Tsiviilasi nr 2-16-8192 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2017.a, Tallinn Tsiviila
§-le 6. Selle eratee kasutamise korda reguleerib Vinkli 13 kinnistu kaasomanike kasutuskorra kokkulepe (Harju Maakohtu 13.11.2015.a otsus tsiviilasjas 2-15-3883 p 23), mille p 9.1.1 kohaselt on vastustaja (hageja) ainuvalduses- ja kasutuses Vinkli 13, Tallinn oleva hoone esimene ja teine korrus ning lepingu lisaks oleval plaanil (hoovis) roosa värviga viirutatud maa-ala. Ainult hageja saab reguleerida parkimise ja peatumise korda ainuvalduses- ja kasutuses oleval Vinkli 13 kinnistu osal. Liiklusseadus § 21 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba.
§le 193, millest tulenevalt ei saa tsiviilkohus teostada järelevalvet sõidukite parkimise ja peatumise üle ega reguleerida kostja, tema üürnike ning muude isikute sõidukite parkimist ja peatumist kaevatavas tsiviilkohtu otsuses toodud viisil.
§ 20lg-le 1.
AÕS § 74 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole esitanud kohtule Vinkli 13 asuva hoone projekti ega sellega seoses tõendanud, et kaasomandi eset, Vinkli 13 asuvat hoonet, on oluliselt muudetud. Hageja ei ole tõendanud ka, et kostja on kaasomandi eset, Vinkli 13 asuvat hoonet, muutnud oluliselt. Kostja poolt hoone fassaadile rajatud rajatised, s.o gaasipaigaldis, elektripaigaldis ning kaubalift on oma iseloomult ajutised ja ei ole mitte kuidagi kahjustanud hageja seadusega kaitstud huve ega õigusi. Kostja poolt hoone fassaadile rajatud rajatised, s.o gaasipaigaldis, elektripaigaldis ning kaubalift teenindavad ainult kostjat. Kostja taotles kohtuistungil ehitusloa nr 27178 vastuvõtmist, millega tõendas, et kõigile tolleaegsel Vilde tee 155 paiknevatele hoonetele on antud luba ehitustöödeks, milleks on olemasoleva ehitise seadustamine, kaasa arvatud praegusel ajal aadressil Vinkli 13 paiknev kaasomandis olev hoone. Kohus ei võtnud nimetatud tõendit vastu, mis on menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kostja esitas kohtuistungil vastuväite kohtu tegevuse kohta. Kostja esitas nimetatud tõendi uuesti ja palus ringkonnakohtul see võtta toimiku materjalide juurde. Kuna kostja ei ole kaasomandi eset, Vinkli 13 asuvat hoonet, muutnud oluliselt, võis kostja otsustada kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega küsimusi, mis jäävad ühise asja 7
(10)Tsiviilasi nr 2-16-8192 8 tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Kuna vesi saab voolata ainult ülevalt alla, kostja WC põrandas on põranda tasapinnal hageja mustaveepüstiku sisendava ning ummistus ja veekahju sai tekkida vaid ummistusest hageja kasutuses ja valduses olevas mustaveepüstikus, ei ole kostja süüdi veekahjustuse tekkimises hagejale. Hageja on temale tekkinud veekahjustuses ise süüdi. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Järelikult on kohus kohtuotsuse punktides 34-37 rikkunud oluliselt materiaalõiguse normi ning kostja tõendit vastu võtmata jättes ka menetlusõiguse normi. Tsiviilkohtul ei ole õigust lubada hagejat tegutsema kostja omanduses olevale Vinkli 15 asuvale kinnistule, kuna see on põhiseaduse § 32 vastane. Ei ole tõendatud, et kostja oleks tekitanud kanalisatsiooniummistuse. Järelikult on kohus kohtuotsuse punktis 39 rikkunud oluliselt materiaalõiguse normi. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses maakohtus esitatud väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ning ringkonnakohus vastavate seisukohtadega nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
- Maakohus leidis õigesti, et seda, milline kinnisasja osa on ühe või teise kaasomaniku ainukasutuses, on küsimus, mida saab reguleerida kaasomanikevahelise kokkuleppega ja et kaasomanikul on õigus nõuda kaasomanikevahelise kokkuleppe täitmist ja rikkumise lõpetamist. Eristada tuleb avalik-õiguslikku liiklusseadust, mis reguleerib liiklust teedel ja tänavatel, kehtestades liikluse avalik-õiguslikud reeglid, eraõiguslikest kokkulepetest, mis reguleerivad seda, kes kaasomanikest kaasomanikevahelises suhtes konkreetse asja osa suhtes õigustatud on. Käesolev hagi ongi rajatud sellele, et kaasomanike vahel on kokkulepe, mis annab hagejale teatud kinnisasja osade ainukasutusõiguse ja sellest tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda kokkulepete täitmist ning taotleda eraõiguslike kokkulepete rikkumise korral kohtulikku kaitset.
