Obsah (4)

§ 121§ 65§ 69§ 75

1-17-10770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2017, Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10770 (17267000431) Kohtunik Indrek N

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi kokkuleppemenetluse korras EERIKA TREIMANN Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: RESOLUTSIOON 47304164932 xxx xxx xx xx Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Eerika Treimann

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 05.12.2016 kohtu poolt mõistetud kandmata karistuse, s.o 6 kuu võrra ja mõista liitkaristusena 1 (üks) aasta vangistust. Asendada vangistus

§ 69

alusel Eerika Treimann nõusoleku tõttu 360 tunni üldkasuliku töö tegemisega, määrates töö tegemiseks tähtaja 1 (üks) aasta. Töö tegemise ajal on Eerika Treimann

§ 69

lg 4 alusel kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda Lk 1 / 4 1-17-10770 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Eerika Treimanni katseajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Eerika Treimanni katseajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tsiviilhagi ei ole.
2. Menetluskulud Välja mõista Eerika Treimannilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 100 eurot, vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 172 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Asitõendeid ei ole.
6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti Lk 2 / 4 1-17-10770 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Eerika Treimanni süüdistatakse selles, et tema olles varem toime pannud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, grupis koos alaealise poja 28.05.2017.kella 13.00 ja 13.55 vahelisel ajal xxx oma elukohas lõi enda alaealist, 15- aastast tütart x püksirihmaga ühel korral vastu paremaja jala säärt, seejärel puidust riidepuuga kahel korral vastu tütre jalgu, põhjustades füüsilist valu. Löögi tagajärjel riidepuu purunes. Tütar x tõukas ema Eerika Treimanni endast eemale ja seejärel sekkus alaealine x, kes sõimas x. x karjus vennale x vastu, et mingu eemale. Eerika Treimann kes hoidis senini tütrel juustest kätega kinni, lasi need lahti . Peale seda lõi x kahel korral rusikaga oma õde x vastu pea piirkonda ning samal ajal sõimas õde värdjaks. x läks seejärel silme eest mustaks, ta komistas ja kukkus. Uuesti püsti tõustes lükkas venda endast eemale, mille peale vend ja ema Eerika hakkasid x üle naerma. Seejärel haaras Eerika Treimann tütrel x uuesti juustest kinni ja tiris nendest ja samal ajal sülitas tütrele näkku. Tütar x tõmbas ema käed oma juustest lahti, mille järel kukkus elutoa põrandale pikali. Eerika Treimann vajutas jalaga maas pikali oleva tütre kõri peale, põhjustades viimasel hingamise raskuse. Samal ajal võttis x ahjuroobi ja tahtis sellega oma õde x visata. Alaealise, poja x sekkumisel, kes keelas oma ema ja venda, võttis Eerika Treimann jala tütre kaelalt ära ja x ahjuroobiga õde ei visanud. Eerika Treimanni ja tütre x vahel jätkus sõnavahetus mille käigus Eerika Treimann võttis uuesti kahe käega tütrel kaela ümbert kinni ja pigistas seda. Alaealine x ja täiselaine Eerika Treimann põhjustasid oma tegevusega tervisekahjustuse hematoomide näol- kaelal, paremal küünarvarrel, näo piirkonnas, kriimustused kaela piirkonnas, labakätel, küünarvartel ning turse mõlemal pool pealael ning füüsilise valu. Seega Eerika Treimann oma tahtliku tegevusega so teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja kui see on toime pandud korduvalt , pani toime

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Eerika Treimann süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi 6 ( kuue ) kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 05.12.2016 kohtu poolt mõistetud kandmata karistuse so 6 kuu võrra ja mõista liitkaristusena 1 aasta vangistust. Pöörata vangistus täitmisele, asendades selle

§ 69

alusel Eerika Treimann nõusolekul 360 tunni üldkasuliku töö tegemisega, määrates töö tegemiseks tähtaja 1 aasta . Töö tegemise ajal on Eerika Treimann

§ 69

lg 4 alusel kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis. MAAKOHTU SEISUKOHT Lk 3 / 4 1-17-10770 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 69. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 100 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine 1.a vältel kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4