4-17-6400/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-6400 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Aavo Ernitsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 22.11.
3. a määruse peale väärteoasjas nr 2780,17,008750 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Kaebuse esitaja Avo Ernits isikukood: 35410192712; elukoht: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p-st 1, kohtunik määras:
4. Jätta Avo Ernitsa kaebus rahuldamata.
5. Edastada käesolev kohtumäärus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile ning Avo Ernitsale. Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Menetluse käik ja asjaolud 26.09.
6. a registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis Aavo Ernitsa teade nr 3100170264773 selle kohta, et ajavahemikul 21.-22.09.
7. a eemaldas M.T. Tartus XXXX osa oma kinnistu piiril olevast aiast, mille käigus lükkas ümber aia külge kinnitatud Aavo Ernitsale kuuluva varikatuse. Varikatuse ümberlükkamise käigus deformeerusid selle katuseplekid. Tahtlikult võõra asja rikkumisega tekitas M.T.varalise kahju 120 eurot. 09.10.
8. a alustati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonnas selle avaldusega seoses menetlust väärteoasjas nr 2780,17,008750 karistusseaduse (edaspidi KarS) § 218 lg 1 tunnustel. 1 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 06.11.
9. a määrusega menetlus väärteoasjas nr 2780,17,008750 lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku M.T. käitumises ei tuvastatud väärteokoosseisu subjektiivse külje asjaoluna vähemalt kaudset tahtlust tagajärje, s.o katusepleki rikkumise osas. M.T.tahtlus oli suunatud varikatuse kui ohtliku ehitise eemaldamisele, et vältida täiendava varalise kahju tekkimist. 17.11.
10. a esitas Aavo Ernits kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, sest ta ei olnud väärteomenetluse lõpetamisega nõus. Ta taotles määruse tühistamist, kuna selles esitatud sisulised ja õiguslikud põhjendused olid tema hinnangul ebaõiged. Kaebaja viitas asjaolule, et M.T.ei oma ehitusalaseid eriteadmisi selleks, et hinnata, kas varikatus on ohtlik või mitte. Teiseks oli kaebaja seisukohal, et kui M.T.lõhkus varikatuse kinnitused, siis ei hoidnud seda enam miski kinni ning järelikult muutus varikatus M.T.tegevuse tõttu hoopis ohtlikumaks. Kolmandaks osutas kaebaja asjaolule, et väärteoasja uurimisel ei ole kindlaks tehtud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, kuna teda, s.o Aavo Ernitsat ei ole menetluse käigus üle kuulatud. Lõpuks juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et väärteona ei ole karistatav mitte üksnes tahtlik, vaid ka ettevaatamatu tegu. 22.11.
11. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse juhtivuurija määrusega väärteoasjas nr 2780,17,008750 jäeti Aavo Ernitsa kaebus rahuldamata. Kaebuse lahendaja oli seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnik on väärteomenetluse lõpetamise määruses käsitlenud kogutud tõendeid piisava põhjalikkuse ja selgusega ning et väärteomenetluse lõpetamise otsustuse kujunemine on selgelt jälgitav. Seetõttu nõustus kaebuse lahendaja väärteomenetluse lõpetamise määruse koostanud ametniku põhistustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märkis kaebuse lahendaja, et Aavo Ernitsat ei peetud vajalikuks menetluse käigus üle kuulata, kuna viimane oli varem märkinud, et tal on kõnelemine tervislikel põhjustel raskendatud ning et seetõttu tuleb vajadusel kontakteeruda tema hooldaja K.K.. Lisaks märkis kaebuse lahendaja, et läbi viidud väärteomenetluses ei läinud korda kõrvaldada kahtlust M.T. süüdiolekus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanekus. Seega oli kohtuväline menetleja VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 koostoimest tulenevalt kohustatud kahtlused tõlgendama menetlusaluse isikuna üle kuulatud M.T. kasuks. 07.12.
12. a saabus Tartu Maakohtule Aavo Ernitsa kaebus, kus ta taotles nii Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 06.11.
13. a kui ka 22.11.
14. a määruse tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et nendes määrustes esitatud järeldus, et M.T. tahtlus ei olnud suunatud mitte Aavo Ernitsale varalise kahju tekitamisele, vaid ohtliku ehitise eemaldamisele, on ekslik. Ilma ühegi kinnituseta puude peale tõugatuna muutus varikatus ohtlikuks tuulele, mis tähendab seda, et varikatus muutus ohtlikuks alles justnimelt M.T. tegevuse tulemusena. Teiseks leiab kaebaja, et kuna varikatus asus maatükil, mis kaasomanike vahel kokku lepitud kasutuskorra kohaselt oli Aavo Ernitsa kasutuses, siis ei pidanud M.T. sinna üldse asja olema. Kolmandaks ei nõustu kaebaja sellega, et M.T.ei tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega – varikatuse lõhkumisel pidi M.T.aru saama, et selle tegevusega tekib või võib tekkida Aavo Ernitsale varaline kahju. Lõpuks ei saa kaebaja nõustuda ka määruses kirjapanduga, nagu ei oleks läbi viidud väärteomenetluses läinud korda kõrvaldada kahtlust M.T. süüdiolekus. Kaebaja jaoks on arusaamatu, kuidas on võimalik käsitleda võõral maatükil asuva võõra vara sihilikku lõhkumist õiguspärase tegevusena olukorras, kus menetlusalune isik ise lõhkumise fakti omaks võtnud. Kohtuniku seisukoht 2 Väärteoasjas nr 2780,17,008750 alustati menetlus KarS § 218 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 21.-22.09.