- Maakohus leidis õigesti, et muudatusi, mida kostja on hoone suhtes teinud ja mida hageja kostjale ette heidab, tuleb käsitleda oluliste muudatustena, mis eeldanuks kõikide kaasomanike nõusolekut. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kõikide kaasomanike nõusolek muudatuste tegemiseks puudus. Sellelaadseid muudatusi on kohtupraktikas käsitletud oluliste muudatustena, st oluline muudatus ei ole mitte üksnes ehitise lammutamine või ehitise olulises mahus laiendamine, vaid ka näiteks hooneosa küttelahenduse muutmine ja täiendavate elektripaigaldiste lisamine. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu hinnanguga, et maja senistest piiridest väljapoole ehitatud tõsteseade kujutab endast olulist muudatust selles tähenduses, et selle tegemiseks on nõutav kõikide kaasomanike nõusolek. Ka siis, kui asuda seisukohale, et muudatused on ajutist laadi, ei annaks see alust maakohtu otsust muuta. Maakohus leidis õigesti, et sedalaadi muudatused lähevad vastuollu kaasomanikevahelise kasutuskorra kokkuleppega. Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole määrav, kas hageja poolt ette heidetud muudatused on avalik-õiguslikult lubatavad ja ohutud või mitte, vaid see, kas üks kaasomanik ilma teise nõusolekuta võib vaidlusaluseid muudatusi ette võtta. Maakohus leidis seejuures õigesti, et kostja ilma hageja nõusolekuta muudatusi 8
(10)Tsiviilasi nr 2-16-8192 9 teha ei võinud. Sellel põhjusel jättis maakohus õiguspäraselt kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastu võtmata ning ringkonnakohtul ei ole alust seda tõendit vastu võtta ka apellatsioonimenetluses. Apellandi vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata ning tõend toimikust eemaldada. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis ringkonnakohus seda apellandile ei tagasta.
- Maakohtu otsus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta tehtud muudatuste kõrvaldamise kohustamiseks on õigustatud muuhulgas ka seetõttu, et maakohus selgitas kostjale käesoleva menetluse raames, et juhul, kui kostja leiab, et mõni muudatustest on temale kaasomandi kasutamisel oluliselt vajalik, saaks kostja, sh ka sama menetluse raames, taotleda kasutuskorra muutmist. Selle raames oleks saanud kohus kontrollida seda, kas hageja kaasomanikuna peaks taluma kas osasid või kõiki kostja poolt tehtud muudatusi. Kostja aga sellist nõuet ei esitanud, mistõttu tuli kohtul lähtuda kehtivast kasutuskorra kokkuleppest.
