Obsah (6)

§ 218§ 33§ 179§ 1721§ 60§ 209

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14743 Tsiviilasi OÜ MALMI KOLM

) § 172 lg-le 1. Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad (

§ 218lg 2) ning asuda seeläbi teostama osanikuõigusi.

Määruskaebus 3. Avaldaja palus määruse tühistada ja kohustada registripidajat kandeavalduse uuesti läbi vaatama. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega (

§ 33

lg 5).

§ 33

lg 6 järgi, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele, ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest. Praegusel juhul puudus registripidajal alus keelduda kande tegemisest. Registripidaja saab avalduse lahendamisel piirduda vaid selliste andmete kontrollimisega, mida talle esitatud dokumendi alusel on võimalik kontrollida, n.o pädevus, kvoorum, seaduses nõutavate andmete olemasolu otsuses. Kontrollides registrist, kas ühingu osanik eksisteeris ja kas temale oli koosoleku kutse kätte toimetatud, väljus registripidaja kontrolli piiridest. Kusjuures kutse kättesaamise riisikot kannab osanik (

§ 179lg 1).

Osaühingule ei saa panna kohustust iga kord, kui tekib vajadus osanike koosoleku kokku kutsumiseks, viia läbi oma osaniku täiendav likvideerimine. Lisaks jättis registripidaja arvestamata sellega, et OÜ Kross & Partnerid oli vähemusosanik ja ei saanud otsuse vastuvõtmist mõjutada. Menetluse edasine käik

1. Tartu Maakohtu kohtunikuabi andis 04.10.2016 TsMS § 663 lg 6 alusel määruskaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule. 17.10.2017 edastas Harju Maakohus TsMS § 663 lg 5 alusel määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse peamine etteheide vaidlustatud määrusele oli, et kontrollides osanike eksisteerimist ja tuvastades kutse edastamata jätmise, ületas registripidaja oma pädevuse piire.

§ 33

lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Eelneva osas on Riigikohus 04.02.2009 lahendis nr 3-2-1-139-08 selgitanud, et äriühingu üldkoosoleku 2 otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu ka nt üldkoosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist. Viimase hulka kuulub ka koosoleku kokkukutsumise korra kontrollimine, mille korrektne teostamine on kehtiva otsuse vastuvõtmise eelduseks. Nimelt, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida (

§ 1721

). Seda isegi siis, kui osanik, kelle suhtes on koosoleku kokkukutsumise korda rikutud, on vähemusosanik. Eelnev on sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (Riigikohtu 12.04.2017 otsus nr 3-2-1-10-17). Praegusel juhul ei olnud see ühele osanikule (OÜ Kross & Partnerid) tagatud. Tegu on olulise puudusega sõltumata sellest, et põhjuseks, miks osanikule koosoleku teadet ei edastatud, seisnes asjaolus, et ühing oli registrist kustutatud. Õigusvõimetu ühing ei saa kanda ka koosoleku kutse kättesaamise riisikot. Viidatud olulise puuduse tõttu jättis registripidaja õigesti avalduse rahuldamata ja taotletud kanded registrisse tegemata. Kehtiva osanike otsuse tegemiseks on vajalik OÜ Kross & Partnerid likvideerimismenetluse läbiviimine, kui ühingu suhtes ei ole veel likvideerimist toimunud (

§ 60lg 5).

Menetluse käigus müüvad likvideerijad ühingu vara (

§ 209lg 2), sh osaluse avaldajas, mille tagajärjel vahetub avaldaja osanike ring.

Senikaua on likvideerijatel kõik juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega (

§ 209

lg 1 esimene lause), võimaldades avaldajal võtta üldkoosolekul vastu kehtivaid otsuseid. Kui OÜ Kross & Partnerid suhtes on likvideerimismenetlus varem läbi viidud, siis on võimalik olukorras, kus ilmneb pärast osaühingu registrist kustutamist, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, huvitatud isiku nõudel kohtul otsustada täiendav likvideerimine ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad (

§ 218lg 2). Ts

MS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3