Tsiviilasi nr: 2-15-10506 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06.09.2017, Tallinn Tsivii
§ 341
lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik).
§ 341
lg 2 p 6 kohaselt on puudutatud isikuks kinnisasja puudutava märke muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud. 19. Antud asjas ei saa väita ka seda, et hagejal puudus menetluslik huvi hagi esitamiseks, selle tõttu, et kande parandamise oleks saanud saavutada kiiremini ja lihtsamalt.
§ 631
lg 1 järgi ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne parandatakse kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek, lg 2 kohaselt õiguslikku tähendust mitteomavad kirjavead ja muud ilmsed eksimused parandab kinnistusosakond ametiülesande korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 597
- lõikes sätestatut ei kohaldata. Antud juhul ei saa ringkonnakohtu arvates väita, et ebaõige kande oleks saanud parandada kinnistusosakonna enda või muu dokumendi kui puudutatud isiku nõusolekul, sest kui isik on õigustatud isikuna kinnistusraamatu kandesse märgitud, siis saab kannet muuta vaid tema enda nõusolekul või juhul, kui õigustatud isik nõusolekut ei anna asendada nõusolek kohtulahendiga. Maakohtus kostja sellist nõusolekut ei andnud.
- Apellatsioonimenetluses esitas kostja väite, et kuna käsutamise keelumärge oli ekslikult seatud Eesti Vabariigi kasuks oli hagejal õigus nõuda kande parandamist, mitte Eesti Vabariigilt nõusolekut kande kustutamiseks. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja esitaski AÕS § 65 järgse kande parandamise nõude. 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-15-10506
- 12.01.2017 maakohtu otsusega hagi rahuldati. Kostja esitas taotluse kinnistusraamatus vigade parandamiseks 03.02.2017 ning 08.02.2017 teatas Tartu Maakohtu kinnistusja registriosakond, et viga parandatakse nädala jooksul. Kostja esitas 13.02.2017 apellatsioonkaebuse. Keelumärge hageja varale Eesti Vabariigi kasuks kustutati 15.02.2017 kandega, millega seati keelumärge Soome Vabariigi kasuks. Seega esitati apellatsioonkaebus olukorras, kus sisuliselt täitis kostja maakohtu kohtulahendi vabatahtlikult, esitades kande parandamise taotluse kinnistusosakonnale ning hoolimata sellest, et tal oli teave kande parandamise kohta, esitas apellatsioonkaebuse. Kui kostja täidab sisuliselt kohtuotsuse vabatahtlikult, ei muuda see varasemalt tehtud maakohtu otsust ebaõigeks. Sellest tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks või hagi läbi vaatamata jätmiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide juurde tuleb võtta apellatsioonkaebusele lisatud Riigiprokuratuuri taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale vigade parandamiseks, Tartu Maakohtu kinnistus-ja registriosakonna vastus Riigiprokuratuuri taotlusele ja poolte poolt esitatud kinnistu registriosa nr 16603801 kinnistusraamatu väljavõtted, sest asja lahendamiseks on naeed olulised ning kajastavad andmeid, mille olemasolu ei olnud maakohtu otsuse tegemisel teada.
- Asja materjalide juurde tuleb keelduda võtmast asjaga puutumuses mitteolevaid järgmisi hageja esitatud tõendeid: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 268622017, kinnistusraamatu väljavõtted registriosade nr 16610401, 16603701, 16603601, 16603501, 24290201, 24291301, 24291001 kohta ja Harju Maakohtu 23.05.2017 määrus. Tõendeid paberkandjal ei tagastata, sest need on esitatud elektrooniliselt. Menetluskulud
- Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1 097,18 eurot ja moodustuvad lepingulise esindaja tasust. Kulude kooseisu kohaselt kulus lepingulisel esindajal 1,53 +3,05 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, täiendava seisukoha esitamisele 1,14 tundi ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja vastustaja menetluskulude nimekirja koostamisele 32 minutit.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on kostja seisukoht, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aeg on ülepaisutatud. Arvestades poolte vaidluse sisu apellatsioonimenetluses leiab ringkonnakohus, hinnates hageja vastuse ja täiendava seisukoha sisu ja mahtu, et põhjendatud ajamahuks nimetatud dokumentide koostamisel on kokku 5 tundi. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei ole nii keerukas toiming, et seda oleks pidanud tegema lepinguline esindaja, mistõttu ei ole esindaja kulu selles osas põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 156x5=780 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 7
(7)