← Eesti

3-17-1527/10

Obsah (5)§ 1361§ 40§ 96§ 120§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1527 Haldusasi Maksu- ja

§ 1361lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2017 taotluse maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel, paludes luba seada XX-le kuuluvale kinnisasjale aadressil Tallinn, XXX (kinnistu nr XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 84 230,81 eurot Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. MTA määras OÜ-le XXX 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 maksustamisperioodide 2015 märts kuni september eest tasumisele maksusumma 171 595,64 eurot käibemaksu, kuna käibedeklaratsioonides toodud arvetel kajastatud andmetele vastavaid tehinguid ei ole tegelikult toimunud. Maksuvõlale on lisandunud seisuga 20.07.2017 intress 71 346,25 eurot. OÜ XXX maksuvõlga tähtajaks ei tasunud, mistõttu maksuhaldur alustas sissenõudmistoiminguid, mis on jäänud tulemuseta. XX oli perioodil 16.10.2012-08.07.2015 äriühingu juhatuse liikmeks. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril

§-s 40 ja § 96 lg-s 5 sätestatud alus vastutusotsuse koostamiseks. Maksuhaldur alustab halduskohtule esitatud täitmist tagavate toimingute 3-17-1527 sooritamise taotlusega OÜ XXX juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. OÜ-le XXX perioodil 2015 märts kuni juuni täiendavalt tasumisele määratud maksukohustus 90 135,13 eurot on kujunenud XX juhatuse liikmeks oleku ajal ja maksumenetluses on tuvastatud, et XX omas otsest mõju äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisele (võttis inimesi tööle, tegeles metalliga, omas pangakonto kasutusõigust, omas volitust esitada äriühingu nimel deklaratsioone läbi e-maksuameti). OÜ XXX seadusliku esindajana vastutab XX äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest, seega on vastutusmenetluse võimalikuks tulemuseks vastutuskohustus. Tuginedes XXX OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on XXX OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks

§ 40

lg 1 ja

§ 96

lg 1 tähenduses vastutusotsuse koostamisele tema suhtes 90 135,13 euro ulatuses solidaarselt OÜ-ga XXX. XX kuusissetulek oli

  1. aastal keskmiselt 1075,17 eurot, sh Eesti töötukassa väljamakse 325,17 eurot, ja
  2. aastal 587,91 eurot, mis ei ole piisav tõenäolise maksukohustuse täitmiseks. OÜ XXX maksuvõla tekkimise ja majandustegevuse korraldamise asjaolud näitavad maksuhalduri hinnangul XX tõenäolist suhtumist vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning isik võib asuda oma vara võõrandama. Määratava rahalise kohustuse tagamiseks on mõõdukas kohaldada täitmist tagavaid meetmeid. OÜ-le XXX on määratud maksuvõlg, see ei ole aegunud ning seda ei ole kustutatud. XX-le kuuluva XXX korteriomandi väärtuseks hindab maksuhaldur samas hoones müüdud sarnaste korterite hinna alusel keskmiselt 74 900 eurot. Tegemist on hinnangulise maksumusega ja MTA taotleb luba seada korteriomandile hüpoteek summas 84 230,81 eurot. Maksuhaldur lõpetab

§ 1361

lg 2 p 3 alusel täitetoimingud XX poolt

§ 120

lg 1 p-le 3 ja §-le 121 vastava asendustagatise 99 465,94 euro esitamisel (põhivõlg + kohtutäituri põhitasu + täitetoimingu lisatasu). 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.07.2017 määrusega MTA taotluse ja andis Maksu- ja Tolliametile loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 84 230,81 euro suuruse hüpoteegi seadmist XX omandis olevale korteriomandile, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr XXXXXXXX ja mis asub XXX, Tallinn. MTA taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhjendatud.

XX suhtes vastutusotsuse tegemine ja isikule 90 135,13 euro suuruse kohustuse panemine ei ole ilmselgelt võimatu või igal juhul õigusvastane. OÜ-le XXX tehtud maksuotsusest nähtuvalt tekkis vastavas suuruses maksuvõlg ajal, mil XX oli selle äriühingu juhatuse liige. OÜ XXX ei esitanud maksumenetluses maksuarvestuse aluseks olevaid maksudokumente, millest lähtudes tegi maksuhaldur järelduse, et tehinguid ei ole toimunud. Vastutusotsuse menetluses või selle vaidlustamisel on XX-l võimalik vaidlustada ka OÜ XXX maksumenetluses ja –otsuses tuvastatud asjaolud, kuid olemasolevate andmete pinnalt ei saa eeldada, et maksuvõlg on tuvastatud valesti. Juhatuse liikmele vastutusotsuse alus on see, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud oma kohustused täitmata ja see on põhjustanud maksuvõla. OÜ-le XXX tehtud maksuotsusest nähtuvalt tegutses äriühing (vähemalt osaliselt) n-ö arvevabrikuna, väljastades arveid ilma neil kajastatud teenuseid osutamata ning kajastades sisendkäibemaksu ilma, et tegelikult mingisuguseid maksustatavaid tehinguid toimunud oleks, mistõttu maksuotsuse õigsust eeldades on väga raske asuda seisukohale, et juhatuse liige ei olnud deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Vastutusotsuse menetluses selgitatakse juhatuse liikme süü põhjalikumalt välja. Samas võib pidada tõenäoliseks, et maksuvõla tekkimine ei olnud tingitud normaalsete ja ettenägematute äririskide realiseerumisest, vaid juhatuse liikme süülisest tegevusest või 2