15. a Tartus XXXX eemaldas M.T. osa kinnistu piiril olevast aiast, mille käigus lükkas ümber ka aia külge kinnitatud Aavo Ernitsale kuuluva varikatuse. Varikatuse ümberlükkamise käigus deformeerusid selle katuseplekid. Tahtlikult võõra asja rikkumisega tekitas M.T. Aavo Ernitsale varalise kahju 120 eurot. Menetluse käigus leidis nii K.K. ja M.T. ütlustega kui ka sündmuskohal tehtud fotodega kogumis kinnitust varikatust püsti hoidnud aia eemaldamine M.T. poolt. Samade tõenditega leidis kinnitust Aavo Ernitsale kuuluva varikatuse toetumine aias ladustatud küttepuudele. K.K. ütlustega leidis tuvastamist seegi, et M.T. tegevusega kaasnes varikatuse katuseplekkide deformeerumine, s.o rikkumine ning sellest tulenev 120 euro suurune kahju Aavo Ernitsale. Viimasele M.T.ei ole vastu vaielnud. See, et M.T.oleks varikatuse tahtlikult ümber lükanud, ei leidnud menetluse käigus kinnitust. M.T. enda ütlustest ilmneb, et ta võttis varikatuse aia küljest ära ning asetas selle puuriida peale. Väärteoasja juures puuduvad tõendid, mis kummutaks tema sellised väited. Täiendavaid tõendeid selle asjaolu osas ei ole aga kohtu hinnangul võimalik koguda, kuivõrd väärteomaterjalidest ei nähtu, et keegi asjaosalistest, sh Aavo Ernits oleks M.T. tegevust varikatuse teisaldamisel vahetult pealt näinud. Seega tuleb asuda seisukohale, et M.T.le objektiivselt etteheidetavaks teoks on piirdeaia eemaldamisest tingitult varikatuse asetamine aias ladustatud küttepuudele ning selle tagajärjena varikatuse katuseplekkide deformeerimine, s.o rikkumine. KarS § 218 lg 1 suhtes põhikoosseisuna käsitletav KarS § 203 lg 1 näeb karistatava teona ette võõra asja rikkumise või hävitamise. Subjektiivsest küljest eeldab nimetatud põhisüüteokoosseis tahtlust asjaolude, sh ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi, st isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ehkki KarS § 218 lg 1 järgi karistatav tegu on KarS § 203 lg-st 1 sätestatud teost erinevalt väärtegu, ei tule sedapuhku kohaldamisele KarS § 15 lg 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Nimelt peab KarS § 218 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne koosseis vastama 203 lg-s 1 sätestatud süüteo subjektiivsele küljele. Järelikult saab ka võõra asja rikkumist või hävitamist, juhul kui see on suunatud väheväärtusliku asja vastu, toime panna vaid tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Seega tuleb subjektiivse koosseisu tasandil muuhulgas tuvastada, kas M.T. pidas varikatuse aia küljest eemaldamisel ning puuhunniku peale asetamisel võimalikuks, et varikatuse katuseplekid selle tagajärjel deformeeruvad. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõendid seda väita ei võimalda. Nimelt on sündmuskohal tehtud fotodelt näha, et varikatuse plekkide all on võrdlemisi tihe plekke toetav puitsõrestik ning et puuhunnik ei puutu kokku mitte otse plekkidega, vaid puitsõrestikuga. Seega ei saanud M.T. võimalikuks pidada, et tema tegevuse tulemusel plekid deformeeruvad. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetleja ning kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega selles osas, et käesoleval juhul ei ole tõsikindlalt tuvastatud seda, et M.T. tegutses katuseplekkide rikkumisel vähemalt kaudse tahtlusega. See, kas M.T. tegutses või ei tegutsenud eesmärgiga kõrvaldada varikatus kui ohtlik ehitis, ei oma kohtu hinnangul teo subjektiivse koosseisu tasandil mingit tähtsust. Kui üldse, siis oleks 3 M.T. käitumise seda aspekti asjakohane analüüsida järgmisel, s.o õigusvastasuse tasandil. Kuna aga M.T. teos tuli sedastada süüteo subjektiivse koosseisu puudumist, siis puudub ka igasugune vajadus minna edasi õigusvastasuse tasandile. Asja lahendamise seisukohalt ei oma mingit tähtsust ka see, et kõnealune varikatus asus maatükil, mis kaasomanike vahel kokku lepitud kasutuskorra kohaselt oli Aavo Ernitsa kasutuses ning et M.T.-l ei olnud mingit põhjust sinna minna. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aavo Ernitsa kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 06.11.
16. a määrus väärteoasjas nr 2780,17,008750, millega menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ning 22.11.
17. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhtivuurija määrus väärteoasjas nr 2780,17,008750, millega Aavo Ernitsa kaebus jäeti rahuldamata, tulevad jätta tühistamata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4