Obsah (5)

§ 424§ 50§ 55§ 83§ 85

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-8380 (17231701364) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Orvi Koik, Sten Lind Apelleeritud

§ 424

järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksandr Gomzjakov (isikukood 38408080224, viibib Tallinna Vanglas); Kolmas isik SS Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksandr Gomzjakovi ja kolmanda isiku SS apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 10. oktoobri 2017 otsusega lühimenetluses tunnistati Aleksandr Gomzjakov süüdi

§ 424järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta. Karistusaja hulka arvestati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.12.2016 17.12.2016, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 11 kuud 28 päeva, millise kandmist arvestati alates 24.07.2017. Lisakaristusena võeti A. Gomzjakovilt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks.

Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1 aasta 6 kuuse tähtaja möödumisel.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Menetluskuludena mõisteti A. Gomzjakovilt riigi tuludesse välja sundraha 705 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 34,80 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelsel- ja kohtumenetlusel makstud tasud 336 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliametile.

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti kolmandale isikule SS-le kuuluv mootorsõiduk Mercedez

Benz E200 (VIN:XXXXXXXXXXXXX) reg.nr XXXXXX, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

§ 85

lg 1 alusel anda konfiskeeritud vara riigi omandisse.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti kolmandale isikule SS-le kuuluv mootorsõiduk Chrysler Voyager (VIN: YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) reg.nr YYYYYY, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

§ 85

lg 1 alusel anda konfiskeeritud vara selle asukoha kindlakstegemisel riigi omandisse.

1. A. Gomzjakov tunnistati süüdi selles, et tema juhtis tahtlikult 16.12.2016 kell 20:50 ajal Tallinnas Kiuru tänavas mootorsõidukit Chrysler Voyager reg.nr YYYYYY, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg(l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1, samuti selles, et tema tahtlikult juhtis 24.07.2017 kella 21:07 paiku Tallinnas Tiiva tänavas mootorsõidukit Mercedez-Benz E200 reg.nr XXXXXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,98 mg(l), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Aleksandr Gomzjakov ja kolmas isik SS. 3.
4. A. Gomzjakov vaidlustab kohtuotsust üksnes SS-le kuuluva sõiduauto Mercedez-Benz E200 reg.nr XXXXXX konfiskeerimise osas. Samuti on seisukohal, et 17.09.2015 kohtuotsusega määratud rahaline karistus on tasutud. 3.
5. Kolmas isik SS ei nõustu kaebuses sõiduauto Mercedez-Benz E200 reg.nr XXXXXX, mis kuulub temale, konfiskeerimisotsusega, kuivõrd ta ei saanud ette näha, et süüdistatav võtab auto võtmed ja asub joobeseisundis autot juhtima. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
8. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava ja kolmanda isiku apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 128-129). Seega oli esimese astme kohtus tagatud A. Gomzjakovi õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. A. Gomzjakov kohtuistungil enda ülekuulamist ei soovinud. Kohtuistungil osales ka kolmas isik SS. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidlustatakse üksnes kolmandale isikule kuuluva sõiduauto Mercedez-Benz E200 reg.nr XXXXXX konfiskeerimisotsustust.
9. Käesolevas süüdistusasjas kolmandale isikule SS--le kuuluva sõiduauto Mercedez-Benz E200 reg.nr XXXXXX, kui süüteo toimepanemise vahendi, konfiskeerimise tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-68-10 leidnud, et kolmandalt isikult võib temale kuuluva eseme selle süüteo toimepanemiseks kasutamisele vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tõttu konfiskeerida, kui ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et eset kasutatakse süüteo toimepanemiseks ja ta pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist. Vahendi süüteo toimepanemiseks kasutamisele vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamine

§ 83lg 3 p 1 mõttes on põhimõtteliselt võimalik ka tegevusetuse vormis.

Sellisel juhul peab aga isiku vastutuse tuvastamiseks konstrueerima isikult nõutava käitumise, näidates selle aluseks oleva garandikohustuse, ning välja selgitama isikult nõutava teo objektiivse eeldatavuse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et SS jättis sõiduki võtmed ja sõiduki järelevalveta, olles samal ajal teadlik oma elukaaslase alkoholilembusest ja varasematest karistustest ning seega oli tal küllaldane alus arvata, et süüdistatav võib seda ära kasutada ning jätkata samalaadsete süütegude, s.o. juhtida sõidukit joobeseisundis, toimepanemist. Põhjendatult luges maakohus SS selgitused ebausaldusväärseteks, kuivõrd kolmas isik on elanud A. Gomzjakoviga koos juba üle kümne aasta, mistõttu oli ta teadlik ka sellest, et süüdistatavat on kahel korral karistatud

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, samuti peaks ta olema teadlik ka sellest, et süüdistatavat on karistatud ka samalaadse väärteo eest. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kolmas isik aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel, on seega kooskõlas Riigikohtu eelnimetatud lahendis tooduga ja kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eluliselt usutav on ka maakohtu järeldus selles, et kuna süüdistatavat on varem korduvalt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis uusi autosid soetades on need registreeritud SS nimele eelkõige selleks, et neid ei oleks võimalik edaspidi konfiskeerida kui süüteo toimepanemise vahendit ja sõidukid jääks alles, samuti saaks sellisel juhul vältida nende asjade äravõtmist täitemenetluste käigus süüdistataval olevate rahaliste võlgnevuste katteks. Kohus võib konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi, mida kasutati tahtlikult süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kes vähemalt kergemeelsusega on aidanud kaasa vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel. Eeltoodud motiividel leidis maakohus põhjendatult, et kriminaalmenetluses on konfiskeerimise tagamiseks vaidlusaluste sõidukite arestimine põhjendatud ning sõidukid (s.h. ka SS-le kuuluv mootorsõiduk Chrysler Voyager (VIN: YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) reg.nr YYYYYY, mille konfiskeerimist ei ole vaidlustatud) kui süüteo toimepanemise vahendid, kuuluvad

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeerimisele.

Maakohus on SS-le kuuluva mootorsõiduki Mercedez-Benz E200 (VIN:XXXXXXXXXXXXXXX) reg.nr XXXXXX, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased.

1. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 otsus kolmandale isikule SS-le kuuluva mootorsõiduki Mercedez-Benz E200 (VIN:XXXXXXXXXXXXXXXX) reg.nr XXXXXX konfiskeerimise osas on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava A. Gomzjakovi ja kolmanda isiku SS apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/