(5)3-17-1527 tegevusetusest äriühingu juhtimisel. Täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, kuna tulenevalt XX võrdlemisi väikesest püsivast sissetulekust potentsiaalse rahalise kohustuse suurusega võrreldes võib vastutusotsuse tegemise korral selle täitmisele pööramine oluliselt raskendatuks osutuda. Vastutusotsuse tegemise korral on usutav selle täitmisele pööramine eelkõige XX omandis oleva korteriomandi arvelt, mistõttu on vastutusotsuse tagamiseks proportsionaalne korteriomandile hüpoteegi seadmine. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle jätkuvat kasutamist, samuti ei ole otseselt takistatud selle võõrandamine, sest hüpoteek jääks ka võõrandamise korral kehtima ja XX kohustust tagama. XX-l on võimalik seatavast hüpoteegist vabaneda, andes maksuhaldurile potentsiaalse maksuvõla ja selle sundtäitmise kulude summale (99 465,94 eurot) vastava tagatise. Taotletav hüpoteegisumma on väiksem kui vastutusotsusega määratav võimalik rahaline kohustus, mistõttu ei saa väita, et taotletav meede kujutaks endast kohustuse ületagamist. Avalik huvi maksuvõlgade sisse nõudmise vastu kaalub üles XX õiguse omandi vaba käsutamise vastu ulatuses, milles taotletav meede seda piirab.

  1. XX esitas halduskohtu määruse peale 05.09.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.09.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.07.2017 määrus ning jätta menetluskulud MTA kanda. XX sidumine OÜ XXX maksuvõlaga on põhjendamata, kuna esitatud ei ole ühtegi konkreetset tõendit, et XX on juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Vastutuse aluseks ei saa olla ainult juhatuse liikmeks olemine. Kohus on põhjendamatult tuginenud MTA väidetele ja sellele, et kuna puudusid tõendid tehingute toimumise kohta, siis tehinguid ei olegi toimunud. Ainuüksi MTA poolt koostatud eeldatavad maksuarvestuse tabelid ei anna alust väita, et OÜ-l XXX on tekkinud maksuvõlgnevus (vt Riigikohtu 09.10.2013 määrus nr 3-3-1-27-13) ja selle eest vastutab süüliselt XX. Esitatud dokumentidest ja tabelitest ei tulene juhatuse liikme süüd. Täitetoiminguid tohib kasutada üksnes põhjendatud kahtluse puhul, mida ei ole tõendatud. XX ei olnud OÜ XXX suhtes maksuotsuse tegemise ajal juhatuse liige ja ta ei saanud esitada sellele vastuväiteid. Tõendite puudumise tõttu ei ole hüpoteegi seadmine põhjendatud ja mõõdukas abinõu.
  3. MTA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse seaduslikkust, mida ei näe ette ka

§ 1361

. Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, kui maksuhaldur alles alustab vastutusmenetlust või on sellega poole peal, st loa taotleja ei ole veel ka omalt poolt kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2012 määrus nr 312-712, p 6). Täidetud on tingimus, et XX vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Tallinna Halduskohtu 21.07.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 3

(5)3-17-1527 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. MTA 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 määratud maksusummat ei ole asjas esitatud tõendite ja kohtuinfosüsteemi andmetel vaidlustatud vaidevõi halduskohtumenetluses ning OÜ XXX suhtes tehtud maksuotsus on kehtiv ja kuulub täitmisele. Samuti puudub alus arvata, et maksuvõlga on vähendatud või OÜ XXX on esitanud maksuvõla tasaarvestamise avalduse, mida maksuhaldur on aksepteerinud, mistõttu määruskaebuse esitaja viited OÜ XXX maksuvõla tekkimise tõendamatusele ja Riigikohtu 09.10.2013 määrusele nr 3-3-1-27-13 ei ole asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Riigikohtu määruse nr 3-3-1-27-13 p-dest 13-16 tulenevalt pidada maksukohustust lõppenuks. 8.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Äriühingu juhatuse liikmel on

