste osade hulka on tõendatud tulirelvaekspertiisi aktiga nr 15E-TB0039 (kd III tl 79-97). Asjaolu, et süüdistatav ostis selle relvaluku hoopis Saiga jaoks, ei oma antud juhul tähtsust, kuna ekspertiisist nähtub, et tegemist on Kalašnikov tüüpi relvalukuga. Samuti teadis süüdistatav ka ise, et selline relvalukk võib sobida ka Kalašnikovile, kuna need on väga sarnased. Automaadi Kalašnikov näol on tegemist
lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, kuivõrd selle ühekordsel päästmisel on võimalik sooritada valangut. Automaattulirelva tsiviilkäibes käitlemiseks luba omandada võimalik ei ole. Tulirelva olulistele osadele laieneb
lg 2 järgi sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele, kui seadus ei sätesta otseselt teisiti.
lg 1 järgi on tulirelva olulised osad relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter. Süüdistatava poolt tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa soetamine ja hoidmine on käsitletav tulirelva käitlemisena
Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Olar käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, s.o automaat Kalašnikov tüüpi relvalukku ning sellega on tuvastamist leidnud KarS § 4181 lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. 3.10. (s.p 3.14) Kohtu hinnangul on 166 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadruni kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadruni kaliibriga 7,62x39 mm ja ühe soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga .308 Winchester ebaseaduslik käitlemine S. Olari poolt koos Xxxxga tõendamist leidnud süüdistatava ja tunnistajate ütluste, relvaekspertiisi ja muude alltoodud tõenditega. Süüdistatava ütluste kohaselt omandas ta 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm ja ühe soomustläbiva kuuliga vintpüssipadruni kaliibriga .308 Winchester ning toimetas need Xxxx elukohta Xxxx kinnistule. 11.02.2015 29 tunnistas süüdistatav peidiku üles ning Kaitsepolitseiameti politseiametnikud võtsid padrunid läbiotsimise käigus ära. 11.02.2015 läbiotsimisprotokolli kohaselt Xxxxe elukohas asukohaga Xxxx kinnistu, Xxxx teostatud läbiotsimisel leiti m.h 166 püstolipadrunit kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm (III kd tl 6-16). Xxxx kasutas kohtuistungil oma õigust keelduda ütluste andmisest ning kuna on täidetud kõik kolm KrMS § 291 lg 3 tulenevat eeldust, s.o ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid; siis võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused. Xxxx kohtueelses menetluses antud ütluste (III kd lk 106-110; 111-115) kohaselt tundis S. Olar suurt huvi sõjaväe varustuse vastu ja hoidis sõjaväe varustust tema juures, kuna tema enda korter on välja üüritud. Peale katseaja lõppu hakkas S. Olar uuesti huvi tundma erinevate relvade vastu ja tõi tema juurde erinevaid deaktiveeritud tulirelvi. Samuti nägi S. Olarit plastmassämbriga, mis oli padruneid täis. S. Olar võis alati abihoonetesse siseneda, sest need ei olnud lukus. Ei keelanud S. Olaril tema juures padruneid hoida. Samuti lasid mõned korrad koos lasketiirus tikutopside pihta märki. KarS § 418 lg 1 kohaselt on karistatav tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. 23.07.2015 tulirelva ekspertiisiakt nr 15E-TB0024 kohaselt kuuluvad padrunid (166 püstolipadruni kaliibriga 9x19 mm, 71 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, 6 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R, 17 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm) tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlbulikud (III kd lk 35-48).
lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada
§-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. S. Olaril puudusid
eaduses nimetatud load tsiviilkäibes piiratud tulirelva padrunite käitlemiseks. Süüdistatava poolt laskemoona soetamine ja hoidmine on käsitletav laskemoona käitlemisena
Seega käitles süüdistatav laskemoona ebaseaduslikult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud § 418 lg 2 p 3 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab grupi tunnustele. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.