- Maakohus tuvastas kahju hüvitamise nõude eeldused õigesti. Maakohus leidis kohtu ette toodud asjaoludel õigesti, et vesi sai voolata üksnes ülemiselt korruselt alumisele, ning et kostja ainukasutuses olnud ruumid asuvad hageja ainukasutuses olevate ruumide peal. Veekahjust tuleneva nõude võib rajada nii sellele, et torustiku omanik(ud) ei täitnud torustiku korrashoidmise kohustust, kuid nõude võib rajada ka sellele, et üks kaasomanik, kelle ainuvalduses on ülemine korrus, lasi reoveel voolata oma ainukasutuses olevate ruumide põrandale selliselt, et vesi voolas sealt alumisele korrusele ja kahjustas seeläbi alumise korruse siseviimistlust. Hageja rajas veekahjust tuleneva nõude just viimati nimetatud asjaoludele, st sellele, et ülemist korrust ainukasutav kaasomanik lasi veel enda kasutuses oleva korruse põrandale voolata, kust see siis alumisele korrusele voolas ja alumise korruse siseviimistlust kahjustas. Kui torustik on ummistunud ja kui ülemist korrust kasutav kaasomanik leiab, et torustiku korrashoidmise eest vastutab alumist korrust kasutav kaasomanik, ei tähenda see, et ülemise korruse kaasomanik võiks vett ummistunud torustikku suunata. Hageja tõi veekahju nõude esitamisel kohtu ette asjaoludena, et ülemise korruse põrandast voolas vesi alumisele korrusele. Hageja, kes ülemist korrust ei kasuta, ei saanud teada, mis asjaoludel täpselt vesi alumisele korrusele voolas. Alumist korrust kasutavale hagejale oli teada vaid see, et tema kasutuses oleva korruse siseviimistlust kahjustanud vesi pidi voolama ülemise korruse põrandalt alla. Ülemist korrust kasutav kaasomanik peab jälgima enda ainukasutuses olevates ruumides asuvate torude olukorda (et torud ei lekiks ja et reovesi kanalisatsioonitorudest ära voolaks) ja juhul, kui torudest tekib leke või need ei funktsioneeri korrektselt, võtma ette meetmeid, et ei tekiks veekahjustusi (esiteks lõpetama vee kasutamise, teiseks põrandale voolanud vee kuivatama jne). Nendel asjaoludel võiks hageja veekahju nõue kuuluda rahuldamisele, kui just kostja ei too kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja selle eest, et vesi tema ainukasutuses oleva ruumi põrandale sattus ja sealt alumisele korrusele voolas, ei vastuta. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema veekahju tekkimise eest ei vastuta. Kostja tugines vastuväidetes sellele, et tema ainukasutuses olevate ruumide põrandas on kanalisatsioonitoru sisendava, mis oli kuskil allpool ummistunud. See vesi, mis hageja ainukasutuses olevate ruumide lakke veekahjustused tekitas, sai tulla üksnes kostja ainukasutuses olevate ruumide põrandalt. Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, et vesi voolas tema ruumide põrandale tema teadmata või ilma, et tema oleks vee voolamist põhjustanud või et tema ei saanud määrata seda, et tema ainukasutuses olevatest ruumidest vesi ära ei voola ja et vesi voolab selle asemel hoopis kostja ainukasutuses olevate ruumide põrandale. Alumise korruse siseviimistlus ei ole küll alumist korrust ainukasutava kaasomaniku ainuomandis, kuid kui kaasomanikud on leppinud kokku, et kindlad ruumid on iga kaasomaniku ainukasutuses, on kaasomanikul õigus tema ainukasutuses olevad ruumid viimistleda ja hoida ruume soovitud viimistlusega 9
(10)Tsiviilasi nr 2-16-8192 10 seisundis ning nõuda isikult, kes ainukasutuses olevate ruumide viimistlust kahjustab, kahju hüvitist. Kahju hüvitamist ei välista see, et isik, kes kahju tekitas, oli samuti kaasomanik. Hagejal tuli veekahju tagajärjed likvideerida. Nendel asjaoludel oli kohane järeldada, et veekahju põhjustas hagejale kostja.
- Maakohus leidis õigesti, et kostjal tuleb hüvitada hagejale aia demonteerimisega seotud kulud. Asjaolu, et aia postid olid juba paigaldatud ajal, mil hageja kaasomandiosa omandas, ei välista nõuet. Hagejal on õigus nõuda, et kaasomandi eset kasutataks vastavalt kaasomanikevahelisele kokkuleppele. Samuti on hagejal õigus nõuda, et kokkuleppe järgset kasutust takistavad muudatused, sh aed, kõrvaldataks.
- Maakohus järeldas õigesti, et kostja on vastutav ka kanalisatsiooni ummistuse likvideerimisega seotud kulutuste eest. Olukorras, kus kostja paigaldab kaasomandis olevalt kinnisasjalt äravoolavasse kanalisatsioonitorusse asju, tuleb kostjal vastavate tagajärgede likvideerimise kulud kanda. Maakohus tegi kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel kohase järelduse, et asjad naaberkinnisasjal asuvasse kanalisatsioonitorusse pani kostja. Need kostja väited, et naaberkinnisasi on kostja ainuomandis ja seetõttu ei tohtinud kohus lubada hagejal naaberkinnisasjal ummistust likvideerida, ei tähenda, et kohus peaks ummistuse likvideerimisel selgunud asjaolud kõrvale jätma või asjakohased tõendid arvestamata jätma või et kostja käest tema ainuomandis oleval kinnisasjal toimunud tegevuse eest kahju hüvitist nõuda ei saa. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
- Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)