§ 8

lg 1 järgi kohustus tagada äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning kes

§ 40

lg 1 kohaselt vastutavad selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MTA on halduskohtule esitatud loa taotluses märkinud, et taotluse esitamisega algab vastutusmenetlus XX suhtes (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17 p 12 ja seal viidatud lahendid). Samuti on MTA loa taotluses välja toonud, et OÜ-le XXX tehti maksuotsus alusetult deklareeritud ja tegelikult mittetoimunud tehingutega seonduvalt ning juhatuse liikmed vastutavad äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamise õiguspärase korraldamise eest. Eeltoodust tulenevalt saab võimalikuks pidada äriühingule maksuvõla tekkimist juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena. XX juhatuse liikme volitused lõppesid 08.07.2015 ja eeltoodust lähtudes on maksuhaldur esitatud halduskohtule taotluse tagada OÜ XXX 2015 märtsi kuni juuni maksukohustuse osas tõenäoliselt tehtavat vastutusotsust 90 135,13 eurot (vt MTA 23.01.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/033788-66 lisa 2). Endiste juhatuse liikmete suhtes vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud ka juhul, kui juhatuse liikme volitused on enne äriühingu suhtes maksuotsuse tegemist lõppenud, ja maksuhaldur võib taotleda

§ 1361

lg-s 1 nimetatud luba (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 10; 09.06.2014 määruse nr 3-3-1-24-14, p 9). 9.

§ 1361

lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega, et praegusel juhul on see eeldus täitmata. Põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172; 27.01.2015 määrus nr 3-1451698). Kui isik on varasemalt tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). MTA loa taotluses on välja toodud, et XX varalist seisu ja sissetulekuid arvestades on tõenäoline, et võimaliku vastutusotsuse tegemisel puuduvad isikul piisavad vahendid, et maksukohustust tasuda. Kuivõrd OÜ-le XXX tehtud maksuotsuse kohaselt ei täidetud äriühingu avalik-õiguslikke kohustusi seaduspäraselt, siis võib võimalikuks pidada ka 4

(5)3-17-1527 eeltoodud kohustusi arvatavalt rikkunud juhatuse liikme poolt vastutusotsusega määratava kohustuse täitmisest kõrvalehoidmist ja oma vara võõrandamist.
  1. Täitmist tagava toimingu loa taotluses ei pea sisalduma ammendavalt võimaliku vastutusotsuse põhjendused, sh juhatuse liikme kohustuste rikkumise ulatus, vastutus ja süü. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liige ära ning selgitatakse välja tema täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (vt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17 p 12). OÜ XXX töötaja YY ütluste kohaselt (vt MTA 21.07.2017 loa taotluse lisa 5, 07.07.2016 tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteomenetluses nr 930015002293, vastused küsimustele nr 4 ja 8) tegeles XX metalliga ja raamatupidamisega seonduvalt ei tegelenud XX ise firmas mitte millegagi. Eeltoodule vaatamata ei saa ringkonnakohtu hinnangul välistada juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemist. Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada, et kuigi XX äriühingu raamatupidamisarvestust isiklikult ei teinud, siis puudus tal igasugune kontroll majandustegevuse üle. XX juhatuse liikme kohustuste täitmine ja võimalik vastutus OÜ XXX maksuvõla eest selgub alles vastutusotsuse menetluse raames ja XX-l on võimalik vastutusmenetluse raames esitada ka vastuväiteid OÜ XXX maksuotsuse asjaolude kohta. Seaduse alusel on vastutusotsuse tegemine võimalik, mistõttu maksuhalduril oli alus ennetava abinõuna taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
  2. XX korteriomandile hüpoteegi seadmist ei saa pidada ületagamiseks. Iga juhatuse liikme vastutuse ulatus selgub alles vastutusmenetluses, kuid maksuhalduri poolt avaldatud andmetel võib XX suhtes tehtava vastutusotsuse maksunõue küündida kuni 90 135,13 euroni, millele lisanduvad intressid. Solidaarne vastutus maksukohustuse eest tähendab, et maksuhaldur saab valida vastutavate isikute hulgast, kelle suhtes ta nõude täitmisele pöörab – kohustuse täitmist võib nõuda täielikult või osaliselt kõigilt vastutavatelt isikutelt (võlaõigusseaduse § 65). Seega võib maksuhaldur vastutusotsuse tegemisel nõuda maksusumma tasumist nii OÜ-lt XXX kui ka XX-lt. Kui maksuhaldur peaks OÜ XXX vara arvelt nõude rahuldatud saama või määruskaebuse esitaja tasub tagatise võimaliku rahalise kohustuse täitmise tagamiseks, on XXl õigus nõuda keelumärke kustutamist (

§ 1361lg 3).

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitajate menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.