Obsah (11)

§ 442§ 5§ 230§ 231§ 173§ 177§ 174§ 138§ 144§ 477§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19325 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab 1 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 24.10.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja XxxxOÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes 420.18 euro suuruses summas (TVK toimik lk 7-8).
2. Töövaidluskomisjoni 21.11.2016 otsuse kohaselt töövaidlusasjas nr 4-1/2199/16 rahuldati hageja Xxxxavaldus osaliselt, millega mõisteti XxxxOÜ-lt Xxxxkasuks välja perioodi 01.06.2015 kuni 27.07.2015 eest saamata jäänud töötasu summas 417.28 eurot (avaldust ei rahuldatud 2.90 euro suuruses summas) (TVK tl 3-5).
3. XxxxOÜ esitas 27.12.2016 taotluse Harju Maakohtusse töövaidluse nr 4-1/2199/16 läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 2-4). Kohus nõudis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-le 24 lg 6 töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid töövaidlusasjas nr 4-1/2199/16 ning võttis need käesoleva tsiviilasja toimiku juurde.
4. Hageja Xxxxesitas Harju Maakohtule 06.02.2017 hagiavalduse kostja XxxxOÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 420.18 eurot (tl 22-23, 44). Hagiavalduse kohaselt on hagejal jäänud saamata tööandjalt XxxxOÜ-lt perioodi 01.06.2015 kuni 27.07.2015 eest töötasu summas 420.18 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja ei tunnista enda 15.03.2017 hagi vastuse kohaselt hagi ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja töötas kostja juures renditöö korras. Hageja töötas ka kostja juures abitöötaja ametikohal ajavahemikul 11.05.2015 kuni 27.07.
6. Hageja Xxxxtöötas kostja juures osalise tööajaga ning vastavalt lepingule oli tema brutotöötasu 137 eurot kuus. Kostja on hagejale töötasu välja maksnud ning töölepingu lõpetamisel on pooled kokku leppinud, et neil ei ole teineteise vastu nõudeid, mistõttu ei ole hagejal nõuet kostja vastu (tl 38-39). MENETLUSE KÄIK
7. 17.05.2017 toimunud kohtuistungil osales hageja, kuid kohale ei ilmunud kostja seaduslik esindaja (tl 51). Kohtuistungil avaldas hageja, et loobub osaliselt hagist summas 2.90 eurot ning tema nõue kostja vastu on 417.28 eurot. Kohus võtab hageja osalise hagist loobumise (summas 2.90 eurot) vastu. KOHTU PÕHJENDUSED 2
8. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Xxxxhagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning

§ 442

lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja Xxxxtöötas kostja juures 11.05.2015 sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel alates 11.05.2015 kuni 27.07.2015, mil tööleping lõppes poolte kokkuleppel (TVK tl 14-14, 24, 34). Töölepingu kohaselt töötas hageja abitöötaja ametikohal (p 2.1), brutopalgaga 137 eurot kuus (p 4.1). Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures täistööajaga, kuna töölepingus puudub kirjalik kokkulepe osalise tööajaga töötamise kohta. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandja ehk kostja on tasunud töötajale ehk hagejale töötasu välja täies ulatuses või on kostja jätnud hagejale töötasu osaliselt välja maksmata.
2. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 kohaselt teavitatakse töötajat töötingimustest, milleks punkti 5 kohaselt on ka töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Üheks TLS § 28 lg p 2 p 2 sätestatud tööandja kohustuseks on kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 5 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
3. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraks kuus 390 eurot.
4. Käesolevas asjas on tõendiks hageja Danske Bank konto väljavõte perioodi 01.10.2014 kuni 14.10.2016 kohta (TVK tl 25), millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 27.07.2015 lõpparvena juuni ja juuli 2015 töötasu 258,22 eurot (bruto 294,89 eurot). Poolte vahel puudub vaidlus selle, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv töösuhe perioodil 01.06.2015 kuni 27.07.
5. Seega pidi kostja hagejale tasuma töötasu 2015 juuni eest summas 390 eurot ja ajavahemiku 01.07.2015 kuni 27.07.2015 eest summas 322.17 eurot (390 eurot / 23 x 19). Seega pidi kostja tasuma hagejale 2015 juuni ja juuli eest töötasu kokku 712,17 eurot (bruto), kuid kostja tasus vaid 294,89 (bruto). Seega jättis kostja hagejale tasumata saamata jäänud töötasu summas 417.28 eurot (bruto). 3
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb täies ulatuses rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu summas 417.28 eurot (bruto). Menetluskulud 29.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 30.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 31.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

32. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 33.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas

§ 162

lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud kandma

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja.

1. Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus ei määra käesolevas asjas kindlaks hageja menetluskulusid.
2. Kostja ei ole samuti esitanud käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja menetluskulude nimekirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik 4