KOHTUOTSUS E ES TI V AB AR I I G I N I M EL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 16. august 2016. a, Tallinn Tsiviil

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 21.04.2015 kohtumäärusega. Kostja 1 on kohtule kinnitanud hagiavalduse ja tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumääruse kättesaamist 19.04.2016, kostjale 2 on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.05.2015 isiklikult allkirja vastu ja kostja 3 on kohtule kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist 05.05.2015 (lisaks nähtub AET kinnitus 10.11.2015). Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt sisulist vastust hagiavaldusele esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

1. Tunnistada kehtetuks Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx (sündinud xxxx) vahel 13.11.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus nr xxxx), millega Xxxxandis Xxxx´le üle ühisomandiosa omandi talle kuuluvast korteriomandist Xxxx (registriosa nr xxxx);
2. Tagastada Xxxx omandis olev korteriomand Xxxx Xxxxja Xxxx ühisomandisse ning selleks kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx II jakku kolmandale järjekohale 22.11.2012 tehtud omanikukanne Xxxx kasuks ning ühisomanikena sisse kanda Xxxxja Xxxx;
3. Tuvastada, et Xxxx on kohustus anda nõusolek punktis 1.2 nimetatud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks ning asendada nõusolek kohtuotsusega;
4. Tunnistada kehtetuks Xxxxja Xxxx ning Xxxxsündinud (xxxx) vahel 11.10.2012 sõlmitud kohustus- ja käsutustehing (kinnistu lepitusmenetluse käigus üleandmise leping ja asjaõigusleping nr xxxx), millega Xxxxja Xxxx andsid Xxxxüle Xxxxasuva kinnistu (registriosa nr xxxx); 3

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on tõlgikulud ja p 2 kohaselt dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 1000 eurot,

§ 143

p 1-2 kohaselt registriväljavõtete ja tõlkekulud 1123,16 eurot ning

§ 144p 1 kohaselt õigusabikulud 2395 eurot, kokku 4518,16 eurot käibemaksuta.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, samuti asjaolu, et hageja lepingulise esindaja tegevus tsiviilasjas on piirdunud peale hagiavalduse esitamist kostjate kontaktandmete selgitamisega ning menetlusdokumentide tõlkimisega, siis ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulu rohkem, kui 6 h ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas eraldi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Martti Peetsalu tunnitasuga 150 eurot. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja vandeadvokaadi Martti Peetsalu kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem, kui 120 eurot käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja õigusabi 720 euro ulatuses (6h x 120 eurot= 720 eurot) ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 1675 euro ulatuses. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1000 eurot, mis 4

§ 143p 1-2 kohaselt kohtukulud.

Tsiviilasja materjalide järgi on hageja tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest tasunud kokku 1123,16 eurot, mis tuleb samuti hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 1000 eurot, tõlketeenuse ja registriväljavõtete eest 1123,16 eurot ja õigusabikulud 720 eurot, kokku 2843,16 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5